Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Otsuse tegemise aeg ja koht
4. aprill 2012. a Tartus Kalevi 1
Kriminaalasja number
1-11-12918
Kohtukoosseis
kohtunik Rutt Teeveer
Kohtuistungi sekretär
Helju Rebane
Kriminaalasi
O.E süüdistus KarS § 121 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Toomas Liiva
Süüdistatav
O.E
Kaitsja
Elu- või asukoht ja aadress: XXXX Isikukood ja sünniaeg: XXX Kahtlustatava karistatus: väärtegude eest karistatud 1 korral; kriminaalkorras karistatud 3 korral Tõkend: puudub Riigi poolt määratud korras advokaat Aivar Hint
Süüdi tunnistada O.E KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Tartu Maakohtu 14. juuni 2010. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-09-4871 mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust võrra ning mõista O.E-le ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 69 lg 1 alusel asendada O.E-le mõistetud 1 (ühe) aasta 5 (viie) kuu 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 1076 (tuhat seitsekümmend kuus) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb KarS § 69 lg 3 alusel ära teha 2 (kahe) aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s
75 sätestatule: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata O.E üldkasuliku töö tegemise Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
ajaks Tartu juhataja
Vangla poolt nimetatava
Rahuldada S.K. tsiviilhagi ja välja mõista VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 4 alusel O.E-lt kannatanu-tsiviilhageja kasuks 500 (viissada) eurot, milline summa tuleb arveldusarvele nr 1103839449 Swedbank.
tasuda
KarS § 75 lg 2 p 1 alusel määrata, et O.E on kohustatud hüvitama kannatanule kuriteo läbi tekitatud moraalse kahju alljärgneva graafiku alusel:
Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele.
I Kokkuleppe sisu Kuriteo asjaolud: Kriminaalasjas süüdistatakse O.E selles, et tema 19.02.2011-21.02.2011.a Tartus, XXXX korteris ühise alkoholitarvitamise käigus, tungis kallale S.K. ’e suhtes, lüües viimasele korduvalt rusikaga näo piirkonda ning pigistades tema vasakut kätt, Sellise tegevusega põhjustas O.E S.K. füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Peksmise tagajärjel tekkis S.K. aju verevalum. Kuriteo kvalifikatsioon: Teise inimese tervise kahjustamisega, samuti löömise, peksmisega või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemisega, pani O.E toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kannatanu on esitanud tsiviilhagi summas 500 eurot. Karistuse liik ja määr: KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale O.E-le 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust O.E-le 14.06.2010 Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-09-4871 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 11 kuud 28 päeva võrra ning mõista O.E-le lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 69 ja § 74 lg 5 alusel asendada O.E-le mõistetud 1 aasta 5 kuud 28 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 1076 tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 2 ( ) aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. O.E-le on selgitatud, et üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest tasu ei maksta. Välja mõista O.E-lt kannatanu S.K. kasuks 500 eurot.
Tulenevalt KarS § 75 lg.2 p.1 kohustada O.E hüvitama kannatanule kuriteo läbi tekitatud moraalne kahju alljärgneva graafiku alusel:
50 eurot 50 eurot 50 eurot 50 eurot 50 eurot 50 eurot 50 eurot 50 eurot 50 eurot 50 eurot
KrMS § 3101 järgi kohaldada O.E-le lähenemiskeeldu S.K. suhtes 2 aastaks, keelates S.K. suhtes lähenemise kõnetamiskauguseni ja mitte lähemale kui 50 meetrit ning temaga igasuguse suhtlemise, sealhulgas erinevate sidepidamisvahendite (post, telefon, internet jt) kaudu. Konfiskeerimisele kuuluv vara: Ei ole. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et O.E, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et O.E on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse O.E süüdi tunnistada KarS § 121 järgi, mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele ning asendada mõistetud karistus üldkasuliku töö tegemise kohustusega. Kannatanu eraelu ja muude isikuõiguste kaitseks peab kohus põhjendatuks 2 aasta pikkuse lähenemiskeelu kohaldamist. III Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kohus on seisukohal, et O.E on õigusvastaselt käitunud ja põhjustanud kannatanuletsiviilhagejale mittevaralist kahju. Eeltoodust tulenevalt kuulub tsiviilhagi rahuldamisele. Süüdistatavad võtsid kohtuistungil TsMS § 440 lg-te 1,2 kohaselt hagi õigeks. TsMS § 444 lg 4 alusel on kohtul sellisel juhul õigus tsiviilhagisse puutuv kohtuotsuse kirjeldav ja põhjendav osa ära jätta. IV Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peaks kohus süüdimõistetult välja mõistma menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 435 eurot. Samuti kuuluks väljamõistmisele kaitsjale väljamakstud tasu. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus on seisukohal, et arvestades asjaolu, et O.E sissetulek on väike, on põhjendatud jätta suurem enamus menetluskuludest riigi kanda. Kohus peab
põhjendatuks välja mõista sundraha summas 200 eurot, ülejäänud osas jääb menetluskulu riigi kanda. Kohus peab põhjendatuks kohaldada KrMS § 423 ja § 424 sätteid ja anda süüdimõistetule ja tema seaduslikule esindajale võimaluse menetluskulu tasuda 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Rutt Teeveer Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.