lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-1-1-37-12

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudRiigikohus · 12.04.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-1-1-37-12
Asja liik
Kriminaalasi
Kuulutamise aeg
12.04.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
997
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
1-25-1753/42Riigikohtu kriminaalkolleegium05.03.2026

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

RESOLUTSIOON

KOHTUMÄÄRUS

3-1-1-37-12 12. aprill 2012 Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kivi Riigi õigusabi tasu menetluskulude hulka arvamise vaidlustamine Tartu Ringkonnakohtu 12. detsembri 2011. a määrus kriminaalasjas nr 1-11-12932 N. G. kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa, määruskaebus Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Aita Ploom 4. aprill 2012, kirjalik menetlus

1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 12. detsembri 2011. a kohtumäärus osaliselt, s.o osas, millega arvati kaitsja tasu vandeadvokaat Anti Aasmaa poolt osutatud õigusabi eest 57 euro ja 53 sendi suuruses summas, sealhulgas käibemaks 9 eurot ning 59 senti, menetluskulude hulka.
2.Jätta eelmises punktis nimetatud summa Eesti Vabariigi kanda.
3.Kaitsja määruskaebus rahuldada.
4.Määrata OÜ-le Anti Aasmaa Advokaadibüroo makstava riigi õigusabi tasu suuruseks N. G.le määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot ja 36 (kolmkümmend kuus) senti, sealhulgas käibemaks 6 (kuus) eurot ning 40 (nelikümmend) senti.
5.Jätta eelmises punktis nimetatud menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.22. novembril 2011 peeti kriminaalasjas nr 11240105904 kahtlustatavana KarS § 121 järgi kvalifitseeritavas kuriteos kinni alaealine N. G.
2.Viru Maakohtu 24. novembri 2011. a määrusega anti luba N. G. vahistamiseks. Kohus leidis, et kuriteokahtlus on põhjendatud kannatanu ja tunnistajate ütluste, kannatanu patsiendikaardi ning röntgenuuringuga. Samuti esineb põhjendatud kahtlus, et N. G. võib vabaduses olles jätkata kuritegude toimepanemist. Selliseks järelduseks annab alust toimepandud kuriteo julmus ja jõhkrus. Kahtlustatavat iseloomustatakse ettearvamatu käitumisega õpilasena, kes on konfliktne ja vägivaldne ning keda kardetakse. Koolisisesed ja kodused kasvatusmeetmed pole tema puhul olnud piisavad, hoidmaks ära vägivaldsust ja kuriteo toimepanemist.
3.Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse N. G. kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa, taotledes määruse tühistamist.
4.Tartu Ringkonnakohtu 12. detsembri 2011. a määrusega maakohtu vahistamismäärus tühistati, N. G. vabastati viivitamatult vahi alt ja kaitsja määruskaebus rahuldati. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel arvati kaitsja tasu, s.o 57 eurot ja 53 senti, sealhulgas käibemaks 9 eurot ning 59 senti, menetluskulude hulka. Ringkonnakohus asus seisukohale, et kriminaalasjas on kogutud piisavalt tõendeid, kahtlustamaks N. G.-d KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Samas ei esine

kahtlustatava puhul selliseid asjaolusid, mille pinnalt võiks järeldada, et ta võib vabaduses viibides jätkata kuritegude toimepanemist. Kuigi kahtlustatava kohta antud iseloomustuse järgi on tegemist ettearvamatu ja vägivaldse õpilasega, on tema käitumise suunamiseks võimalik kasutada leebemaid mõjutusvahendeid kui seda on vahistamine. Käesolevas asjas ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis tingiksid alaealise vahi alla võtmise.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5.Tartu Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse N. G. kaitsja, taotledes ringkonnakohtu määruse tühistamist osas, millega arvati KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsja tasu, s.o 57 eurot ja 53 senti, sealhulgas käibemaks 9 eurot ning 59 senti, menetluskulude hulka. Määruskaebuse esitaja palub jätta selle summa riigi kanda. Kaebuses märgitakse, et KrMS § 187 lg 1 kohaselt kannab määruskaebuse lahendamise menetluses kohtumääruse tühistamise korral menetluskulud riik. Ringkonnakohtu määrusest ei nähtu põhjendusi, miks otsustati kaitsja tasu arvata menetluskulude hulka. Senises kohtupraktikas on seda peetud võimalikuks üksnes vahistamismääruse peale esitatud määruskaebuse rahuldamata jätmisel, mil vahistatult mõistetakse määruskaebemenetlusega seotud kulud välja alles süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel või kriminaalmenetluse lõpetamisel sellisel alusel, mille korral jäävad menetluskulud kahtlustatava või süüdistatava kanda. Praegusel juhul pole tegemist olukorraga, kus määruskaebus oleks jäänud rahuldamata ja maakohtu määrus jõusse. Seega tuli ringkonnakohtul kohaldada KrMS § 187 lg-t 1. Isegi siis, kui tulevikus võidakse teha N. G. suhtes süüdimõistev otsus, ei saa ebaseadusliku ja põhjendamatu vahistamismääruse tõttu toimunud määruskaebemenetlusega seotud kulusid tema kanda jätta.
6.Määruskaebusele esitatud vastuses peab Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Aita Ploom kaitsja kaebust põhjendatuks ja leiab, et kuivõrd ringkonnakohus ei jätnud kaitsja tasu KrMS § 187 lg 1 kohaselt riigi kanda, on sellega rikutud kriminaalmenetlusõigust.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7.Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et määruskaebuse väited on põhjendatud ja kaitsjale makstud riigi õigusabi tasu arvamisega menetluskulude hulka rikkus ringkonnakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust.
8.KrMS § 187 lg 1 sätestab, et määruskaebuse lahendamise menetluses kohtumääruse tühistamise korral kannab menetluskulud riik. See säte rajaneb põhimõttel, mille kohaselt on kahtlustataval või süüdistataval õigus eeldada, et tema kriminaalasi lahendatakse kõigis küsimustes lõplikult õigesti esimese astme kohtus ja ta on kohustatud hüvitama üksnes põhjendamatust kaebusest tingitud menetluskulud (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. veebruari 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-9406, p 10.2 ja 22. mai 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-26-08, p 14). Praegusel juhul tühistas ringkonnakohus kaitsja kaebust läbi vaadates maakohtu määruse vahistamisaluse puudumise tõttu ja vabastas N. G. vahi alt. Seega tuli lähtuvalt KrMS § 187 lg-st 1 jätta määruskaebuse lahendamise menetlusega seotud kaitsjale makstav tasu riigi kanda, mitte arvata seda menetluskulude hulka. Eirates KrMS § 187 lg 1 nõudeid, rikkus ringkonnakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes.
9.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 7 ning § 362 p-st 2 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu 12. detsembri 2011. a määruse osaliselt, s.o osas, millega arvati kaitsja tasu 57 euro ja 53 sendi suuruses summas, sealhulgas käibemaks 9 eurot ning 59 senti, menetluskulude hulka ja jätab selle summa KrMS § 187 lg 1 alusel riigi kanda. Kaitsja määruskaebus tuleb rahuldada.
10.Kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks 57 euro ja 53 sendi suuruses summas, sealhulgas käibemaks 9 eurot ning 59 senti. Taotluse kohaselt on määruskaebuse koostamiseks kulutatud kolm pooltundi. Kriminaalkolleegium leiab, et taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Määruskaebuse sisuline osa on mahutatav ühele leheküljele, millest õiguslikud põhjendused ja taotlus hõlmavad ligikaudu poolt lehekülge. Tegemist pole õiguslikult keerulise vaidlusega, mille tõttu tuleb mõistlikuks ajakuluks lugeda maksimaalselt kaks pooltundi. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1, § 21 lg-st 3 ja § 22 lg-test 6 ning 7 ja Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega kinnitatud korra p-dest 2 ning 23, määrab Riigikohtu kriminaalkolleegium OÜ-le Anti Aasmaa Advokaadibüroo makstava riigi õigusabi tasu suuruseks N. G.-le määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 38 eurot ja 36 senti (sh käibemaks 6 eurot ning 40 senti). KrMS § 187 lg 1 alusel tuleb see menetluskulu samuti jätta Eesti Vabariigi kanda. Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Lea Kivi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.