Kohtulahend

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Indrek Saar

Kohtuistungi sekretär

Aivi Meister

Kohtuistungi aeg

26. märts 2012.a.

Määruse tegemise aeg ja koht

26. märts 2012.a Rapla

Kriminaalasja number

1-11-12337

Kriminaalasi

Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla talituse kriminaalhooldusametnik Urve Kuninga erakorraline ettekanne D.N kohta D.N, xxx, ilma kindla tegevusalata, elukoht xxxxx maakond xxxxxxxx vald xxxx xxxxxxxxx t.

Süüdimõistetu

Kohaldatud menetlusnormid

KrMS §§ 427 lg. 2, 432 lg. 1 ja 385 p. 26

RESOLUTSIOON

Mitte pöörata Pärnu Maakohtu 13.detsembri 2011. a otsusega D.N-ile mõistetud vangistust täitmisele ja pikendada kolme (3) kuu võrra katseaega. Määrus ei ole vaidlustatav. Asjaolud ja kohtu seisukoht D.N on süüdi mõistetud 13.detsembril 2011. aastal Pärnu Maakohtu poolt KarS § 424 järgi ja karistatud kaheksa (8) kuulise vangistusega, mille kandmisest vabastati KarS § 74 lg. 1 ja 3 alusel kaheksateist (18) kuulise katseajaga. KarS § 75 lg. 2 p. 2 kohaselt on D.N lisakohustuseks mitte tarvitada katseajal alkoholi. 23.jaanuaril 2012.a. saabus kriminaalhooldajale politseiasutusest teade, et D.N oli 21.jaanuaril k.a. oma elukohas alkoholijoobes. Politseiametnikud viibisid D.N elukohas ja tema seisundi kontroll toimus seoses teatega D.N poolt toime pandud vägivallategudest oma elukaaslase suhtes. Alkoholi tarvitamist on D.N põhjendanud depressiooniga. Viimase pärast kastab ta ka rahusteid, millised mõjutavad tema mälu ja käitumist. Kriminaalhooldaja leiab, et D.N võib alkoholi tarvitamise tagajärjel veel toime panna õigusvastaseid tegusid ja taotleb vangistuse täitmisele pööramist. Kohtuistungil

asus kriminaalhooldaja seisukohal, et vangistuse täitmisele pööramine ei ole siiski otstarbekas, sest D.N on asunud end alkoholi vastu ravima ja saanud oma valest käitumisest aru. Kontrollnõudeid ta täitnud korralikult. D.N tunnistab alkoholi tarvitamist. Ta võtab omaks, et elukaaslasega tekkis tüli ja ta läks õhtul sõbra juurde. Kaas võttis ta pudeli alkoholiga, mida sõbra juures jõi. Järgmisel päeval tekkis kodus tüli elukaaslase pojaga ja sellepärast kutsuti kohale politsei. Pärast seda läks D.N haiglasse närve ravima ja alustas ka alkoholivastast ravi. Praeguseni tuleb tal võtta ravimeid. 2010.a. lõpus oli ta samuti haiglas närve ravimas. Kohus leiab, et kriminaalhooldajal oli alus erakorralise ettekande esitamiseks, sest süüdimõistetu rikkus kohtu poolt pandud lisakohustust. KarS § 74 lg. 4 kohaselt võib kohus niisugusel juhul kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata KarS § 75 lg. 2 ette nähtud täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramist ei pea kohus antud juhul otstarbekaks, sest süüdimõistetu on käinud kohusetundlikult registreerimistel ja soovib oma probleeme raviga lahendada. Kuna rikkumine on siiski toimunud, siis peab kohus vajalikuks pikendada katseaega.