Kriminaalasi nr 1-11-5722 kokkuleppemenetluses kohtusse saabus üldmenetluses
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tartu Maakohus
Kohtuotsuse tegemise aeg ja 21.märts 2012.a Tartu koht
Tartu kohtumaja
Kriminaalasja number
1-11-5722 kohtueelses menetluses 11260100967
Kohtunik
Heli Sillaots
Kohtuistungisekretär
Kaija Sõster
Kriminaalasi
T.U süüdistuses KarS § 424, KarS § 329, KarS § 215 lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses kohtusse saabus üldmenetluses
Prokurör Süüdistatav ja kaitsja
Terje Aleksašin
T.U elukoht XXXXX XX isikukood XXX, kriminaalkorras karistatud 7-l korral tõkendiks elukohast lahkumise keeld Kaitsja advokaat Kalju Kutsar riigi õigusabi osutamise korras
KrMS § 248 lg 1 p 5, KrMS §249, KrMS § 239 lg 4, KrMS § 306, KrMS § 309 lg 3, KrMS § 311, KrMS § 313, KrMS § 310 lg 1 alusel: Süüdi tunnistada T.U KarS § 424 ja KarS § 329 järgi 20.08.2010.a ja 09.01.2011.a toimepandu eest ning karistuseks KarS § 63 lg 1 alusel mõista 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega karistuseks mõistetud 1 (ühte) aastat vangistust T.U-le 19.02.2009.a Tartu Maakohtu, Võru kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-09-2464 karistuseks mõistetud
vangistuse ärakandmata osa, s.o 6 (kuue) kuu vangistuse võrra ja liitkaristuseks T.U-le mõista 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. Süüdi tunnistada T.U KarS § 424 ja KarS § 329 ning KarS § 215 lg 2 p 1 järgi 13.03.2011.a toimepandu eest ning karistuseks KarS § 63 lg 1 alusel mõista 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista T.U-le üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 ja KarS § 74 lg 5 alusel asendada T.U-le karistuseks mõistetud 1 aasta 10 kuud vangistust 1330 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel tuleb 1330 tundi üldkasulikku tööd ära teha 2 (kahe) aasta jooksul. Kaheaastase tähtaja kulgemine algab kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel on T.U üldkasuliku töö tegemisel kohustatud täitma KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas – • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. T.U suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse ja tühistada kohtuotsuse kuulutamisest. Kuna T.U ei ole töövõimetu, ta elatub juhutöödest ning juhutööde tegemisega on tal võimalik jätkata ka üldkasuliku töö tegemisest alles jääval ajal (keskmiselt tuleb igas kuus üldkasulikku tööd teha ca 56 tundi, s.o 7-l päeval 8 tundi) ning T.U jääb küllaldaselt aega üldkasuliku töö tegemisest vabal ajal juhtutööde tegemiseks, siis ei ole põhjendatud osa menetluskuludest KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda jätmiseks. Juhutöödest saadavast tasust on T.U võimalik tasuda menetluskulusid. Menetluskulude T.U-lt täies ulatuses riigituludesse väljamõistmine ei ole T.U suhtes ebaõiglane, sest 7 korral kriminaalkorras karistatud isikuna oli ta kuritegusid toime pannes igakülgselt informeeritud süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevatest menetluskuludest ja nende riigile hüvitamise kohustusest. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista T.U-lt riigituludesse menetluskuludena:
•
353 eurot 74 eurosenti määratud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu ja kulu (KrMS § 175 lg 1 p 4), 65 eurosenti kaitsjale kriminaalasja toimikust koopia tegemise kulu (I,129,
• •
435 eurot sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2), 4 eurot 05 eurosenti kutsete saatmise kulu (I,130; KrMS § 175 lg 1 p 10).
•
KrMS § 175 lg 1 p 5),
Kuna T.U sissetulek ei ole suur, ainult juhtöödest saadu, ning T.U tuleb tasuda ka tsiviilhaginõue kannatanule ja teha igakuuliselt ka üldkasulikku tööd (igakuuliselt ca 56 tundi, s.o 7 päeval 8 tundi), siis KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada menetluskulusid (kokku 793,44 eurot) tasuda ositi – kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates tasuda 12 kuu vältel iga kuu 25.-ks kuupäevaks vähemalt 66,12 eurot kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja) pangakontole nr 10220034796011 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874 või pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874 või pangakontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-11-5722, menetluskulu 21.03.2012.a kohtuotsuse alusel“. Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2 ja KrMS § 412 lg 3 – menetluskulu tasumata jätmisel saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile. Advokaat Kalju Kutsari kaitsjatasu ja kulude hüvitamise taotlus rahuldada ja välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Valge & Uiga (Valga osakond asukoht Vabaduse 26, Valga, 68204) kasuks 353 eurot 74 eurosenti (summa on koos käibemaksuga, käibemaks 58,96 eurot) advokaat Kalju Kutsari süüdistatav T.U (T.U) kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Võtta vastu kannatanu V.K. ́a loobumine 150.- euro suurusest tsiviilhagist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 206 lg 1) ja lõpetada selles osas menetlus. V.K. puudub õigus samadel asjaoludel tsiviilhaginõude uuesti esitamiseks (tsiviilkohtumenetluse seadustik § 432). Kannatanu U.S. tsiviilhagi võlaõigusseaduse (VÕS) § VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 5,8, VÕS § 1044 lg 1, VÕS § 1027 alusel ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-de 231 lg 2,4 ja 440 lg 1,2 alusel rahuldada ja välja mõista T.U-lt (T.U) kannatanu U.S. (arve nr XXX, tel nr XXX) kasuks 430,53 eurot. Teatada kannatanutele U.S. ́le ja V.K. ́le (tel nr 58063697 – I,93) elektroonselt või telefoni teel käesolevast kohtuotsusest ja kannatanu soovil edastada talle käesolev kohtuotsus elektroonselt. Ühtlasi selgitada kannatanule KrMS § 317 lg 1 sisu.
KrMS § 317 lg 1 alusel võib pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist sellega tutvuda kohtus. Kohtumenetluse poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia. KrMS § 423 ja KrMS § 417 lg 1 alusel edastada kohtuotsuse jõustumise järgselt kohtuotsuse koopia rahaliste riiginõuete osas Rahandusministeeriumile – ministeeriumi haldusalas olevale Riigi Tugiteenuste Keskusele.
KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise korral KrMS § 339 lõike 1 tähenduses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses (KrMS § 189 lg 3). KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.
(KrMS § 249) Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse T.U selles, et tema juhtis 20.augustil 2010.a. kella 11.20 ajal Võrus Kubja tervisespordirajal sõiduautot Mercedes Benz registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis, so isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 1,46 mg/l (+/- 0,14), lõplik tulemus 1,32 mg/l; - samuti selles, et tema püüdis 09.jaanuaril 2011.a. kella 14.30 ajal juhtida joobeseisundis, so isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 1,17 mg/l (+/- 0,10), lõplik tulemus 1,07 mg/l, Võru maakonnas Käätso-Kasaritsa tee 1.-l km-l mootorsõidukit JCB registreerimismärgiga XXX, üritades traktoriga kraavist teele sõita, kuid kohalesaabunud politseinikud tõkestasid tema tegevuse; - samuti selles, et tema 13.märtsil 2011.a. ajavahemikul 13-14 juhtis Võru maakonnas Rõuge vallas Nursi ja Lauri külas sõiduautot Nissan Almera registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis, so isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 1,11 mg/l (+/- 0,10), lõplik tulemus 1,01 mg/l. Seega pani T.U toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo – mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.
Samuti süüdistatakse T.U selles, et tema juhtis 20.augustil 2010.a. kella 11.20 ajal Võrus Kubja tervisespordirajal sõiduautot Mercedes Benz registreerimismärgiga XXX, kuigi Tartu Maakohtu 19.02.2009.a. otsusega võeti temalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 aastaks ja 6 kuuks ning see kohtuotsus on täitmisele pööratud; - samuti selles, et tema püüdis 09.jaanuaril 2011.a. kella 14.30 ajal juhtida mootorsõidukit JCB registreerimismärgiga XXX, kuigi Tartu Maakohtu 19.02.2009.a. otsusega võeti temalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 aastaks ja 6 kuuks ning see kohtuotsus on täitmisele pööratud; - samuti selles, et tema juhtis 13.märtsil 2011.a. ajavahemikus 13-14 Võru maakonnas Rõuge vallas sõiduautot Nissan Almera registreerimismärgiga XXX, kuigi Tartu Maakohtu 19.02.2009.a. otsusega võeti temalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 aastaks ja 6 kuuks ning see kohtuotsus on täitmisele pööratud. Seega pani T.U toime täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest kõrvalehoidumisega KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse T.U selles, et tema, olles varem karistatud varguse eest, 13.märtsil 2011.a. kella 13 paiku võttis omavoliliselt ajutiseks kasutamiseks Võru maakonnas Rõuge vallas Nursi külas sotsiaalmaja juurest V.K. kasutuses olnud U.S. sõiduauto Nissan Almera registreerimismärgiga XXX, millega sõitis ringi Võru maakonnas Rõuge vallas Nursi ja Lauri külas. Seega pani T.U toime KarS § 215 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo – võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kannatanu U.S on esitanud tsiviilhagi 430,53 eurot auto omavolilise kasutamisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Karistuse liik ja määr: KarS § 329 ja 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks KarS § 63 lg 1 alusel 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel, suurendades mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 19.02.2009 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - 6 kuud vangistust võrra, nõuab prokurör T.U liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 329, 424 ja 215 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus KarS § 63 lg 1 alusel 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, nõuab prokurör T.U liitkaristuseks 1 aasta ja 10 kuud vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendada vangistus 1330 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga kaks aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Heli Sillaots
kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.