1-12-2082/6 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

Prokurör leidis, et L.D süü süstemaatilise varguse katses ja kannatanu kehalises väärkohtlemises on tõendatud ja tema teod on õigesti kvalifitseeritud. L.D on varasemalt karistatud Harju Maakohtu 13.12.2011.a otsusega 3-aastase vangistusega tingimisi 3-aastase katseajaga. Kehaline väärkohtlemine on toime pandud enne eelmist kohtuotsust. Varguse katse pani L.D toime katseajal ning tegemist on isikuga, kes järjepidevalt paneb toime kuritegusid. L.D tuleb karistada reaalse vangistusega ning liita eelmise kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus. Prokurör taotles L.D karistamist KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ning 3-kuulise vangistusega, mida vähendada ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 järgi suurendada karistust 13.12.11.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (2 aastat 11 kuud ja 21 päeva) võrra, liitkaristuseks 3 aastat 1 kuu ja 21 päeva vangistust. KarS § 121 karistamist 9-kuulise vangistusega, mida lühimenetluse tõttu vähendada kolmandiku võrra, karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega, liitkaristuseks 3 aastat 1 kuu ja 21 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks 4 päeva eelvangistust ja kandmisele kuulub 3 aastat 1 kuud ja 17 päeva vangistust. Asitõend - CD-plaat kõnesalvestusega jätta asja materjalide juurde. Kaitsja ei vaidlustanud esitatud süüdistust ega kvalifikatsiooni, kuid leidis, et on võimalik määrata leebem karistus. Varguse katses ei olnud kahju suur, kannatanu ei olnud asjast huvitatud ning hagi ei esitanud. Kaitsja pidas võimalikuks karistada L.D rahalise karistusega. L.D töötab mitteametlikult, seega omab ka sissetulekut ning on võimeline rahalist karistust tasuma. Samuti taotles kaitsja, lähtudes süüdistatava varanduslikust olukorrast, jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda või ajatada maksmine üheks aastaks. Süüdistatava ja kannatanu vahel on olnud tülisid pikka aega, mistõttu ei ole ka KarS § 121 järgi vajalik L.D karistada reaalse vangistusega. Süüdistatav L.D tunnistas ennast süüdi nii varguse katses kui kannatanu kehalises väärkohtlemises ning kahetses tehtut, vabandas kannatanu ees. Tema mäletamist mööda lõi ta

1.Kannatanu MM’i kehaline väärkohtlemine 08.10.2011.a. (süüdistus KarS § 121 järgi) - Kannatanu MM`i ütlustega (tl. 16-18) selle kohta, et 08.10.11.a kella 09 paiku oli külas Tallinnas XXX asuvas korteris; neil tekkis Aimariga tüli ning tüli käigus võttis Aimar tal juustest kinni ja tiris teise tuppa ning ta tundis füüsilist valu. Seejärel Aimar lõi teda metallist eseme sarnase tööriista näkku ja marrastas tema vasakut näopoolt, tundis ka sellest füüsilist valu. Siis hakkas Aimar teda näkku peksma luuaga, lõi teda korduvalt, mitte vähem kui neliviis korda, peksmise ajal tundis füüsilist valu ja haavast hakkas verd jooksma. Peksmise tagajärjel tekkisid tal näo peale verevalumid ja kriimustused. Tal õnnestus lahti rabeleda ja joosta korteri esikusse. Aimar aga haaras tal esikus kätest kinni ja tiris korterisse tagasi. Tirimise tagajärjel jäid tal käevartele sinikad. Sellised ütlused on kooskõlas ka kannatanu poolt antud suulise kuriteoteate protokolliga (tl. 2-4). Kohtuistungil selgitas kannatanu, et metallisarnane ese oli saag, millega L.D tema nägu kriimustas ning samal ajal istus L.D tema peal. Ta tunneb L.D ees surmahirmu, on politseile 2 korda avalduse teinud, tegi seda alles siis, kui läksid mängu terariistad. - Kannatanu ütlused on kooskõlas ka isiku läbivaatuse protokolli ja fotodega (tl. 8-15), kus 08.10.2011.a on tuvastatud järgmised vigastused: vasaku silma ümbruses on verevalum, vasakul põsel nina juures nahamarrastus ja põse ülemises osas on samuti nahamarrastus, mõlema käe õlavarrel verevalumid ja parema käe randme piirkonnas käsivarrel verevalum. - Süüdistatava agressiivset olekut 08.10.2011.a kinnitab ka tunnistaja AK, kelle ütluste kohaselt palus M tema käest abi ning ta laskis M enda juurde korterisse ning sulges ukse. Seejärel tuli Aimar ja hakkas jalgade ja peaga vastu ust trampima ning keeras ukse käepideme tagurpidi, mille tagajärjel käepidemed läksid katki (tl. 19-21). - Ka asitõendi vaatlusprotokollist (kõnesalvestus juhtimiskeskusele) nähtub, et tunnistaja AK tegi 08.10.11.a kell 09:41 väljakutse politseile ja palus abi L.D vägivaldse käitumise tõttu 08.10.11.a, kuna L.D märatses trepikojas ja trampis tema ukse vastu jalaga nii, et ukselink tuli ära (tl. 28-30). - Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt on korterist XXX leitud helepruuni värvi luud, millega süüdistatav kannatanut peksis (tl. 22-25). -L.D peeti kahtlustatavana kinni 09.11.2011.a. ning vabastati 10.11.2011 (tl. 33 - 35). - 10.11.2011.a.kahtlustatavana ülekuulamisel L.D võttis omaks, et lõi M vastu nägu luuaga ja rusikaga, tiris teda juustest, haaras tal kätest. Kahtlustatav väitis, et oli tugevas alkoholijoobes ning seetõttu ei saanud ennast kontrollida; ta eitas metallesemega löömist ning arvas, et need sündmused leidsid aset 06.10.11.a, mitte 08.10.11.a. (tl.38 – 39). Kohtuistungil väitis süüdistatav jätkuvalt, et tema mäletamist mööda lõi ta kannatanut rusika ja luuaga, mitte terariistaga ning ka politsei ei leidnud mingit metalleset, kui kohal käis.

2.Varguse katse, mis on pandud toime süstemaatiliselt (süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi) - Kaubamaja avaldusest ja õigusrikkuja kinnipidamise aktist nr 04/12 nähtuvalt peeti Viru Väljak 4 asuvas Tallinna Kaubamajas 05.01.2012.a kell 21:00 kinni L.D , kelle juurest avastati Tallinna Kaubamajast pärit olevat kaupa (pitsa Hot) 1,37 euro väärtuses (tl. 45). - Tunnistaja AV on andnud ütlusi selle kohta, et olles turvatöötajana 05.01.2012.a kell 20:55 Tallinna Kaubamajas, nägi ta, kuidas toiduosakonnas üks meesterahvas võttis riiulist „Pitsa Hot“ ja pani endale jope taskusse. Meesterahvas liikus väljapääsu poole, möödudes kassast ja turvaväravatest kauba eest maksmata. Kinnipeetuks osutus L.D. Kaup oli rikutud (tl. 46). - Vanemkonstaabli Siim Kotsari ettekandest nähtuvalt oli autopatrullis 05.01.2012.a, kui said väljakutse, et Tallinnas Kaubamajas on turvameeste poolt kinni peetud L.D , kes oli müügisaalist jope taskusse pannud „Pitsa Hot“ väärtusega 1,37 eurot ning möödunud kassadest antud toote eest maksmata (tl. 47). Varguse järel 05.01.2011.a kell 22:55 peeti kahtlustatavana kinni L.D (tl. 51-52), isik tuvastati ID-kaardi alusel. Kohtueelses menetluses on L.D kahtlustatavana üle kuulatud ning ta tunnistas ennast täielikult süüdi. Selgitas, et 05.01.2012.a kella 21.00 paiku sisenes Tallinna Kaubamajja, toiduosakonnas pani jope taskusse Hot pitsa. Pärast seda läks kassast mööda, jättes kauba eest maksmata. Kauplusest väljumisel pidas turvatöötaja ta kinni ning kontrolli käigus avastas tema juurest varastatud Hot pitsa maksumusega 1,37 eurot (tl. 54-56). Ka kohtuistungil tunnistas L.D oma süüd, kahetses tehtut. Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Ida politseijaoskonna patrullteenistuse 28.05.2011.a kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2315,11,006148 on L.D karistatud rahatrahviga 24 eurot KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos selle eest, et tema 28.05.2011.a kell 20:25 Suur-Sõjamäe tn 4 Tallinnas võttis ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil firmale ISS Eesti ASS kuuluva tualettpaberi ja kätekuivatuspaberi rulli summaga 20,32 eurot, pannes oma tegevusega toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu (tl. 60-61).

Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Kesklinna politseijaoskonna patrullteenistuse 23.06.2011.a kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2316,11,008991 on L.D karistatud rahatrahviga 200 eurot KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos selle eest, et tema 23.06.2011.a kell 18:45 Viru Väljak 4 Tallinnas möödus kaupluses Tallinna Kaubamaja kassarivist, jättes kauba (viin Viru Valge) eest tasumata kokku summas 7,40 eurot, pannes sellega toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu (tl. 62-63). Nimetatud kiirmenetluse otsused on jõustunud ning kajastatud ka L.D karistusregistri teatises (tl. 64-72a). Teatisest nähtuvalt on mõistetud rahatrahvid tasumata ning pärast eelviidatud väärtegusid on L.D pannud toime veel 4 väärtegu, mille eest määratud rahatrahvid on samuti tasumata. Kokku on L.D karistatud väärtegude eest üle neljakümne korra ning kohtul puuduvad andmed selle kohta, et L.D oleks midagi talle mõistetud trahvidest ära maksnud.. Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et ta ei teadnud, kuhu ja mille eest maksta tuleb ning ta soovib trahve nüüd tasuma hakata. L.D on seega isik, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi ning karistatus nende kuritegude eest on kustumata. Kohus, hinnates ülaltoodud tõendeid kogumis, leiab, et L.D süü varguse katses 05.01.2012.a on tõendamist leidnud ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud süstemaatilise varguse katsena KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi, kuna vargus jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata. Vargused on kujunenud L.D elustiiliks ja harjumuseks ning elatusvahendite hankimise allikaks. Just seetõttu on põhjust rääkida süstemaatilisest vargusest. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS §-st 56, s.o L.D süü suurusest, arvestab kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü puhtsüdamlikku kahetsust, raskendavad asjaolud puuduvad. KarS § 121 näeb karistusena ette nii rahalise karistuse kui vangistuse kuni 3 aastat. KarS § 199 lg 2 lubab karistada rahalise karistusega või vangistusega kuni 5 aastat. Kohus on seisukohal, et L.D ei ole võimalik toimepandud kuritegude eest karistada rahalise karistusega, sest selline karistus ei ole tema puhul täidetav. Legaalsed sissetulekud tal puuduvad, ta kuritarvitab alkoholi, tal on maksmata kümned rahatrahvid erinevate väärtegude eest ning tasuda tuleb ka menetluskulud. Arvukad rahatrahvid ei ole talle mingisugust mõju avaldanud, ta on need lihtsalt maksmata jätnud ja on jätkuvalt toime pannud erinevaid süütegusid ning seda ka talle eelmise otsusega mõistetud katseajal. Tema mõjutamiseks mitte enam toime panna uusi süütegusid tuleb talle mõista vangistust, mitte aga rahaline karistus.

Kuna KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul oli tegemist kuriteo katsega ning varastatu väärtus ei olnud suur, peab kohus põhjendatuks mõista L.D-le vangistuse sanktsiooni alammäära lähedaselt ning seda väiksemas määras kui taotles prokurör. Karistades L.D 45-päevase vangistuse, tuleb lühimenetlusest tingituna seda karistust kolmandiku võrra vähendada ning kandmisele kuulub 30 päeva vangistust, millest eelvangistusena on ära kantud 2 päeva – seega kandmisele kuulub 28 päeva vangistust. Et varguse katse pani L.Doime katseajal, tuleb täitmisele pöörata eelmise otsusega (13.12.2011.a Harju Maakohtu otsus) mõistetud kandmata karistus – 2 aastat 11 kuud ja 21 päeva vangistust ning KarS § 65 lg 2 alusel tuleb L.D-le mõista liitkaristuseks 3 aastat ja 19 päeva vangistust. Karistuse mõistmisel KarS § 121 järgi nõustub kohus prokuröri taotlusega karistada L.D karistusega alla sanktsiooni keskmist määra, s.o. vangistusega 9 kuud. Oma käitumise kannatanu suhtes mõistis ta hukka, kahetses toimepandut, palus kannatanult kohtuistungil vabandust. Lühimenetlusest tingituna tuleb ka seda karistust vähendada kolmandiku võrra, mistõttu kandmisele kuulub 6 kuud vangistust, millest samuti tuleb kantuks lugeda 2 päeva eelvangistust. Kuna kuriteo KarS § 121 järgi pani L.D toime enne eelmist kohtuotsust, siis KarS § 65 lg 1 alusel loeb kohus selle kuriteo eest mõistetava karistuse (5 kuud ja 28 päeva vangistust) kaetuks raskema karistusega ehk eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusega ning lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks on 3 aastat ja 19 päeva vangistust. Süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmise tagamiseks KrMS § 130 lg 41 alusel peab kohus põhjendatuks võtta L.D vahi alla kohtusaalist ning mõistetud liitkaristuse alguseks tuleb lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 20. märts 2012.a. Tõkend elukohast lahkumise keeld kuulub tühistamisele. Süüdistatava taotlust, mõista talle karistuseks üldkasulik töö, ei pea kohus põhjendatuks, samuti ei ole mõistetud vangistuse asendamine üldkasuliku tööga võimalik KarS § 69 alusel, kuna üldkasulikku tööga saab asendada vaid kuni 2-aastast vangistust . Menetluskulud. KrMS § 180 lg 1 kohaselt tuleb süüdimõistva otsuse korral süüdimõistetul hüvitada ka menetluskulud. KrMS § 175 lg 1 p 4, 5 ja 9 kohaselt on menetluskuludeks antud kriminaalasjas määratud kaitsjale makstav tasu, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on sundraha suuruseks teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära ehk 435 eurot. Arvestades süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel koopiate tegemise kulud ning osa sundrahast riigi kanda, sest kõigi menetluskulude tasumine käib L.D-le ilmselt üle jõu.