Kohtulahend

Asjaolud Tartu Maakohtu 01.03.2012 määrusega jäeti F.P talle Harju Maakohtu 16.06.2011 otsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Harju Maakohtu 16.06.2011 otsusega mõisteti F.P süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, § 209 lg 2 p 1, 3, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 alusel ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 6 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 10.11.2010 ja peaks eelduslikult lõppema 10.05.2013. Kinnipeetavat võib tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada alates 10.02.2012. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus märkis F.P positiivselt iseloomustavate asjaoludena vabaduses kindla elukoha olemasolu, vangistuses XXXX omandamisele asumist, sotsiaalabiprogrammi XXXX XXXX treening läbimist ning regulaarsete vestluste toimumist XXXX- ja XXXX arendamiseks ning ühiskonnas aktsepteeritavate normide väärtustamiseks. Samas aga pidi maakohus arvestama, et F.P on kriminaalkorras karistatud kokku viiel korral ning reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda. Ta on varasemalt olnud katseajaga kriminaalhooldusel, kuid sellest hoolimata jätkanud kuritegude toimepanemist ega ole suutnud järgida ka kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid ja kohustusi. Ka käesolevast vangistusest on tal üks kehtiv distsiplinaarkaristus, millest nähtub, et ta ei ole oma käitumisest vajalikke järeldusi teinud ning on jätkanud kehtestatud reeglite rikkumist ka vangistuses. Seega ei ole F.P maakohtu hinnangul ei pärast varasemate karistuste kandmist ega ka karistuste kandmise ajal näidanud, et ta oleks enda suhtumist muutnud ning et ta sooviks jätkata oma elu seaduskuulekalt. Ta ei ole suutnud alluda tema üle seatud kontrollile ega täita talle pandud kohustusi ei vabaduses ega ka kinnipidamiskohas, mistõttu puudus maakohtul piisav veendumus, et ta seda käesoleva ennetähtaegse vabanemise korral teha suudaks, eriti arvestades süüdimõistetu poolt kohtuistungil avaldatud ennastõigustavaid selgitusi oma varasema kriminaalhoolduse ebaõnnestumise põhjuste kohta. Kohtule esitatud materjalide ja kohtuistungil avaldatu põhjal järeldas maakohus, et kuritegusid on süüdimõistetu toime pannud majandusliku kasu teenimise eesmärgil ja et oma sõltuvusprobleemidest tulenevaid vajadusi rahuldada. Ka süüdimõistetu ise tunnistab, et teenis elatist kuritegelikul teel ning et oluliselt mõjutas tema käitumist alkoholi- ja kasiinosõltuvus. Käesoleval ajal vabastamise korral ei ole süüdimõistetul garanteeritud töökohta. Puuduliku haridustaseme, eriala puudumise ja vähese töökogemuse tõttu võib töökoha leidmine talle ka mõnevõrra raskendatud olla. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et süüdimõistetu suhtes on käesoleval ajal suhteliselt suures summas tasumata rahalisi nõudeid, leidis maakohus, et tema vabanemisjärgset majanduslikku olukorda tuleb lugeda oluliseks uue kuriteo riskifaktoriks, mida ei mõjuta oluliselt ka asjaolu, et süüdimõistetu soovib vabanemisel ennast töötuna arvele võtta ja hakata loomapidamisega tegelema. Nimetatud riskifaktorit suurendab veelgi see, kui süüdimõistetu jätkab vabanedes alkoholi tarvitamist ja hasartmängude mängimist. Kuigi enda sõnul on süüdimõistetu nüüdseks oma sõltuvuskäitumise kahjulikkusest aru saanud ning on motiveeritud seda muutma, leidis maakohus alust kahelda, kas ta ka tegelikult seda teha suudaks ega hinda oma vabaduses hakkamasaamise võimalusi liiga optimistlikult. Maakohus leidis, et süüdimõistetul tuleks vangistuses enam oma sõltuvuskäitumisega tegeleda ning vastavates taasühiskonnastavates ja kuriteoriske maandavates tegevustes osaleda, et oma sõltuvuskäitumist sügavamalt analüüsida ja luua vabaduses sellest võõrdumiseks paremad võimalused. Samuti tekkis maakohtul kahtlusi selles, kas vabanedes oleks süüdimõistetule tagatud piisavalt toetavad ja samas ka distsiplineerivad lähisuhted, mis teda sõltuvuskäitumisega tegelemisel toetaksid.

Arvestades asjaolu, et süüdimõistetu on varasemalt rikkunud katseaja ja kriminaalhoolduse nõudeid ega ole vangistuses suutnud alluda sealsele sisekorrale, leidis maakohus alust kahelda, kas ta ka käesolevalt suudaks ennetähtaegse vabastamise puhul täita vabastamisega kaasneva katseaja ja kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi. Määruskaebustes esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes palub maakohtu määruse tühistada ning vabastada F.P karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja arvates omistas maakohus liiga suure tähtsuse asjaolule, et kaitsealune on korduvalt karistatud kuritegude toimepanemise eest ning sellele, et kaitsealune on karistuse kandmise ajal toime pannud distsiplinaarrikkumisi. Kaitsja arvates ei saa sellest, mis puudutab distsiplinaarrikkumisi, teha selget järeldust, et F.P ei suuda alluda seaduslikule korraldusele. Vangla väljastatud iseloomustusest nähtub, et ainuke distsiplinaarrikkumine on aset leidnud jaanuaris 2012. F.P kannab karistust aga alates 10.11.2010. Sellest nähtub, et F.P käitus tegelikult poolteist aastat väga korralikult ning täitis kõiki vajalikke vanglareegleid. Seega ei saa kaitsja arvates selgelt järeldada, et F.P i suuda vabaduses olles sulanduda normaalsesse ühiskonda. Veel leiab kaitsja, et maakohus ei ole piisavalt arvestanud seda, et F.P poolt kuritegude toimepanemised on seotud tema kasiinosõltuvusega. F.P teadvustab enda probleeme ning on nüüdseks oma sõltuvuskäitumise kahjulikkusest aru saanud ning on tungivalt motiveeritud seda muutma. Maakohus jättis arvesse võtmata, et vanglas puuduvad tingimused sõltuvuskäitumisega vajalikus ulatuses tegelemiseks eesmärgiga sellest vabaneda. Samuti jättis maakohus arvesse võtmata, et F.P kavatseb end vabanedes töötuna arvele võtta ning oma elukohas vanaema juures loomakasvatusega tegeleda. Kaitsja arvates ei ole maakohus piisavalt arvestanud, et F.P on motiveeritud vabanemisel resotsialiseeruma, mida kinnitab tema soov vabaduses osaleda sotsiaalprogrammides ning pöörduda psühholoogi poole. Maakohus ei ole piisavalt arvestanud ka seda, et käesoleval ajal on F.P põhjalikult revideerinud oma varasemat elukäiku ja teinud sellest õiged järeldused. Nendest järeldustest peamine on see, et ta ei soovi enam jätkata kuritegelikku elu, sest sai aru, et eelnevad aastad on ta sisuliselt kaotanud. F.P on arvamusel, et ta suudab vabaduses sulanduda normaalsesse ühiskonda. Kaitsja arvates jättis maakohus ülalnimetatud asjaoludega arvestamata ning omistas liiga suure tähtsuse F.P varasemale käitumisele ning kaitsealuse käitumisele karistuse kandmisel. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse ka F.P ise, kes palub end tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Kinnipeetava argumendid on lühidalt järgmised. F.P märgib, et vabanemisjärgselt on tal olemas kindel elukoht vanaema juures, kelle suhtumine sellesse on positiivne ja toetav. Ka vangla toetab F.P ennetähtaegset vabastamist. Vähetähtis ei ole F.P arvates ka see, et ta on asunud omandama XXXX, mida saab jätkata ka pärast vabanemist. Samuti on ta läbinud sotsiaalprogrammi XXXX treening ning individuaalvestlused. F.P jaoks jääb arusaamatuks, millest on kujunenud arvamus, et kinnipeetava paranemine on võrdelises seoses vangistuse pikkusega. Seejuures märgib ta, et vangla ei ole kedagi paremaks muutnud, küll aga on uuringute põhjal selgunud, et kõige ohtlikum on see vanglast vabanejate ring, kes on oma karistuse täies mahus ära kandnud. Ennetähtaegne vabastamine motiveerib F.P hinnangul kinnipeetavaid palju rohkem õiguskuulekale käitumisele, kuivõrd nad tunnevad end seejärel tänuvõlglastena. F.P leiab, et on kantud karistusest vajalikud järeldused teinud ning karistus on seega oma eesmärgi täitnud. Karistuse edasise kandmisega võib kaasneda sootuks negatiivne efekt. F.P on seisukohal, et kõige paremini saaks ta riske maandada ja sõltuvusi ravida vanaema juures loomakasvatuse ja põllumajandusega tegeledes. Lisaks on ta otsustanud kasiinokeelu ja alkoholiravi kasuks. F.P jaoks jääb arusaamatuks kriminaalhooldaja väide, et F.P

suhtleb kriminaalkorras karistatud isikutega. Just vanglas viibides puutub F.P kokku kuritegelike isikutega, kes võivad talle halba mõju avaldada. Vabaduses garanteeritud töökoha tingimust peab F.P põhjendamatuks, kuivõrd ükski tööandja ei ole nõus isikut pimesi tööle võtma. Seega on võimalik töökoha leidmise nõuet täita alles pärast vabanemist. Lisaks plaanib F.P minna elama vanaema juurde ja asuda tegelema loomakasvatuse ja põllumajandusega. Veel märgib F.P , et ei mõista, kelle jaoks on seadusandja loonud ennetähtaegse vabanemise võimaluse, kui seda nii vähe praktikas rakendatakse. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

kinnipeetav on võimeline jätkama vabaduses õiguskuulekat elu. F.P puhul ringkonnakohtul eeltoodud asjaolusid arvestades sellist veendumust ei tekkinud.

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.