Kohtulahend

APELLATSIOONIDE SISU.

G. Tihhonovitši ütlused avameelsed, ta on andnud kõik, sealhulgas ka oma emotsioonid usutavalt edasi ja kirjeldanud, kuidas tal tekkis sedavõrd tugev hingelise erutuse seisund, et ta ei saanud üldse aru, mida tegelikult tegi. Politseis tuvastati G. Tihhonovitšil keskmine joove. Igal juhul ei olnud joove nii suur, et oleks tinginud mälukaotuse. Kaitsja on seisukohal, et G. Tihhonovitši poolt toimepandu tuleb ümber kvalifitseerida provotseeritud tapmiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

vormis teise isiku surma) ning samuti on isiku käitumine süüteokoosseisu struktuuri silmas pidades mõlemal juhul süüline, st isik oli võimeline aru saama oma teo keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamale juhtima. Kui leiab tuvastamist, et isik ei olnud oma käitumise juhtimiseks võimeline, ei teki enam ka küsimust KarS § 115 kohaldamisest, vastutus on täielikult välistatud (vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-86-04 p 9). Seega tuleb rangelt lahus hoida objektiivse külje tunnus „hingelise erutuse seisund“ ja isiku süüküsimus deliktistruktuuri kolmandal astmel. Eelnevast johtuvalt on kaitsja poolt esitatud väited, nagu poleks G. Tihhonovitš äkki tekkinud hingelise erutuse seisundi tõttu võimeline sel hetkel oma käitumist juhtima, ta ei olnud enam võimeline aru saama, mida ta tegelikult tegi, asjakohatud. Apellant on segi ajanud KarS § 115 objektiivse külje tunnuse „hingelise erutuse seisund“ ja G. Tihhonovitši süüküsimuse KarS § 34 mõttes. Kaitsja taotluseks on ju apellatsioonis G. Tihhonovitši poolt toimepandu ümberkvalifitseerimine provotseeritud tapmiseks, mille tuvastamise aluseks on kriminaalasjas kindlaks tehtud tehiolud. Kummaski apellatsioonis ei vaidlustata sisuliselt G. Tihhonovitši süüküsimust KarS § 34 mõttes. Alust ei ole kahelda kohtupsühhiaatrilise ja –psühholoogilise kompleksekspertiisi raames antud eksperdiarvamuses selle kohta, et G. Tihhonovitš oli talle inkrimineeritava teo ajal süüdivusseisundis. Süüdistatav ise küll eksperdiarvamusega ei nõustu, kuid ühtki argumenti, mis võiksid arvamuse kummutada, ei ole esitatud, viiteid eksperdiarvamuse ebaobjektiivsusele ja erapoolikusele asjas ei ole. Kuigi süüdistatava G. Tihhonovitši suhtes läbi viidud kohtupsühhiaatrilises ja psühholoogilises ekspertiisis antud eksperdiarvamus ei kinnita füsioloogilisele afektile omaste tunnuste kogumit G. Tihhonovitši käitumises, on võimalik erutusseisundit KarS § 115 mõttes tuvastada ka kriminaalasjas kindlaks tehtud tehioludest lähtudes, kuivõrd see seisund on õiguslikule hindamisele avatud mõiste. Käesolevas süüdistusasjas ei ole aga kohtukolleegiumi hinnangul kannatanupoolne provotseeriv käitumine – solvamine või vägivald süüdistatava suhtes tõendamist leidnud, ükski tõend sellele ei viita. Maakohtu otsuses on ka selles osas tuginetud kindlatele faktilistele asjaoludele, kohtu järeldused on põhjendatud. KarS § 115 koosseisu seisukohalt peab isiku käitumine, kelle surm põhjustatakse, olema provokatiivne, kusjuures nõutav ei ole provokatsiooni ning sellele järgnenud afekti proportsionaalsus. See suhestumine ei ole aga piirideta. Emotsionaalses reaktsioonis ja sellele vastavas käitumises peab olema teatav arusaadavus – isiku käitumine saab ohvri eelnevat käitumist hinnates mõistetavamaks ja arusaadavamaks. Tegemist peab seega olema õiglase raevuga ning sellel peab olema arusaadav põhjus, aktsepteeritav ei ole ülemäärane emotsionaalne reaktsioon. Seega saab vägivalla ja solvamise olemust hinnata objektiivsete kriteeriumide alusel ning näiteks solvamise puhul ei ole esmatähtis see, kuidas seda solvangut võttis teo toimepanija, vaid solvangu tegelik olemus ja kaal. Kohtukolleegium möönab, et kohtus kontrollitud tõendite pinnalt saab järeldada, et G. Tihhonovitš võis olla enne toimepandud kuritegu ärritusseisundis ja oli seda kindlasti veel ajal, mil politsei- ja kiirabitöötajad sündmuskohal viibisid, kuid seda erutusseisundit ei kutsunud esile kannatanu, st A. T oma käitumisega, ei vägivalla ega solvamisega. Süüdistatav kinnitas, et A. T tema suhtes vägivalda tarvitanud ei ole. Ka tunnistajad on iseloomustanud A. T kui rahumeelset inimest, samas väitnud, et kui agressiivsusest rääkida, siis väljendus see tihti süüdistatava käitumises. Et otsustada, kas A. T on provotseerinud G. Tihhonovitšit nuga haarama solvamisega, tuleb tuvastada, milles see solvamine seisnes. Kuivõrd teisi isikulisi tõendeid, mis annaksid täpset teavet vahetult enne kuritegu asetleidnud sündmustest, sisuliselt ei ole, siis tuleb lähtuda süüdistatava enda ütlustest. G. Tihhonovitš aga pole kogu

ristküsitluse vältel suutnud selgitada, millega A. T teda solvas /I kd tl 147-155/. Nii on G. Tihhonovitš vastanud küsimusele „Mis teemal solvamine toimus?“ et kõik oli töö asjus. Nii kui lõppes raha, hakkasid tülid temaga, tal oli raske perekonda üleval pidada. Sõimamise kohta ei suutnud süüdistatav samuti midagi konkreetset öelda, väites vaid, et sõnad olid halvad. Pärast seda aga, kui G. Tihhonovitš oli A. Ti ja G. K juurest toast kööki läinud, enda sõnul, et rahuneda, kuulis ta läbi ukse vaid A. T naermas ja ühte sõna „oнa“. Samas on süüdistatav kinnitanud, et oli vihane. Kohtukolleegium ei kahtlegi süüdistatava vihas, kuid öelda, et see viha ja erutus oli A. Ti poolt esile kutsutud, kuidagi ei saa. Siinjuures osundab kohtukolleegium kohtupsühhiaatrilise ja –psühholoogilise ekspertiisi käigus kujunenud ekspertarvamusele, mille kohaselt muutub G. Tihhonovitš alkoholi toimel (regulaarne alkoholitarbimine ja elukaaslasega joomingute käigus tülitsemine on aga tema puhul iseloomulik) agressiivseks, alkoholiannuste tõustes esineb sageli agiteeritus ja agressiivsus, esineb nn väljaelamiskäitumine ja seda nii verbaalselt kui ka füüsiliselt. Tavapäraselt joodi igal õhtul paar liitrit õlut ning ka tülitseti. G. Tihhonovitš on vähese kriitikaga oma hoiakute ja käitumise suhtes, emotsionaalselt lamenenud, toimunust räägib rahulikult ja ükskõikselt /I kd tl 96-97/. Kohtukolleegiumi hinnangul tegutses G. Tihhonovitš alkoholijoobe tõttu ülemääraselt emotsionaalselt, tema poolt kirjeldatud raevutunne ei olnud KarS § 115 mõttes õiglane, ükski kohtus kontrollitud tõend ei viita sellele, et A. T oleks käitunud viisil, mis G. Tihhonovitši teo arusaadavamaks või mõistetavamaks muudaks. Maakohus on põhjendatult G. Tihhonovitši KarS § 113 järgi süüdi tunnistanud. Apellatsioonidesse puutuvalt märgib kohtukolleegium veel järgmist. Maakohus on leidnud, et tõendamist pole leidnud süüdistataval tugeva hingelise erutuse esinemine tapmise toimepanemise ajal, tegemist on isiku enda väära hinnanguga oma tegevusele. Kaitsja on seisukohal, et kohus ei saanud sellist järeldust teha, sest sellega on ta osa süüdistatava ütlustest tõendina arvestanud ja osa mitte. Kohtukolleegium märgib, et kaitsja ajab segi süüdistatava ütlused kui tõendi ja süüdistatava poolt esitatud hinnangu oma seisundile ja käitumisele. Vaieldamatult võib süüdistatav lisaks ütlustele esitada ka hinnangu oma seisundi kohta, kuid see hinnang ei ole käsitatav ütlusena, see on tihti subjektiivne, ei pruugi sugugi ühtida ei kriminaalasjas kogutud faktiliste asjaoludega ega teiste tõenditega, süüdistatava hinnangud ei ole kohtule siduvad, küll aga lähtub kohus oma hinnanguid andes süüdistatava ütlustest, mida ta koosmõjus teiste tõenditega hindab. G. Tihhonovitš väidab, et eelmise juhtumi puhul, mil teda karistati, oli tegemist hädakaitsega. Kohtukolleegium peab vajalikuks märkida, et 27.06.2008.a kohtuotsusega tunnistati G. Tihhonovitš KarS § 121 järgi süüdi A. Tile noa rindu löömises /tl 90-92/ ning mingist hädakaitsest selle juhtumi puhul rääkida ei saa. G. Tihhonovitšile karistust mõistes on maakohus järginud KarS §-s 56 sätestatut, karistus on põhjendatud ja seaduslik. Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 25.01.2012.a otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1, 21 lg 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009.a otsuse punktist 5 ja 16 rahuldada. Kuivõrd ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg-s 1 p-s 1 nimetatud lahendi, kannab kulutused riigi õigusabile süüdistatav ise.

Malle Preimer

Meelika Aava

Pavel Gontšarov

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.