Kohtulahend

Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Viru Maakohtu 12.03.2012 määrusega jäeti Jevgeni Meier talle Pärnu Maakohtu 06.05.2011 otsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. J. Meier tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 06.05.2011 kohtuotsusega KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ning talle mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise Viru Maakohtu 11.06.2010 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 3 kuu võrra ja J. Meieri liitkaristuseks mõisteti 2 aastat ja 3 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 29.06.2010 ja lõpeb 29.09.2012. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 29.12.2011. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri, kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leidis, et süüdimõistetu J. Meier ei kuulu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele. Seejuures võttis maakohus arvesse, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kuuendat korda, Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt kannab ta reaalset vanglakaristust teist korda. Kinnipeetavat on muuhulgas karistatud kuritegude toimepanemise eest vanglas. J. Meier on kahel korral määratud kriminaalhoolduse alla, kuid viimasel korral pani ta käitumiskontrolli ajal grupis, olles alkoholijoobes, toime uue esimese raskusastme kuriteo. J. Meieri puhul on kuritegude dünaamika muutunud raskemaks. Maakohtul puudus veendumus selles, et vabastades kinnipeetava J. Meieri vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi. Kinnipeetaval on vabanedes kindel elukoht, kuid töökohta tal ei ole. Maakohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et töökoha mitteleidmisel, seega legaalse sissetuleku puudumise korral, samuti arvestades eelnevat sõltuvust alkoholist, kergesti mõjutatavust ja tutvusringkonda kriminaalkorras karistatud isikute näol, võib J. Meier toime panna uusi kuritegusid. Vangistuse kandmise ajal ei ole J. Meier olnud seaduskuulekas, sest tal on Viru Vangla andmetel 3 kehtivat distsiplinaarkaristust erinevate rikkumiste eest. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Maakohus tunnustas J. Meierit selle eest, et ta on vanglas olles töötanud ja täitnud talle individuaalses täitmiskavas määratud kohustused. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes palub maakohtu määruse tühistada ning vabastada J. Meier karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja leiab, et ennetähtaegsel vabastamisel tuleks arvestada asjaoluga, et kinnipeetav on õigesti aru saanud oma käitumise ekslikkusest – ta abistas aktiivselt uurimist ja tunnistas oma süüd. Lisaks nähtub kohtumäärusest, et süüdimõistetu on asunud oma elukorraldust muutma – ta on käinud toiduvalmistamise kursustel ja osalenud sotsiaalsete oskuste treeningus. Vanglas olles on ta töötanud ning täitnud individuaalses täitmiskavas määratud kohustused. Tal küll

puudub elukutse, kuid ta on avaldanud soovi asuda vabanedes kokana tööle. Süüdimõistetu sotsiaalne võrgustik ema ja kasuisa näol on toetav. Kinnipeetav soovib vabanemisel asuda elama ema ja kasuisa 3-toalisesse korterisse XXX. Nõusolek on lähedastelt olemas. Kaitsja leiab, et kõige määravamaks J. Meieri edasise elu korraldamisel on püsiva elukoha ja töökoha olemasolu. Samuti on ta edaspidi võimeline täitma käitumiskontrollinõudeid. Kaitsja leiab, et maakohtu negatiivsed järeldused ei ole piisavad ja ei välista positiivsete asjaolude mõju J. Meieri vabastamiseks enne tähtaega. Kaitsja leiab, et J. Meierit on võimalik vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega, kohaldades tema suhtes käitumiskontrollinõudeid. Kaitsja on kindel, et J. Meier on motiveeritud ning tulenevalt lähedaste toetusest on ta võimeline läbima katseaega positiivselt. Tema suhtes saab kohaldada käitumiskontrollinõudeid ning kriminaalhooldaja saab katseajal suunata tema edaspidist tegevust ja käitumist. Kaitsja märgib, et J. Meier soovib kohtuistungist osa võtta. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

omandama eriala, kuid ringkonnakohtul puudub veendumus, et ta seda reaalselt ka tegema asuks. Arvestades J. Meieri korduvat väärteokorras karistatust AS § 71 alusel ning asjaolu, et viimase kuriteo pani kinnipeetav toime alkoholijoobes, eksisteerib ringkonnakohtu arvates oht, et J. Meier võib vabaduses asuda taas alkoholi kuritarvitama, mis võib viia uute kuritegude sooritamiseni.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Paavo Randma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.