Kohtulahend

1-12-3368 viieteistkümneks päevaks;

1-12-3368 kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus. E.I süüdistatakse selles, et tema juhtis 09.04.2012 kell 11.40 ajal mootorsõidukit Volkswagen Passatit, alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et tema väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Lion Intoxilyzer 8000 ser nr: 80005399 mõõdetuna alkoholi sisaldus 0,95 mg/l, laiendmääramatus +- 0,09 mg/l, seega oli alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,86 mg/l. Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, pani E.I toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus E.I-le nõutud karistus: KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistus 2 (kaks) kuud. KarS § 69 sätete kohaldamisega ärakandmisele kuuluv karistus 2 (kaks) kuud vangistust süüdistatava nõusolekul asendada üldkasuliku tööga. Arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, 2 (kahele) vangistuskuule (2x30=60) ehk 60 vangistuspäevale vastab (60x2) 120 (ükssada kakskümmend) tundi üldkasulikku tööd. 120 tunni üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 1 (üks) aasta. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 50 lg 1 kohaselt võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus kolmeks (3) kuuks. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. On nõus tegema üldkasulikku tööd. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab E.I süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi puudub. Tõkend – tõkendiks on kohaldatud elukohast lahkumise keeld, mis kohtuotsuse jõustumisel tuleb tühistada. Asitõendid puuduvad. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt vähendab kohus tehes kiirmenetluses süüdimõistvat

1-12-3368 kohtuotsust KrMS § 179 lg 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. E.I-lt tuleb kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1⁄2 1,5 palga alammäära suuruses summas so (1,5x290):2= 217 eurot 50 senti. KrMS § 180 lg3 alusel määrab kohus sundraha tasumise ositi. Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev - kaitsjale Andres Tamm süüdistatava kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu kohtueelses menetluses 19.20 eurot (sisaldab käibemaksu) /tl 39-40/ ning prokuratuuris ja kohtumenetluses 115.20 eurot (sisaldab käibemaksu). KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Süüdistatav E.I XXX. Seega arvestades süüdistatava varalist seisundit on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale üle jõu. Süüdistatavalt on juba kohtuotsusega väljamõistetud menetluskuluna riigituludesse sundraha 217.50 eurot. Kriminaalmenetluses peab isikule kaitsja olema määratud. E.I on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud toimepandut, ta ei oma kriminaalkaristatust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et E.I võib vabastada arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse jättes arvestatud tasu riigi kanda.

Kristel Pedassaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.