ärakiri Kriminaalasi nr. 1-12-629
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Määruse tegemise aeg ja koht
10.04.2012.a., Rakvere kohtumaja
Kriminaalasja number
1-12-629
Kriminaalasi
Igor Aniskovi suhtes psühhiaatrilise sundravi kohaldamine
Isik, kelle suhtes sundravi kohaldamist menetletakse
Igor Aniskov (ik: 36503155212; viibib xxxx)
Prokurör
Ain Tali
Kaitsja
Mariann Tusti
Kohtuistungi toimumise aeg
28.03.2012
Lõpetada kriminaalmenetlus Igor Aniskovi suhtes seoses kriminaalmenetluse aluse puudumisega. Kohaldada Igor Aniskovi suhtes sundravi kuni tema tervenemiseni või ohtlikkuse äralangemiseni. Suunata Igor Aniskov sundravile psühhiaatrilise sundravi tegevusluba omava tervishoiuteenuse osutaja juurde (xxxx). Kohtupsühhiaatria ekspertiisi läbiviimisega seotud kulud summas 446,25 eurot; kaitsja Mariann Tusti poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest välja makstud tasu summas 38,35 eurot; kaitsja Mariann Tusti poolt kohtumenetluses osutatud õigusabi eest väljamaksmisele kuuluv tasu ja kulud summas 156,71 eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku koopiate tegemise kulu summas 0,45 eurot jätta KrMS § 183 alusel riigi kanda. Määruse ärakiri saata täitmiseks xxxx ja xxxx.
Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama, määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu. Asjaolud ja kohtu seisukoht Kohtueelse menetluse käigus tehti kindlaks, et Igor Aniskov põeb alates 1984. aastast paranoidset skisofreeniat ning tema isa A A on määratud alates 24.11.2002 tema hooldajaks. Ühtlasi on tuvastatud, et poeg on isale korduvalt füüsiliselt kallale läinud, kuid isa ei ole varem sellest politseid teavitanud. 18.07.2011 kell 03.00 ajal läks Igor Aniskov isa tuppa ja hakkas sigarette nõudma. Kui isa püüdis teda rahustada ja selgitas, et sigaretid said arvatavasti otsa, tungis Igor Aniskov A A kallale, lõi teda kahel korral rusikaga näkku, tõukas toa põrandale pikali ja hakkas kägistama. Peale seda tõusis ta kannatanu pealt püsti ja lükkas kannatanule peale gaasiballooni. Kui A. A oli öösel I. Aniskovile bensiinijaamast sigaretid toonud, rahunes viimane maha. A. A pöördus 18.07.2011 traumapunkti, kus tehti kindlaks tema vigastused – rindkere põrutus ja näo piirkonna hematoomid. 07.10.2011 kella 19.00 ja 20.00 vahel xxxx ründas Igor Aniskov uuesti A A. Ilma põhjuseta lõi ta diivanil istuvale A. A ühel korral rusikaga näkku ja kolmel korral vasakule rindkere piirkonda. 08.10.2011 fikseeriti A. A järgmised vigastused: peapõrutus, hematoomid ja valulikkus näos ja rindkeres. Kohus leiab, et I. Aniskovile süüks arvatud tegu on tõendamist leidnud järgnevaga: -
Kannatanu A. A ütluste kohaselt tekkis tal 17.07.2011 poja I. Aniskoviga suitsude pärast tüli. Tüli käigus lõi I. Aniskov kannatanut rusikaga kaks korda näo piirkonda, mille tagajärjel kannatanu tundis valu, ja lükkas ta põrandale pikali. Edasi hakkas I. Aniskov kannatanut põrandal kahe käega kõrist kägistama, mille tagajärjel kannatanu oleks peaaegu lämbunud. Mingil hetkel lasi I. Aniskov kannatanu kõrist lahti, kuid tema pealt ära minnes lükkas talle peale gaasiballooni, mis kukkus vastu kannatanu vasakut õlga, mille tagajärjel ta tundis valu.
-
Veel on kannatanu andnud ütlusi selle kohta, et 7.10.2011 kella 19.00-20.00 ajal tuli poeg I. Aniskov kannatanu juurde ja lõi teda rusikaga ühel korral näkku, silma piirkonda. Peale seda lõi I. Aniskov kannatanut kolmel korral vasakule rindkere piirkonda.
-
Kahtlustatavana üle kuulatud I. Aniskovi ütluste kohaselt tekkis tal 18.07 2011 isa A. A teleka pärast tüli. A. A tuli I. Aniskovile rusikatega kallale, I. Aniskov lõi vastu. Kakluse käigus kukkusid mehed põrandale ning A. A kukkus peale gaasiballoon. I. Aniskov kinnitas, et tema ballooni isale peale ei lükanud.
-
Kahtlustatav on ütlusi andnud ka selle kohta, et ta lõi 17.10.2011 isa A. A kogemata.
-
18.07.11 koostatud kiirabikaardi kohaselt fikseeriti kannatanul rindkere põrutus, näo hematoomid, kaelal pindmised vigastused.
-
8.10.2011 koostatud kiirabikaardi kohaselt fikseeriti kannatanul peapõrutus, hematoomid ja valulikkus näos ja rindkerel.
-
Eksperdiarvamuse kohaselt kannatab I. Aniskov 1984 aastast kroonilise vaimuhaiguse all episoodilise paranoidse skisofreenia kujul, millele viitavad sagedased
hospitaliseerimised, psühhootiline inadekvaatne mõtlemine ja käitumine ning psüühilises seisundis kirjeldatud häired. Lisaks esineb tal alkoholisõltuvus. Sellega seoses ei olnud ta 07.10.2011 ja 18.07.2011 süütegude toimepanemise ajal võimeline aru saama oma tegude keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamale juhtima seoses vaimuhaigusega. I. Aniskov võib osa võtta kohtueelsest menetlusest, kuid ta ei saa kanda kohtulikku karistust, kuna oli inkrimineeritavate tegude toimepanemise ajal süüdimatus seisundis. I. Aniskovi suhtes on vaja kohaldada psühhiaatrilist sundravi. 28.03.2012 toimunud kohtuistungil on prokurör avaldanud kriminaalasja kohtusse saatmise määruse, millega ta on tunnistanud kohtueelse menetluse lõpuleviiduks ning teinud kohtule ettepaneku Igor Aniskovi suhtes psühhiaatrilise sundravi kohaldamiseks. Prokurör palus menetlus lõpetada, I. Aniskovi suhtes sundravi kohaldada ning kohtukulud ja ekspertiisitasu riigi kanda jätta. Istungil on I. Aniskovi kaitsja leidnud, et I. Aniskov on toime pannud teo, millel on KarS § 121 koosseisulised tunnused, kuid I. Aniskov ei olnud süütegude toimepanemise ajal süüvõimeline, mistõttu tuleb kriminaalmenetlus lõpetada. Kaitsja nõustus prokuröriga selles, et I. Aniskovi suhtes on vajalik sundravi kohaldamine. Ülalnimetatud tõenditele tuginedes leiab kohus, et I. Aniskov on toime pannud KarS §-i 121 süüteotunnustele vastavad õigusvastased teod. Samas ei saa I. Aniskovit kriminaalvastutusele võtta, kuna ta ei olnud teo toimepanemise ajal süüdiv, s.t ta ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamale juhtima seoses vaimuhaigusega. KrMS § 199 lg 1 p 1 järgi tuleb kriminaalmenetlus I. Aniskovi suhtes lõpetada, kuna puudub kriminaalmenetluse alus. Maakohus leiab, et rahuldamisele kuulub prokuröri taotlus kohaldada I. Aniskovi suhtes psühhiaatrilist sundravi. I. Aniskovi ohtlikkus on tõendatud eksperdiarvamuse ning kannatanu poolt antud ütlustega. Ekspertiisiakti kohaselt käitub I. Aniskov agressiivselt ja ettearvamatult ning kodus ei suuda ta end ravida. Eeltoodust tulenevalt on kohus veendunud, et I. Aniskovi suhtes tuleb kohaldada psühhiaatrilist sundravi ja paigutada ta psühhiaatriahaiglasse kuni ohtlikkuse äralangemiseni või tervenemiseni. Kohus lähtus eeltoodust ja juhindus KrMS §-idest 401 ja 402 ning KarS §-ist 86 lg 1. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent
/allkiri/ /allkirjastatud digitaalselt/
Kohtumäärus jõustus 24. aprillil 2012.a Nooremreferent
Tiit Kullerkupp Tea Toming
Tea Toming
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.