Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-12-1013
Kohtunik
Loretta Pikma kirjalikus menetluses
Kohtuasi Süüdimõistetu
L.K ja U.I süüdistus KarS § 209 lg 2 p 1, 3, 4 järgi ning E.E süüdistus KarS § 209 lg 2 p 3, 4 järgi kokkuleppemenetluses L.K, isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, ei tööta, elukoht Ida-xxx,
Taotlus
L.K taotlus sundraha tasumise tähtaja pikendamiseks
Juhindudes KrMS § 423, § 424, § 431, § 432 kohtunik
Jätta rahuldamata L.K taotlus Tartu Maakohtu 16.02.2012 kohtuotsusega nr 1-12-1013 L.K-lt välja mõistetud sundraha tasumise tähtaja pikendamiseks Määruse ärakiri saata L.K-le ja Riigi Tugiteenuste Keskusele. Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama.
L.K tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 16.02.2012 kohtuotsusega nr 1-12-1013 KarS § 209 lg 2 p 1,3,4 järgi. Sama otsusega L.K-lt mõisteti välja menetluskulud - sundraha 435 eurot. L.K esitas kohtule taotluse Tartu Maakohtu 16.02.2012 kohtuotsusega nr 1-12-1013 välja mõistetud sundraha tasumise pikendamiseks. Vastavalt KrMS § 424 võib süüdimõistetu elukohajärgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. KrMS § 423 sätestab, et kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. TMS § 45 järgi võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada
sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Vastavalt Justiitsministeeriumi elektroonilise täitemenetluste andmebaasi andmetele, käesoleva aja seisuga, täitemenetlusi L.K suhtes algatatud ei ole. L.K taotleb menetluskulude tasumise tähtaja pikendamist kuna ta ei tööta ja vanemad kulutasid palju raha õigusabile ja teistele asjadele, kui ta oli vahistatud. L.K oli kuus kuud vahistatud ning hetkel tegeleb ülikooli asjadega ja otsib tööd. Tõendeid, mis kinnitaksid taotluses toodud väiteid L.K majandusliku seisundi kohta kohtule esitatud ei ole. L.K on tunnistatud süüdi varavastase kuriteo toimepanemises. Isiku vahistame ja sellest tulenev olukord on tekkinud tema enda süül kuritegeliku käitumise tagajärjel. Menetluskulude sissenõudmise ajatamine või peatamine eesmärgiga kergendada süüdismõistetu poolt menetluskulude tasumist oleks ebaõiglane ühiskonna suhtes, kellel on ootuspärane õigus nõuda kurjategija poolt menetluskulude tasumist. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et menetluskulude sisenõudmise ajatamata või peatamata jätmine ohustaks põhjendamatult võlgniku või tema pere olukorda selliselt, et võlgniku olukord oleks ebaproportsionaalselt raskendatud võrreldes ühiskonna huviga nõuda kurjategijalt menetluskulud välja. Isik, kes paneb kuriteo toime, peab arvestama olukorraga, et süüdimõistmise korral peab ta hüvitama menetluskulud. (allkirjastatud digitaalselt) Loretta Pikma Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.