Kohtulahend

1-12-3259 kolmkümmend viis) eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 0,45 eurot, määratud kaitsja Vladimir Rogulski poolt kohtueelses menetluses õigusabi osutamise eest makstud tasu 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 40 senti. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „B.K, 1-12-3259, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Süüdimõistetul on õigus kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus. Maakohus tuvastas B.K süüdistatakse selles, et tema, olles kohustuslik 21.01.2008.a. Viru Maakohtu kohtuotsuse alusel maksma alates 24.07.2007.a igakuise elatusraha I M , sünd. xxxx.a ülalpidamisele, kuritahtlikult hoidub elatusraha maksmisest kõrvale ja 04.04.2012.a seisundil võlgnevuse summa moodustab 5751,99 eurot. Oma tegevusega B.K pani toime vanema kititahtliku kõrvalehoidumise oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele, kuid abi vajavale töövõimetule lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, s.t. KarS § 169 ettenähtud kuriteo. 05.04.2012.a koostatud süüdistusakti kohaselt taotleb Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonna prokuröri abi Marina Zagorets kohtus kriminaalasja läbivaatamist käskmenetluse korras ning teeb ettepaneku tunnistada B.K süüdi KarS § 169 alusel ja karistada teda rahalise karistusega 66 miinimumpäevamäära ulatuses (66 x 3,2 eurot), s.o. summas 211,20 eurot. KarS § 68 alusel arvata eelvangistus alates 16.02.2012.a. kuni 17.02.2012a.- kaks päeva või rahalise karistuse kuus miinimumpäevamäära (19,20 eurot) karistusaja hulka ja lõplikult määrata rahalise karistuse 60 miinimumpäevamäära ulatuses (60 x 3,2 eurot), summas 192 eurot- ükssada üheksakümmend kaks eurot. Maakohus leiab Uurinud kohtule esitatud tõendeid, leiab kohus, et B.K süü KarS § 169 järgi on tõendatud kannatanu S.B.K ütlustega, millest nähtub, et tema endine abikaasa B.K alates 24.07.2007.a. hoidub nende I M , sünd. xxxx.a elatusraha maksmisest kõrvale. Võlgnevus koostab 9441,01 eurot; 21.01.2008.a. Viru Maakohtu otsuse koopiaga, mille kohaselt B.K on kohustatud maksma alates 24.07.2007.a igakuise elatusraha oma I M , sünd. xxx.a ülalpidamisele; kahtlustatava B.K konto väljavõtega, millest järeldub, et B.K sai ajavahemikul 01.12.2007-01.09.2009.a. perioodiliselt töötasu; kahtlustatava B.K ülekuulamise protokolliga, millest järeldub, et ta tunnistab oma süüd ja kohustub maksma alimente; samuti kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega. Süüdistatava tegu kvalifitseeriti õigesti KarS § 169 järgi. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse süüteo iseloomu ja karistust kergendavaid ja raskendavaid 2(2)

1-12-3259 asjaolusid, samuti prokuröri arvamust karistuse osas. Kriminaalasja materjalide põhjal esitas kannatanu S M tsiviilhagi summas 5751.99 eurot, mis on kajastatud ka süüdistusaktis. Tsiviilhagi summa seisneb B.K võlgnevusest, st summast, mis ta peab igakuiselt maksma oma lapse ülalpidamiseks kohtuotsuste alusel, kuid pole maksnud. Tsiviilhagi lahendamisel tuleb kriminaalmenetluses juhinduda tsiviilmenetluse regulatsioonist, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega (vt nt RKKKo nr 3-1-1-11-07, nr 3-11-126-03, p 10; nr 3-1-1-34-05, p 33). Viru Maakohtu Narva kohtumaja 21.01.2008 kohtuotsusega tsiviilasjas 2-07-27492 mõisteti B.K-lt välja S M kasuks elatise I M ülalpidamiseks igakuuliselt summas 1800 krooni alates 24.07.2007 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kannatanu S M ütluste kohaselt mõisteti varasema kohtuotsusega B.K-lt välja tema kasuks lapse ülalpidamiseks elatise igakuuliselt summas 1240 krooni alates 22.09.2004.a. Seega S M poolt esitatud tsiviilhagi seisneb summast, mis on juba kohtuotsustega mõistetud välja B.K-lt ning kohtu hinnangul samas ulatuses elatise-tsiviilhagi teistkordne väljamõistmine ei ole lubatav. Peale selle KrMS § 254 kohaselt käskmenetluses kohtuotsuse tegemisel tsiviilhagi küsimus ei lahendata ega kohtuotsuses ei kajastata. Kohus teeb kohtuotsuse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS §-dest 251 lg 1, 253 lg 1 ja 254.

/allkirjastatud digitaalselt/ Larissa Prokopenko Kohtunik

3(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.