Kohtulahend

OTSUSTAS:

T.I süüdi tunnistada kuriteo toimepanemises KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 4(neli) kuud vangistust.

Vastavalt KarS § 65 lg 2 suurendada mõistetud karistust – 4 kuud vangistust - Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 17.06.2009 otsusega KarS § 424 alusel mõistetud karistuse 3 kuud ja 20 päeva vangistust võrra, mõistes T.I-le liitkaristuseks 7( seitse) kuud ja 20 päeva vangistust. Vastavalt KarS § 68 lg 1 lugeda kinnipidamise aeg 13.05.2010 karistuse tähtaja hulka, mille võrra vähendada ärakandmisele kuuluvat karistust. Ärakandmiseks mõista 7 kuud ja 19 päeva vangistust. Vastaval KarS 50 lg 1 mõista lisakaristus ja võtta ära T.I-lt mootorsõiduki juhtimisõigus üheks aastaks. Lisakaristuse kandmise algus alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast. Juhindudes KarS § 55 lg 1 sätetest ja KarS § 50 lg 1 alusel lisakaristuse mõistmisel koos vangistusega laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Liiklusseaduse § 127 alusel on T.I kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Tõkendit ei ole kohaldatud. T.I on kohustatud asuma kinnipidamiskohas karistust kandma Ülesõidu 1 Jõhvi, alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuupäevast 10 päeva jooksul kell 9.00. Vabatahtlikult kinnipidamiskohta karistuse kandmisele mitteilmumise korral kohaldada süüdimõistetu sundtoomist. Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga taotlus riigi õigusabi kulude osas summas 268,80 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 jätta riigi kanda kriminaalmenetluse kulud süüdimõistetul piisavate vahendite puudumise tõttu: 63,83 eurot kaitsjatasu 18,38 eurot sundtoomise kulud 2,79 eurot toimiku paljundamise kulu Välja mõista T.I ́ilt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: 435 eurot süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, 204,97 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest T.I ́il tasuda kriminaalmenetluse kulud 12 kuulise tähtaja jooksul igakuuliselt, kusjuures esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900, ning selgitus „ T.I 1-11-14141, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsusega on võimalik kohtus tutvuda 05.04.2012. Süüdistuse sisu T.I on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema xxx ajal juhtis xxx xxx maja nr. 15 juures sõiduautot xxx, olles nii teo toimepanemise aja l kehtinud Liiklusseaduse § 20 lg 31 p 1 kui ka 01.07.2011 jõustunud Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 mõttes alkoholijoobes. Tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST ARAF-0006 teostatud mõõtmise tulemusel oli tema väljahingatavas õhus 1,14±0,10 mg/l alkoholi, s.o vähemalt 1,04 mg/l.

Seega T.I, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetlusosaliste seisukohad: Prokurör taotles T.I süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista temale karistuseks 5 kuud vangistust, millele liita KarS § 65 lg 2 alusel eelmise otsuse järgi ärakandmata karistus ja mõista liitkaristus 8 kuud 20 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel kinnipidamise aeg üks päev arvata mõistetavast karistusest maha. Ärakandmiseks mõista T.I-le 8 kuud ja 19 päeva vangistust. Kaitsja leiab, et süüdistus ei ole põhjendatud. Auto juhtimine on tõendatud ainult politseitöötajate ütlustega, mis pole usaldusväärsed ja T.I tuleb õigeks mõista. Juhul kui kohus seda ei pea võimalikuks, karistada teda rahalise karistusega. Süüdistatav oma süüd ei tunnistanud. Ta tõi toast võtmed ja palus juhuslikku möödakäijat, et see tema auto teisaldaks teise kohta. Kohtu poolt uuritud tõendid ja järeldused: Käesolevas kriminaalasjas on tõendamist leidnud T.I-le inkrimineeritud käitumine KarS § 424 järgi kohtuistungil kontrollitud järgmiste tõenditega: -

Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tlk.1), mis koosatud 13.05.2010 kell 05.28. Protokollis märgitud, et indikaatorvahendi reaktsioon on punane, 0,93 mg/l ja kontrolli tulemus- alkoholijoove. Protokolli pöördel on märgitud kontrollitava isiku joobele viitavad tunnused. Silmade punetus aeglane kõne, kerged koordinatsioonihäired ja higistamine. Kontrollitav isik on andnud allkirja protokollile ja selgitas tlk. 6, et ta on näiduga nõus.

-

Tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest T.I alkoholijoobe kontrollimise testi näiduga 1,04 mg/l (tlk.2-129) on tõendatud kontrollitava isiku väljahingatavas õhus alkoholisisaldus. Seega teo toimepanemise ajal kehtinud Liiklusseaduse § 20 lg 31 p 1 kui ka 01.07.2011 jõustunud Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 mõttes oli T.I alkoholijoobes.

-

T.I kohta koostas patrullpolitseinik Vxxx Pxxx sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse tlk. 13, millele isik keeldus allkirja andmisest. Keeldumine on kinnitatud protokolli koostaja ja tunnistaja allkirjadega.

-

Tunnistaja Jxxxi Mxxx ütlustega on tõendatud, et patrullis olles koos V xxx Pxxx a märkas tunnistaja, et varahommikul xxx. suunas liikus valge sõiduk xxt ilma tuledeta, jäi seisma ja hakkas xxx vahele. Kui auto jäi seisma, väljus juht sõidukist ja tegi tagumise ukse lahti, hakkas midagi autost otsima. Tunnistaja nägi sündmuste käiku 20-30 m kauguselt ja sõiduk oli kogu aeg tunnistaja vaateväljas kuni selle pea tumiseni. Sõidukis juhi kõrvalistmel istus naine, kes jäi autosse. Tunnistaja tundis juhiga rääkimisel tema suust alkoholilõhna ja juht kinnitas, et on tarvitanud alkoholi kuid ei juhtinud sõidukit. Juht ei osanud selgitada kes juhtis sõidukit kui tema seda ei juhtinud.

-

Tunnistaja Vxxx Pxxx ütlustega on tõendatud, et olles patrullis kevadel varahommikul liikus politseisõidukiga esialgu tuledeta xxx suunas ja otsustati kontrollida valget värvi xxx, mis tagurdas xxx majade vahel ja jäi seisma. V.Pxxxnägi autot liikumas umbes 30 m kauguselt. Politseisõidukis lülitati sisse sinised punased vilkurid. Auto jäi seisma ja politseiauto peatus xxx 3-4 meetri kaugusel. Valge auto oli kogu aeg tunnistaja vaateväljas. Oli juba valge aeg ja teisi liiklejaid ei olnud. Juhipoolne sõiduki uks oli kogu aeg tunnistaja vaateväljas. Juht väljus sõidukist ja avas sõiduki tagumise ukse. Tunnistaja tuvastas T.I isiku juhi esitatud isiku või sõidukidokumentide

alusel. Vestlemise ajal seistes T.I kõrval tundis isiku suust alkoholi lõhna ja seetõttu kontrollis tunnistaja indikaatorvahendiga juhi joovet. Seejärel sõitsid kõik Jõhvi jaoskonda ja tuvastasid juhi joobeseisundi tõendusliku alkomeetriga, mis kinnitas juhi alkoholijoovet. Autos juhi kõrvalistmel istus naine. Juht ei olnud nõus rikkumisega, et tema oli sõidukiroolis. Süüdistatava T.I enda väited, et tema ei juhtinud sõiduautot süüdistuses täheldatud ajal ja kohas on vastuolus tunnistajate tõepäraste ütlustega ja kantud süüdlase soovist vabaneda vastutusest. T.I tunnistab alkoholijoovet ja tema ütlused seonduvad tunnistajate ütlustega politseiauto liikumise kirjelduses vahetult enne tema sõidukini jõudmist. T.I ja patrullpolitseinike ütlus ed lahknevad selles, et T.I eitas sõiduauto juhtimist alkoholijoobes. Seejärel aga T.I seisukoht, et ta käis kodus autovõtmeid võtmas ja tahtis auto ümber parkida ei seondu tema enda ütlustega selles, et ta nägi politseiautot ja istus tagaistmele, sest kartis politseid on ebausutav. Kui politseiauto lahkus, istus ta tagasi esiistmele, kusjuures auto seisis ikka samas kohas. Kui politseiauto tagasi sõitis ja xxx baari juures tuled sisse, jätkas T.I samal kohal istumist. Kohus järeldab eeltoodud ütlustest, et T.I enda ütlustes sisaldub vastuolu. Ütlustest nähtub, et umbmääraste selgitustega püüab ta vabaneda süüdistusest alkoholijoobes olles sõiduki juhtimise eest, kuna tegu on toime pandud katseajal, olles varem süüdi tunnistatud samasuguse süüdistuse alusel. Süüdistatav õigustas end mittetõepärase selgitusega viitega juhusliku möödakäija palumisest auto teisaldamiseks. Antud juhul on tunnistajate ütlused oma järjepidevuses ja seondatavuses tõepärased selles, et sõiduauto xxx osales liikluses vahetult enne politseiametnike poolt siniste punaste vilkurite sisselülitamist. T.I ütlused aga viitavad nendes sisalduvale vastuolule ajalises mõttes, kus tema sõiduauto oli juba ümber paigutamise ajal politsei vaateväljas kuid juhuslikku möödakäijat ega tema liiku mise suunda ei olnud keegi tuvastanud. Ka T.I ei viidanud sündmuskohal tundmatule isikule ning T.I jõudis juba korra tagaistmel istumas käija ja uuesti juhi esiistmele istuda. Tema sõnul teistkordsel politseisõiduki lähenemisel aga ta autost ei väljunud. Tegelikkuses nägid mõlemad politseiametnikud, et juht väljus juhiistmelt peale sõiduki peatumist ja avas sõiduki tagumise ukse. Selleks juhiks osutus kontrollimisel T.I. Karistus. Vastavalt KarS § 56 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. T.I on 2008.a. a. toime pandud liiklusalaste rikkumiste eest karistatud. Temale määratud rahatrahvid on tasumata, sealhulgas 6.06.2008.a. toimepandud väärteo eest Liiklusseaduse 7419 lg 1 järgi s.o mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes - rahatrahv 747,77 eurot. Otsus jõustus 13.10.2008. Juba 23.06.2008 toimepandud samasuguse rikkumise eest jõustus järjekordne otsus Liiklusseaduse § 7419 lg 1 järgi 20.01.2009, kus karistuseks määratud rahatrahv 843,64 eurot on tasumata. Viru Maakohtu kohtuotsusega 17.06.2009 karistati T.I KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtumise eest alkoholijoobes, mille pani toime 15.06.2009. Karistuseks määrati KarS § 238 sätete arvestamisega ärakandmiseks 3 kuud ja 20 päeva, mida tingimisi ei pööratud täitmisele, määrates 18 kuulise katseaja. Eeltoodust järeldab kohus, et T.I suhtes seni kohaldatavad meetmed nimelt alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest ei ole olnud piisavad, et tema sellelaadsed rikkumised lõppeksid. Nagu käesoleva kriminaalasja tõenditega on tõendatud, pani T.I toime alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise katseaja kestel, sest ka tingimisi kohaldatud vangistus ei osutunud piisavaks meetmeks uute kuritegude toimepanemisest hoidumiseks.

Kohus ei tuvastanud süüdlase vastutust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Oma süülise käitumisega ohustas T.I tema sõidukis viibiva kaasreisija kui ka teiste liiklejate tervist ja elu. Kohus leidis, et T.I süüd välistavad asjaolud puuduvad ja tuvastatud süüline käitumine vastab KarS § 424 ettenähtud kuriteokoosseisule. Karistuse mõistmisel arvestab kohus, et eelnevate samaliigiliste rikkumiste eest kohaldatud karistused rahatrahvidena ja tingimisi kohaldatud vangitsuse näol ei olnud piisavad kitsendused. T.I puudub alaline sissetulek, mistõttu kohus mõistab T.I-le toimepandud rikkumise eest karistuseks vangistuse alla sanktsiooni keskmist määra - 4 kuud vangistust. Kuna rikkumisega ei kaasnenud faktilisi raskeid tagajärgi ning piirdus alkoholijoobes sõidukijuhi poolt tekitatud üldise kõrge liiklusohtlikkusega. Kohus arvestab karistuse mõistmisel asjaoluga, et süüdlane ei kahetsenud toimepandut, mistõttu tuleb eelnev T.I-le tingimisi mõistetud karistus täitmisele pöörata KarS § 65 lg 2 alusel. Liitkaristus 7 kuud ja 19 päeva vangistust ärakandmiseks T.I-le on küllaldane meede toimepandud rikkumise eest, et ära hoida edaspidi tema poolt liiklusohu tekkimise olukord ning sellise olukorra realiseerumisel võimalike raskeimate tagajärgede saabumine kaasliiklejatele. Kohus leidis, et T.I suhtes on põhjendatud lisakaristuse mõistmine mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine üheks aastaks. Liiklusseaduse § 127 alusel on T.I kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Menetluskulud: Vastavalt KrMS § 180 lg 3 jätta riigi kanda kriminaalmenetluse kulud süüdimõistetul piisavate vahendite puudumise tõttu., 63,83 eurot kaitsjatasu 18,38 eurot sundtoomise kulud 2,79 eurot toimiku paljundamise kulu Välja mõista T.I ́ilt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: Vastavalt KrMS § 180 süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2, süüdimõistva kohtuotsuseg a kaasneva sundraha suurus on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Välja mõista T.I-lt riigituludesse süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha s.o 435 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 204,97 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest

Loretta Pikma Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.