Võlaõigus › Töövõtulepingud

Menetluskulud jätta OÜ AUTO-GAMMA kanda.

4.1 Välja mõista OÜ-lt AUTO-GAMMA OÜ Baltisigma kasuks hageja menetluskulude katteks 3733 (kolm tuhat seitsesada kolmkümmend kolm) eurot 33 senti. 4.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni kulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

MENETLUSE VARASEM KÄIK

I

HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Arvete tasumise tähtpäevaks oli märgitud 04.03.2019. Märgitud kuupäeval ei tasunud kostja hageja arveid. Hageja on korduvalt suhelnud kostjaga võlgnevuse suuruse osas ning andnud võlasumma tasumise kohta tähtaegu ning edastanud meeldetuletusi, kuid nendest hoolimata ei ole kostja neid tasunud. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja ehitustööd vastavad lepingutingimustele. Ehitustööde mittevastavusest lepingutingimustele peab tellija teatama töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast puuduste avastamisest. Seejuures peab tellija mittevastavust piisavalt täpselt kirjeldama. Vastasel juhul ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. VÕS § 644 lg 1 alusel peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 644 lg 2 sätestab, et oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. VÕS § 644 lg 3 sätestab, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kostja ei ole hagejale esitanud ehitustööde puuduste täpse kirjeldamisega pretensiooni. Eeltoodust tulenevalt on hageja seisukohal, et kostja ei saa tugineda ehitustööde võimalikele puudustele. Kehtiva kohtupraktika alusel on mõistlikuks ajaks tööde vastuvõtmiseks ja tööde eest tasumiseks ca kolm kuud alates tööde üleandmisest. Seega hageja peab põhjendatuks, et tema poolt nõutavad summad muutusid sissenõutavaks vähemalt arvetes 01.06.2019. Maksekäsu avalduse esitamisel taotles hageja välja mõista kostjalt enda kasuks jooksva viivise alates 01.06.2019. Hagiavalduse esitamise momendi seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis summas 327,14 eurot. Hageja esitab kostja vastu sissenõutavaks muutunud viivise tasumise nõude summas 327,14 eurot.

Ekslik on kostja väide, et hageja pole tõendanud töövõtulepingu sõlmimist. Kostja tellimuse vastuseks edastas hageja kostjale hinnapakkumised. Kostja ei ole hinnapakkumisi vaidlustanud ning lubas hagejal töid alustada. Hageja töötajad tegid tellitud ehitustööd kostja objektil takistusteta. Pärast tööde lõpetamist edastas hageja kostjale teostatud tööde aktid ja arved. Kostja ei ole hagejale esitanud mitte ühtegi pretensiooni teostatud tööde suhtes ja pärast tööde lõpetamist kasutab ruume, kus hageja töid teostas. Hageja ja kostja vahel oli mitme aasta jooksul tava, et kostja tellis hagejalt ehitustööd, hageja koostas kirjaliku hinnapakkumise ja edastas selle kostjale kooskõlastamiseks. Pärast hinnapakkumise kooskõlastamist kostja poolt alustas hageja kokkulepitud ehitustööd. Pärast ehitustöö lõppemist saatis hageja kostjale teostatud tööde akti ja siis arve. Hageja edastas alati kostjale kogu dokumentatsiooni elektrooniliselt kostja e-postiaadressile xxx (näiteks, 18.05.2017 esitas hageja kostjale arve nr BSG17186 summas 9 310,80 eurot ja akti nr 05-23). Antud arve oli kostja poolt tasutud mõistliku aja jooksul: 7 500 eurot laekus hagejale 25.05.2017 ja 1 810,80 eurot laekus hagejale 20.06.2017.

sellega tutvuda, saab hageja arved lugeda kättesaaduks järgmisel päeval pärast selle saabumist kostja serverisse, s.o 23.02.2019.a. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et poolte vahel olid kooskõlastatud muud tööde mahud või hinnad. Kostja ei ole hagejale esitanud mitte ühtegi pretensiooni teostatud tööde suhtes ja pärast tööde lõpetamist kasutab ruume, kus olid tehtud ehitustööd. Riigikohus on asjas nr 2-16-5851 p. 16 leidnud, et tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad esiteks olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). Hageja on seisukohal, et kõik tasunõude sissenõutavuse eeldused on täidetud. Kokkulepitud töö on hageja tehtud. Arved töö eest ja teostatud tööde aktid on kostjale üleantud. Hageja on seisukohal, et on tõendanud tööde ülevaatamise võimaluse andmist ning tehtud tööd saab vähemalt vastuvõetuks lugeda. Hageja leiab, et 21.11.2024 toimunud kohtuistungil oli tunnistajate A. Y., A. D. ütluste ja hageja seadusliku esindaja V. R. vande all antud ütlustega tõendatud, et hageja ja kostja vahel olid lepingulised suhted, hageja tegi vaidlusalused tööd kostja jaoks poolte vahel sõlmitud lepingu alusel (poolte vahel olid kooskõlastatud sh tööde maksumus), pärast tööde lõppemist oli kostjale töö üle antud ning kostja ei esitanud hagejale mitte ühtegi pretensiooni pärast tööde üleandmist. Asjaolud, et poolte vahel olid lepingulised suhted ja hageja tegi tööd kostja jaoks, on kinnitatud ka kostja lepingulise esindaja vande all antud ütlustega. II

KOSTJA VASTUVÄITED

Samuti nähtub tšekkidest numbritega 364 ja 692, et ehitusmaterjalid on seotud objektiga Mustanina küla. Samuti on kostja soetanud objektile xxx ehitusmaterjale Bildcom OÜ-lt, Optimera Estonia AS-lt, sh seinaplaate . Suure osa ehitusmaterjalidest (sh keraamilised plaadid ja värvid) on kostja soetanud BAUHOF GROUP AS-lt. Kuna kostja on ise soetanud ehitusmaterjale ise, siis hageja poolt esitatud hinnapakkumised ei kinnita kokkuleppe olemasolu materjalide osas. Hageja esitatud hinnapakkumise kohaselt pidi hageja materjale muretsema. Kostja märgib, et hageja hinnapakkumise sisaldas teenust ja materjale summas 2465,75 eurot, arvel on märgitud ainult ehitusteenused summas 2465,75 eurot, mis kinnitab, et mingisugust kokkulepet hageja ja kostja vahel ei olnud ning hageja on esitanud hinnapakkumised ja arved, mida ei ole kostja aktsepteerinud. Objektil xxx toestasid ehitustööd, sh plaatimistööd ja viimistlustööd O. G. koos B. S. . Hageja poolt esitatud dokumentidele pidid järgnema kostja tahteavaldused. Kostja ei ole oma tahteavaldusi hagejale avaldanud. Lisaks eitab kostja üldse kirjade kättesaamist. Hageja ei ole tõendanud kostja poolt tahteavalduste kättesaamist, rääkimata nendele nõustumise andmist. Kostja on esitanud vastuväite, et poolte vahel ei ole lepingut sõlmitud. Kui lepingut ei ole sõlmitud, siis ei ole ka selle lepingu alusel töid teostanud, mistõttu ei olnud asjaolu, mida vaidlustada. Lepingu sõlmimise fakti vaidlustamine eeldab ka tööde teostamise vaidlustamist. Kostja tegi kompromissi ettepaneku menetluse väliselt eesmärgiga vältida ebavajalikus menetluses osalemist. Seega kompromissi ettepaneku tegemist ei võrdsustada omaksvõtuna. Seda enam, hageja ei ole kompromissi ettepanekut aktsepteerinud. Hageja viide pooltevahelisele varasemalt tavale, et kostja tellis hagejalt ehitustööd, hageja koostas kirjaliku hinnapakkumise ja edastas selle kostjale kooskõlastamiseks, ei vasta tegelikkusele. Sellist tava poolte vahel ei ole varasemalt olnud. Hageja esitas 26.06.2020.a seisukoha lisana kostja ekirja, kus kostja on esitanud pakkumuse, millele on järgnenud hageja kirjalik nõustumus. Seega ei tekkinud tol korral vaidlusi, kuna oli kirjalik pakkumus ja kirjalik nõustumus. Kostja jääb varasemate vastuväidete juurde ka asja uuel läbivaatamisel. Kostja eitab lepingu sõlmimist, kuid esitab ka vastuväited, et tasunõue ei ole sissenõutavaks muutunud. Hageja on esitanud tööde vastuvõtmise aktid, mis mingil juhul ei kinnita töö valmimist ega selle vastuvõtmist kostja poolt. Hageja on kostjale edastanud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tööde vastuvõtmise aktid, milliseid kostja ei ole kätte saanud ega ka tööde vastuvõtmist kinnitanud. Kuna hageja on ise edastanud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tööde vastuvõtmise aktid, siis aktsepteerimata ei saa lugeda tööd vastuvõetuks. Kostja ei ole hageja poolt teostatud töid üle vaadanud ega ka vastu võtnud, kuna need tööd kostja on ise oma jõududega teostanud. Hageja poolt on kostja nimele esitatud 2 arvet, arvete spetsifikatsiooniks on „ehitusteenused“. Kostja ei ole arveid kätte saanud, ega arveid kinnitanud. Samuti ei ole kostja hagejalt ehitusteenuseid saanud.

vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Tasunõue ei ole sissenõutavaks muutunud. Hageja tasunõude sissenõutavuse eeldused on täitmata. Hageja on esitanud tööde vastuvõtmise aktid koos arvetega, mis mingil juhul ei kinnita töö valmimist ega selle vastuvõtmist kostja poolt. Kohtuistungil kinnitas hageja seaduslik esindaja, et arve ja lisatud dokumendi edastas kostjale raamatupidaja. Seega hageja ei ole suutnud tõendada asjaolu, et tegi kostjale ettepaneku tööd üle anda. Kostja ei ole hageja poolt teostatud töid üle vaadanud ega ka vastu võtnud. Kui hageja oli kostja objektilt lahkunud, viidi tööd lõpule kostja enda töötajate abil. Hageja püüdis edutult tõendada lepingu sõlmimist ja täitmist tunnistajate ütlustega. Tunnistaja A. Y. väitis, et tegi palju tööd objektil aga kuidas väidetavalt tehtud tööd on seotud hageja nõutud hagisummaga ei ole tunnistaja ütlusest selgunud. Sama kehtib ka hageja esitatud fotode kohta. On ebaselge, millistes ruumides ja millal antud fotod tehti. Seega, tunnistaja ütlused ei olnud asjakohased. Hageja tunnistaja A.D. (ehitustööde juhataja), kes oli hageja töötaja samuti ei selgitanud asjaolusid, mis olid seotud hageja esitatud hinnapakkumustega. A. D. ei osanud midagi öelda hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingu kohta ja selle tingimustest. Tunnistaja kinnitas istungil, et t juhtis ja kontrollis ehitustööd, sh ehitusööd, mida tegid hageja töötajad, s.o viimistleja A. Y. ja plaatija-viimistleja R. K.. Tunnistaja selgitas, et ei ole tööde tegemisel või vastuvõtmisel osalenud. Kostjale jäi ebaselgeks, milleks oli kutsutud tunnistaja, kes ei tea midagi konkreetse töö tegemisest. Hageja seaduslik esindaja kinnitas istungil vande all ainult hinnapakkumiste saatmist. Hageja esindaja ei suutnud veenvalt selgitada, millal pidi alustama tööde tegemisega, millal lõpetama. Esindaja ütlused olid vastuolus kostja seadusliku esindaja ütlustega. Hageja seaduslik esindaja selgitas, et arved saatis kostjale mitte tema vaid raamatupidaja. Seega, on ebaselge, millisel viisil Hageja pakkus kostjale tehtud tööd vastu võtta. Tööde lõppemist ei olnud poolte poolt fikseeritud ja hageja ei ole tõendanud asjaolu, et tegi kostja jaoks tööd valmis. Tunnistaja O. G. kinnitas, et ruumides, kus pidid tööd olema teostatud, ei olnud midagi lõpule viidud. Tööde lõpule viimisega tegelesid kostja enda töötajad. Kostja seaduslik esindaja kinnitas, et hinnapakkumistes märgitud töö ei olnud lõpule viidud, samuti seda, et teda pole kutsutud töid vastu võtma. VÕS § 638 teise lause järgi tuleb töövõtjal TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendada, et ta on tööd üleandmiseks tellijale esitanud. Seega tuli hagejal tõendada, et on tööd teinud ja need kostjale üleandmiseks esitanud. Nimetatud asjaolud on tõendamata.

III KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega.

Kostja eitas nii lepingu sõlmimist, tööde valmimist (tulemuse saavutamist) kui ka tasunõude sissenõutavaks muutumist. Vaidluse korral selle üle, kas töövõtja tasu maksmise nõue on võlaõigusseaduse (VÕS) § 637 lg 3 alusel muutunud sissenõutavaks, peab töövõtja tõendama, et töö on valminud ning et ta on andnud tellijale võimaluse töö ülevaatamiseks. Olukorras, kus tellija ei ole töövõtulepingu esemeks olevaid töid vastu võtnud, peab töövõtja selleks, et tema tasunõude saaks lugeda VÕS § 637 lg 4 ja § 638 alusel sissenõutavaks, tõendama, et ta on lepingukohased tööd teinud ja tellijale vastuvõtmiseks esitanud. (vt Riigikohtu 13.03.2024 lahend tsiviilasjas nr 2-19-18463/69 p 12) Kui tellija on töö vastu võtnud, eeldatakse, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik, ning vastupidist peab tõendama tellija. Kui töö ei ole vastu võetud, peab tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldused, sh lepingujärgse töö tegemise ning töö lepingukohasuse tõendama töövõtja. Töövõtjal on tõendamiskoormis sõltumata sellest, kas töö vastuvõetuks lugemise eeldusi reguleerib leping või VÕS § 638 teine lause. (vt Riigikohtu 18.04.2018.a. lahend tsiviilasjas nr 214-61484/71 p 18)

Suuri vastuväiteid ei olnud. Kõik olenes kvaliteedist, et kui kvaliteetselt tehakse, ja tähtaegadest...“ (dtl 358; 00:44:04) Seega on kostja seadusliku vande all antud ütlustega tõendatud, et kostja sai hageja saadetud hinnapakkumised kätte ja nõustus nendega. Varasemad vastuväited, et hinnapakkumised ei ole saadetud õigele kostja e-posti aadressile, või adresseeritud mitte kostjale, on asjakohatud (vastuses hagile märkis kostja, et kuivõrd hinnapakkumised saadeti OÜ-le AUTO GAMMA mitte OÜ-le AUTO-GAMMA F&F, ei pidanudki kostja sellele reageerima (dtl 65 jj). Samas kostja enda esitatud müügitšekkides, millega kostja soovis tõendada, et tegelikkuses soetas materjalid kostja ise ja teostas tööd, on ostjaks märgitud OÜ „AUTO GAMMA“ (dtl 124 jj)). Kostja seaduslik esindaja O. F. kinnitas kohtuistungil vande all ka seda, et nõustus sellega, et nii krohvimistöid kui ka plaatimistöid peab tegema OÜ Baltisigma „....Alguses jah, nõustusin“ (dtl 360; 00:57:09) Kostja seadusliku esindaja O. F. ütlustega on tõendatud ka asjaolu, et hageja töötajad vähemalt vaidlusalusel objektil töid teostasid ja kostja oli nad objektile lubanud töid teostama („.....Kui nad tõid töövahendid sisse, siis see tähendaski, et see oli tööde algus. ..“00:49:59 (dtl 358); „... alustatud oli...ja nad hakkasid seal krohvima, aga midagi lõpuni ei teinud..“00:49:59 Küsimusele kui palju tööde kogumahust tegid kostja töötajad, selgitas kostja seaduslik esindaja, et „....rohkem kui pool, täpselt ei oska öelda, aga et tegime lõpuni rohkem kui pool, seda kindlasti...“ 01:04:21(dtl 361)) Kohtuistungil vande all ütlusi andnud hageja seaduslik esindaja V. R. kinnitas samuti, et kooskõlastuse hinnapakkumistele andis kostja juhatuse liige suuliselt (00:05:49; dtl 351-352) Seega eeltoodust tulenevalt saab kohtu hinnangul lugeda tõendatuks nii töövõtulepingu sõlmimine (pakkumus/nõustumus) poolte vahel, sh kostja nõustumus nii hageja 19.10.2018 ja 11.12.2018 hinnapakkumistes nimetatud tööde teostamises kui ka nende hinnas.

lõpp sõltus teistest töödest, mis tuli teha enne seda kui hageja sai oma kokkulepitud töödega alustada (vt hageja seadusliku esindaja ütlused dtl 355-356; 00:30:47). 22.2 Kostja väitel ei ole hageja töid valmis teinud (tulemust saavutanud). Vaidluse korral selle üle, kas töövõtja tasu maksmise nõue on VÕS § 637 lg 3 alusel muutunud sissenõutavaks, peab töövõtja tõendama, et töö on valminud ning et ta on andnud tellijale võimaluse töö ülevaatamiseks. Baltisigma OÜ esitas kostjale 22.02.2019 arve nr BSG19272 maksetähtajaga 4.03.2019 (alus akt nr 02-85) teostatud ehituteenuste eest 1684,84 eurot (dtl 44), teostatud tööde akti nr 02-85 22.02.2019 dtl 45-46); ja arve nr BSG19275 maksetähtajaga 4.03.2019 (alus akt nr 02-86) teostatud seinte viimistlustööde (köök) eest 2465,75 eurot (dtl 47) ning teostatud tööde akti nr 0286 22.02.2019 (dtl 48-49) Sama kuupäeva e-kirjaga saatis Baltisigma OÜ kostja e-posti aadressile XXX arve plaatide paigaldamise eest (teema – arve 272, nr 02-85; dtl 51-52) ja arve ruumi siseviimistluse eest (teema – arve 275, akt 1; manuses akt ja arve; dtl 53-54). Kostja jättis arved tasumata. Hageja seaduslik esindaja V. R. märkis vande all, et kokkulepitud ajaks olid tööd tehtud (dtl 352; 00:10:07) Tunnistaja A. Y. kinnitas, et krohvis, pahteldas ja värvis ning „...kõik, mis mulle oli öeldud, oli tehtud täis mahus (01:08:39, dtl 361-362; 01:24:09, dtl 363) OÜ Baltisigma tööde juhataja aastatel 2018-2019 A. D. (tunnistaja) kinnitas, et plaatimistööd olid tema mälu järgi lõpuni tehtud (dtl 363-364; 01:27:01), aga kvaliteedi osas olid mingid vaidlused; krohvimistööd teisel korrusel olid lõpule viidud. Seal oli mingi lahkarvamus, mõned seinad olid ebakvaliteetsed, kuid olid pärast ümber tehtud ja siis olid tööd lõpule viidud. Kui tööd olid lõpetatud, siis tööde kvaliteedi osas mingeid pretensioone ei olnud (dtl 364 01:31:27). Kohtu küsimusele - Kinnitate te seda, et trepi plaatimise tööd ja krohvimise tööd olid lõpuni viidud, vastas tunnistaja D., et „...Võin kinnitada, et olid tehtud lõpuni, aga ei saa öelda kui kvaliteetselt, sest pretensioone oli. Minu arvates oli tehtud kõik hästi ...“ (dtl 365) Seevastu kostja seaduslik esindaja O. F. rääkis vande all, et OÜ Baltisigma konkreetseid töid ei teinud, alustasid töödega, kuid midagi lõpuni ei teinud (dtl 357; 00:44:04) Kohtu küsimusele, kas tööd ei olnud lõpuni tehtud või midagi ei olnud tehtud, selgitas O. F., et „... alustatud oli töödega, paigaldasime ise kipsplaadi ja nad hakkasid seal krohvima, aga midagi lõpuni ei teinud...“(dtl 358; 00:49:59), tööd tegid lõpuni kostja töötajad. Baltisigma OÜ töid lõpuni ei teinud (dtl 359) Kostja ise tegi töödest (mida pidi teostama Baltisigma) rohkem kui pool (dtl 361; 01:04:21). Kostja tunnistaja O. G. selgitas, et aitas 2019. a kevadel B. Š. Sirgala tehases, kus väidetavalt tegid tööd Baltisima OÜ töötajad kogu II korruse siseviimistlustöid teha (dtl 366; 01:43:01) Küsimusele, millised tööd seal enne olid tehtud ja kas üldse midagi oli tehtud, vastas tunnistaja, et „... ei ütleks, et need on mingid tehtud tööd. Osaliselt midagi oli alustatud värvimisega, aga mingit tööde mahtu ära tehtud ei olnud...” (dtl 366; 00:47:21), treppi plaaditud ei olnud, krohvitud midagi ei olnud, B. tegi teed tööd (dtl 367), nägi Baltisigma töötajaid üks kord sügisel objektile tulemas, ei tea, millised tööd olid Baltisigma OÜ poolt alustatud (dtl 368; 01:53;09), midagi oli osaliselt värvitud, aga lõpetatud ei olnud, kõikides ruumides alustasid and B. Š. töid algusest peale (dtl 368; 01:54:31). Kohus märgib, et tunnistaja ütlused on vastuolus ka kostja seadusliku esindaja F.i ütlustega. Mõlema ütlused on aga vastuolus B. Š. kirjaliku selgitusega (dtl 315) B. Š. kirjaliku tunnistuse järgi nägi ta 2019 talvel OÜ-d Baltisigma V. R.i isikus ja töötajaid täitmas/teostamas ehitustöid AUTO GAMMA Sirgala tehases. B. Š. selgitusest ei tulene, et tegelikkuses teostas vaidlusalused

viimistlustööd tema O. G.i abiga nagu kohtule selgitas O. G.. B. Š. selgitusest saab kohtu hinnangul järeldada seda, et B. Š. töötas samal ajal kui Baltisigma töötajad objektil, kuid tema ütlustest ei ole kuidagi võimalik järeldada seda, et tegelikkuses teostas Baltisigma väidetavalt tegemata või puudulikult teostatud tööd tema. 22.3 Kohtu hinnangul saab hageja esitatud arvele lisatud teostatud tööde aktide, seadusliku esindaja R.i ning tunnistajate D. ja Y.i ütlustega lugeda tõendatuks, et vaidlusalused tööd teostati ja teostati lõpuni. Võimalik, et esines tööde käigus pretensioone nii tööde teostamise kiiruse kui kvaliteedi osas, kuid samas ei ole kostja millegagi ümber lükanud hageja tõendeid tööde teostamise kohta. Hageja on esitanud fotod, millega soovis tõendada tööde tegemist. Kohus möönab, et esitatud fotodelt ei ole võimalik tuvastada millised konkreetsed ruumid on värvitud (dtl 110-118; dtl 112-114 värvitud seinad), kas need seonduvad käesolevas tsiviilasjas kirjeldatud töödega ja millistes ruumides teostatud töödega, samas ei ühti fotodelt nähtuv ka kostja seadusliku esindaja ja tunnistaja ütlustega, et hageja töötajad praktiliselt midagi ei teinud. Kostja esitatud ehitusmaterjalide müügitšekid (dtl 124-171) ei ole asjakohased, kuivõrd enamus neist ei seondu juba ajaliselt käesolevas asjas vaidlusaluste töödega (nt materjalid mis soetati vahemikus märts-suvi 2018 dtl 124-130, 140-141, hageja andis hinnapakkumised alles oktoobris ja detsembris 2018), samuti ei ole soetatud materjal vajalik vaidlusaluste tööde (pahteldamis-, krohvimis- plaatimistööde teostamiseks (nt laminaatparkett dtl 135, karkass, liistud dtl 128, 130) Lisaks sellele nähtub 19.10.2018.a hageja esitatud hinnapakkumisest seinte viimistlustööde teostamiseks köögiruumis, et hind 2465,75 eurot (sh käibemaks) sisaldas tööd koos materjalidega (dtl 34-36), seega ei pidanud kostja selleks materjali soetama. 11.12.2018.a esitas OÜ Baltisigma OÜ-le Auto-Gamma F&F hinnapakkumise plaatide paigaldamiseks trepile, hind 1684,84 (sh käibemaks) sisaldas töid ilma materjalideta (dtl 39- 41). Samas nähtub kostja esitatud müügitšekkidest, et keraamilisi plaate soetas kostja detsembris 2018 ja jaanuaris 2019 (dtl 137-138). Juhul, kui need materjalid soetati trepil plaatimistööde teostamiseks, kinnitab see, et materjal soetati hagejale tööde teostamiseks. Kostja enda töötajad tegid väidetavalt töid kevadel 2019 (O. G.i ütlused). Kostja esitatud tšekkidest ei nähtu materjali krohvimis-, värvimis- ja plaatimistööde tegemiseks kevadel 2019. Ükski muu tõend, peale kostja seadusliku esindaja O. F.i ja tunnistaja O. G.i ütluste, ei tõenda, et tööd olid suuremas osas hageja poolt teostamata ja kostja enda töötajad lõpetasid tööd. Kohtu hinnangul on samas kostja seadusliku esindaja ja tunnistaja ütlused vastuolus nii omavahel kui ka hageja seadusliku esindaja R.i ütluste ja B. Š. kirjalike selgitustega, samuti kirjalike tõenditega, millest tulenevalt on kohtul kahtlusi nende usaldusväärsuses.

644 lg 1 alusel peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kostja ei ole hagejale esitanud ehitustööde puuduste täpse kirjeldamisega pretensiooni (VÕS § 644 lg 3), millest tulenevalt on hageja seisukohal, et kostja ei saa tugineda ehitustööde võimalikele puudustele ning loeb mõistlikuks ajaks tööde vastuvõtmiseks ja tööde eest tasumiseks ca kolm kuud alates tööde üleandmisest ehk 1.06.2019.

Samas jääb arusaamatuks, miks ei lasknud kostja sel juhul hageja töötajatel töid lõpetada ega ei ajanud ka objektilt ära kui uskuda kostja väiteid, et tööd olid tegemata (dtl 358, 00:54:21). Tegelikkusele ei vasta ka väited, et kostja sai küll arved kätte kuid tööde üleandmise akte pole saanud (dtl 360, 00:59:50). Vähemalt 22.02.2019 kostjale saadetud arvega nr 275 (köögi krohvimine) on manuses ka akt 02-86 (dtl 53-54). Tunnistaja A. Y. on kinnitanud, et vähemalt tema juuresolekul kostja seaduslik esindaja tehtud töid üle ei vaadanud (dtl 362, 01:15:33) Tunnistaja A. D. märkis, et koos O. F. oldi objektil ja vaadati tööde kvaliteet üle (dtl 364, 01:31:27). Töövõtja tasunõude sissenõutavuse eeldused sätestab VÕS § 637 lg 3-5, ehk reeglina muutub tasunõue sissenõutavaks töö valmimisel ning erandina alates töö vastuvõtmisest või vastuvõetuks lugemisest. Töö on valminud kui vajalikud tööd on teostatud ning tulemus saavutatud. Töö võib valminuks lugeda kui tellija keeldumine on vastuolus hea usu põhimõttega. VÕS § 637 lg 5 kohaselt ei muutu töövõtja tasu maksmise nõue hoolimata töö valmimisest siiski sissenõutavaks enne kui tellijal on olnud võimalus töövõtja poolt teostatud tööd üle vaadata. Ja selle võimaluse peab tellijale tagama töövõtja. Vaidlust ei ole selles, et objektil töötasid nii hageja kui kostja töötajad, kostja seaduslik esindaja viibis objektil, seega ei ole eluliselt usutav, et kostja ei saanud teostatud töid üle vaadata või hageja ei ole kostjale töid vastuvõtmiseks esitanud või võimalust andnud teostatud tööd üle vaadata. Kostja tellijana on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- ja kutsetegevuses. Tulenevalt VÕS § 643 peab majandus. Või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija tehtud töö üle vaatama või üle vaadata laskma. Kui tellija ei ole tööd vastu võtnud, võib töövõtja tasunõue muutuda siiski sissenõutavaks, kui töö tuleb lugeda vastuvõetuks VÕS § 638 alusel, sest töö on valmis, kuid tellija ei võta alusetult tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 216-5851/38 p 24. Töö vastuvõetuks lugemiseks VÕS § 638 mõttes peab töövõtja pärast tellijapoolset alusetut keeldumist töö vastuvõtmisest andma tellijale töö vastuvõtmiseks mõistliku tähtaja arvestades konkreetse juhtumi asjaolusid ja tellija võimalusi tööd üle vaadata. Hageja ei ole otseselt andnud tellijale konkreetset tähtaega tööde vastuvõtmiseks pärast tellija väidetavat tasumisest keeldumist, kuid on lugenud mõistlikuks tähtajaks 1.06.2019 (ehk 3 kuud arvete tasumise tähtajast) tööde lepingutingimustele mittevastavusest teatamiseks. Samast ajast on hageja arvestanud viivist (mitte arve tasumise tähtajale järgnevast päevast; dtl 55) Arvestades asjaolu, et pooled viibisid objektil (kostja Sirgala tehases) ühel ajal, olid ilmselgelt kursis teostatud töödega, on põhjendatud lugeda tööd vastuvõetuks vähemalt 1.06.2019.a. Asjaolu, et tööd hageja poolt teostati kinnitab kohtu hinnangul kaudselt ka kostja valmisolek lõpetada asi kokkuleppel / kompromissettepanek (dtl 122) nii et kostja tasub hagejale 3000 eurot vaidlusaluste tööde eest, mis on ca 73% hageja esitatud põhinõudest ja ühtib hageja seadusliku esindaja V. R.i ütlustega, et kostja tegelik soov (arvete tasumata jätmise põhjuseks) oli saada hinnaalandust ca 35% ulatuses kogu tööde mahult (00:15:40). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja töö tuleb lugeda vastuvõetuks ja tasunõue seega sissnõutavaks. Kohus mõistab kostjalt välja hageja esitatud arvete nr BSG19272 ja nr BSG19275 alusel kokku 4150,59 eurot.

26.05.2020 TsMS § 367 alusel kuni põhinõude (4150,59 euro) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.