1-12-1708/6 - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 78 p 1 alusel hakkab KarS § 74 alusel määratud katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest. Tsiviilhagid rahuldada. Välja mõista tsiviilkostjalt M.R. võlaõigusseaduse §-de 1043, 1045 lg 1 p 5 ja 1053 lg 2 alusel: - Ä.J. (a/a XXXX Swedbank) kasuks 207 (kakssada seitse) eurot 77 senti; - R.K. (Makse saaja: M.K.; a/a XXXX SEB Pank) kasuks 70 (seitsekümmend) eurot 39 senti. KrMS § 188 alusel välja mõista G.R. emalt M.R. riigi tuludesse menetluskuludena sundraha osa 100 (ükssada) eurot. Kaitsjatasu 134 (ükssada kolmkümmend neli) eurot 40 senti jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda ja sundraha osa 335 (kolmsada kolmkümmend viis) eurot välja mõistmata. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel, et M.R. on õigus menetluskulud summas 100 eurot tasuda 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud ja rahalise karistuse summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874 ja rahalise karistuse tasumisel 4100065035. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number, makse nimetus ja oma nimi. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

I Kokkulepete sisu G.R. süüdistatakse selles, et tema grupis koos K.I. ajavahemikul 11.12.2010.a kuni 12.12.2010. a Tartus XXXX korterist võtsid ebaseadusliku omastamise eesmärgil Ä.J. kuuluva digifotoaparaat OLYMPOS u 1040 väärtusega 95.90 eurot, digifotoaparaat Nikon Coolpix koos nahkkotiga koguväärtusega 95.90 eurot, puuderkreem Loreal väärtusega 7,99 eurot, juukseõli väärtusega 5,75 eurot, näopesuvahu Oriflame väärtusega 2,23 eurot ja R.K. kuuluva mobiiltelefon Nokia 5310 Express Music (IMEI 359562011405772) väärtusega 64 eurot. Sellega pani G.R. toime KarS § 199 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selles ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning mis on toime pandud grupi poolt. Veel süüdistatakse G.R. selles, et tema: - 28.03.2011. a kella 19.40 – 20.00 paiku Tartu maakonnas Mäksa vallas Kaagvere külas asuva Kaagvere Erikooli toas nr 222 lõi kooli sotsiaalpedagoogile M.L. puidust toolijalaga kolm korda vastu vasakut kätt, põhjustades kannatanule M. L füüsilist valu ja terviskahjustuse. Sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikumi Anestioloogia ja intensiivravi kliiniku erakorralise meditsiini osakonna vastuskirjast nähtub, et M.L. on diagnoositud vasaku labakäe ja küünarvarre marrastused. - 01.05.2011. a kella 15.25 ajal Pärnus XXX majas, eeluurimisega täpselt tuvastamata korteris, peksis koos K.T. alaealist K.V. (isikukood XXX), kusjuures G.R. lõi K.V. kolmel korral rusikaga näo piirkonda ja K.T. lõi K. V kahel korral rusikaga vastu vasakut põsesarna. Sellisega tegevusega põhjustasid G.R. ja K.T. kannatanule K.V. füüsilist valu ja tervisekahjustused. SA Pärnu Haigla patsiendikaardilt nr 11/16115 nähtub, et K.V. on diagnoositud pindmine peavigastus ja pea pindmised hulgivigastused. Sellega pani G.R. toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, löömise, peksmise. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja ning tsiviilkostja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras. KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale G.R. karistuseks 6 kuud vangistust ja KarS § 199 lg 2 p 7 järgi 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista liitkaristuseks 6 kuud vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 18 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kokkulepe oli süüdistatavale ja tsiviilkostjale arusaadav ja nad jäid kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja, tsiviilkostja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et G.R. on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse G.R. süüdi tunnistada KarS §-de 199 lg 2 p 7 ja 121 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kannatanud on esitanud G.R. vastu järgmised tsiviilhagid: Ä.J. 207,77 eurot ja R.K. 70,39 eurot. Süüdistatav ja tsiviilkostja on hagid õigeks võtnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi kuulub rahuldamisele VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. G.R. poolt kahju tekitamine oli õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses ning ta on selle tekitamises ka süüdi. Seega on kohus seisukohal, et esitatud tsiviilhagid on põhjendatud ning kuuluvad rahuldamisele. Tsiviilhagi tuleb VÕS 1053 lg 2 alusel välja mõista alaealise emalt M.R.. VÕS § 1053 lg 2 kohaselt vastutavad vanemad või eestkostja, sõltumata oma süüst, ka 14–18-aastase isiku poolt teisele isikule tekitatud kahju eest, kui nad ei tõenda, et nad on teinud kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekitamist. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas G.R. menetluskuludeks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 115,05 eurot ja kohtumenetluses 19,20 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 435 eurot (palga alammäär on alates 1. jaanuarist 2012. a 290 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Alaealise menetluskulude hüvitamise võib panna tema vanematele, eestkostjale või kasvatusasutusele (KrMS § 188). KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. G.R. on alaealine, kes käesoleval ajal õpib ning seetõttu puuduvad tal sissetulekud. Arvestades eeltoodut tuleb menetluskulude hüvitamise kohustus panna tema emale. M.R. kasvatab üksi 3 alaealist last, tema sissetulek on 455 eurot kuus. Arvestades eeltoodut, käib menetluskulude hüvitamine M.R. ilmselgelt üle jõu, mistõttu tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel jätta õigusabi kulud riigi kanda ja välja mõista sundrahast 100 eurot.