Kohtulahend

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

11. aprill 2012 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-10-13740

Kohtukoosseis

Paavo Randma, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 15. märtsi 2012 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu M.H (M.H) määruskaebus

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras: jätta Tartu Maakohtu 15. märtsi 2012 määrus muutmata ja süüdimõistetu M.H määruskaebus rahuldamata. KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud M.H on Tartu Maakohtu 08.11.2010 otsusega süüdi mõistetud KarS § 199 lg 2 p 7,9 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustati M.H-le liitkaristus Tartu Maakohtu 11.07.2009 otsusega mõistetud karistusega 1 aasta 2 kuud vangistust ja Tartu Maakohtu 04.09.2009 otsusega mõistetud karistusega 1 aasta 4 kuud 29 päeva vangistust. M.H-le mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud 29 päeva vangistust, mida KarS 65 lg 2 alusel suurendati KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustatud liitkaristuse võrra, mõistes M.H-le lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 2 kuud 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus 03.05.2010 ja lõpp 01.08.2013. Tartu Maakohtu 15.03.2012 määrusega jäeti M.H tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata.

Esimese astme kohtu määruse sisu Määruse põhjenduste järgi ei saa M.H tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada. Kohus märkis, et kuigi M.H kannab vangistust esmakordselt, ei saa jätta arvestamata tema kuritegelikku aktiivsust. Kohus andis M.H-le korduvalt võimalusi kanda karistust vabaduses ja asuda õiguskuulekale teele. Teda vabastati vangistusest tingimuslikult, kuid ta jätkas käitumiskontrolli perioodil kuritegude toimepanemist. Vaatamata sellele pidas kohus võimalikuks varem mõistetud karistust reaalselt täitmisele mitte pöörata, vaid asendas liitkaristuse üldkasuliku tööga. M.H ei asunud üldkasulikku tööd sooritama, väidetavalt tervislikel põhjustel, kuid jätkas süstemaatiliselt uute kuritegude toimepanemist. Kohtu hinnangul on positiivne, et M.H on osalenud vangistuse ajal erinevates programmides ja tegelenud probleemidega, mis on viinud ta kuritegude toimepanemiseni. Samas ei saa kohtu arvates jätta tähelepanuta asjaolu, et M.H on viis kehtivat distsiplinaarkaristust, millest kolm on toime pandud viimase aasta jooksul. Kohtu hinnangul peaks ennetähtaegse vabastamise taotlemisel olema süüdimõistetu käitumine vangistuses laitmatu selleks, et saaks asuda seisukohale, et süüdimõistetu on karistusest vastavad järeldused teinud ning ta suudab ka vabaduses järgida katseajaga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu M.H esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ning vabastada teda tingimisi enne tähtaega. M.H on nõus, et ta on kolm korda varasemalt karistatud ning viimasel aastal on tal kolm rikkumist, kuid need ei ole jämedad. M.H-le anti varasemalt võimalus oma vaateid elule üle vaadata, kui ta tingimisi vabadusse jäeti. M.H loobus iseseisvalt kahjulikest harjumustest, kuid suhtus sellesse kergemeelselt ega süüvinud situatsioonide ja probleemide tõsidusse. Hiljem pani ta jälle toime kuritegusid. Vanglas läbis M.H sotsiaalprogramme, suhtles psühholoogide ja sotsiaaltöötajatega ning kirikutegelastega. M.H läbis programmi 12 sammu, vaimse religiooni alused, külastas gruppi anonüümsed narkomaanid, lõpetas riigikeele kursuse, omandas keevitaja elukutse. M.H loobus nikotiinisõltuvusest. Kolm kuud on ta rehabilitatsiooni sektsioonis. Narkosõltuvusest loobus ta juba vabaduses. M.H leiab, et kõik kasulikud programmid, mida vangla võis talle anda, ta läbis ning sai sellest kogu kasuliku informatsiooni. Edaspidi toimub tema hinnangul vanglaga harjumine. Vabaduses on tal pere – vanemad, naine ja XXX tütar – kes teda armastavad, ootavad ja toetavad nii materiaalselt kui ka moraalselt. Kuriteo toimepanemise ajal oli laps imikuvanuses ning ta ei tunnetanud tõsist eemalolekut lapse ja lähedastega. Alles nüüd on ta sügavalt tunnetanud ja aru saanud oma vigadest ning sellest, et antud vanuses laps vajab kasvatamist ja isa juuresolekut. M.H on nõus täiendava elektroonse järelevalvega. Samuti nõus osalema kõikvõimalikes sotsiaalprogrammides, tööle minema ja täitma kõiki kriminaalhoolduse nõudeid. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused