1-12-2082
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.märts 2012.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja
Kriminaalasja number
1-12-2082 (11230114355)
Kohtunik
Külli Iisop
Kohtuistungi sekretär
Helle Koppel
Kriminaalasi
L.D süüdistuses KarS § 121 ja § KarS 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi lühimenetluses
Kohtuistungi toimumise aeg
20.03.2012.a
Prokurör
Mari Vunk
Süüdistatav
L.D – isikukood XXX, Eesti kodanik, kesk-eriharidusega, töötab juhutöödel MS; elukoht: XXX; varem kriminaalkorras karistatud 13.12.2011 Harju Maakohtu otsusega KarS § 200 lg 2 p 7 järgi – 3 a vangistust tingimisi katseajaga 3 aastat (karistusest kantud 9 päeva eelvangistust); korduvalt karistatud väärtegude eest; tõkend: elukohast lahkumise keeld (kahtlustatavana oli eelnevalt kinni peetud 09.10.11.2011 ja 05.-06.01.2012).
Kaitsja
advokaat Dmitri Školjar
L.D olles alkoholijoobes, 08.10.2011 kella 09:00 ajal aadressil XXX, Tallinn, asuvas korteris aset leidnud tüli käigus võttis kannatanul MM`il(M ) juustest kinni ning tiris ta teise tuppa, mille tõttu kannatanu tundis füüsilist valu. Seejärel lõi L.D tuvastamata metallist esemega kannatanut näkku ning marrastas tema vasakut näopoolt, mille tõttu kannatanu tundis füüsilist valu. Peale seda lõi L.D kannatanut luuaga mitte vähem kui 4-5 korda
näkku, peksmise ajal tundis kannatanu füüsilist valu, näohaavast hakkas verd jooksma ning kannatanu näole tekkisid verevalumid ja kriimustused. Kui kannatanu oli end lahti rabelenud ja esikusse jooksnud, et korterist lahkuda, haaras L.D tal kätest kinni, mille käigus tundis kannatanu füüsilist valu ning tema käsivartele tekkisid hematoomid. Nende tegudega pani L.D toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise. L.D isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi (olles väärteokorras KarS § 218 alusel karistatud 28.05.2011 ja 23.06.2011 toime pandud varguste eest), uuesti 05.01.2012 kella 21:00 ajal võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Viru Väljak 4, Tallinnas asuvast Tallinna Kaubamaja toiduosakonnast pitsa maksumusega 1,37 eurot, pani pitsa endale jope taskusse ning möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna peale kassarivi läbimist peeti ta kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Sellega pani L.D, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, toime KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on pandud toime süstemaatiliselt.
Prokurör leidis, et L.D süü süstemaatilise varguse katses ja kannatanu kehalises väärkohtlemises on tõendatud ja tema teod on õigesti kvalifitseeritud. L.D on varasemalt karistatud Harju Maakohtu 13.12.2011.a otsusega 3-aastase vangistusega tingimisi 3-aastase katseajaga. Kehaline väärkohtlemine on toime pandud enne eelmist kohtuotsust. Varguse katse pani L.D toime katseajal ning tegemist on isikuga, kes järjepidevalt paneb toime kuritegusid. L.D tuleb karistada reaalse vangistusega ning liita eelmise kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus. Prokurör taotles L.D karistamist KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ning 3-kuulise vangistusega, mida vähendada ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 järgi suurendada karistust 13.12.11.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (2 aastat 11 kuud ja 21 päeva) võrra, liitkaristuseks 3 aastat 1 kuu ja 21 päeva vangistust. KarS § 121 karistamist 9-kuulise vangistusega, mida lühimenetluse tõttu vähendada kolmandiku võrra, karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega, liitkaristuseks 3 aastat 1 kuu ja 21 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks 4 päeva eelvangistust ja kandmisele kuulub 3 aastat 1 kuud ja 17 päeva vangistust. Asitõend - CD-plaat kõnesalvestusega jätta asja materjalide juurde. Kaitsja ei vaidlustanud esitatud süüdistust ega kvalifikatsiooni, kuid leidis, et on võimalik määrata leebem karistus. Varguse katses ei olnud kahju suur, kannatanu ei olnud asjast huvitatud ning hagi ei esitanud. Kaitsja pidas võimalikuks karistada L.D rahalise karistusega. L.D töötab mitteametlikult, seega omab ka sissetulekut ning on võimeline rahalist karistust tasuma. Samuti taotles kaitsja, lähtudes süüdistatava varanduslikust olukorrast, jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda või ajatada maksmine üheks aastaks. Süüdistatava ja kannatanu vahel on olnud tülisid pikka aega, mistõttu ei ole ka KarS § 121 järgi vajalik L.D karistada reaalse vangistusega. Süüdistatav L.D tunnistas ennast süüdi nii varguse katses kui kannatanu kehalises väärkohtlemises ning kahetses tehtut, vabandas kannatanu ees. Tema mäletamist mööda lõi ta
kannatanut rusika ja luuaga, mitte metallesemega. Leidis, et talle võiks karistuseks määrata üldkasuliku töö või rahalise karistuse. TUVASTATUD ASJAOLUD ja KOHTU JÄRELDUSED Lisaks oma süü omaksvõtule kohtuistungil on L.D-le süüks arvatud kuriteod tõendamist leidnud järgmiste kohtuistungil kontrollitud tõenditega:
Kuna L.D enda ütluste kohaselt oli tugevas alkoholijoobes, ei pruukinud ta kohtu arvates mäletada kõiki selle juhtumi üksikasju ning kohtul pole põhjust vähendada süüdistuse mahtu. Värvifotolt nähtav tugev kriimustus kannatanu näos on kooskõlas kannatanu ütlustega terariista kasutamise kohta. Kogutud tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et 08.10.2011.a. on L.D kannatanule põhjustanud nii füüsilist valu kui tervisekahjustusi sellega, et tiris teda juustest, lõi kannatanut näkku metallesemega ja luuga ning tiris teda kätest. Kannatanu peksmise ja kehalise väärkohtlemisega pani L.D toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.
Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Kesklinna politseijaoskonna patrullteenistuse 23.06.2011.a kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2316,11,008991 on L.D karistatud rahatrahviga 200 eurot KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos selle eest, et tema 23.06.2011.a kell 18:45 Viru Väljak 4 Tallinnas möödus kaupluses Tallinna Kaubamaja kassarivist, jättes kauba (viin Viru Valge) eest tasumata kokku summas 7,40 eurot, pannes sellega toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu (tl. 62-63). Nimetatud kiirmenetluse otsused on jõustunud ning kajastatud ka L.D karistusregistri teatises (tl. 64-72a). Teatisest nähtuvalt on mõistetud rahatrahvid tasumata ning pärast eelviidatud väärtegusid on L.D pannud toime veel 4 väärtegu, mille eest määratud rahatrahvid on samuti tasumata. Kokku on L.D karistatud väärtegude eest üle neljakümne korra ning kohtul puuduvad andmed selle kohta, et L.D oleks midagi talle mõistetud trahvidest ära maksnud.. Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et ta ei teadnud, kuhu ja mille eest maksta tuleb ning ta soovib trahve nüüd tasuma hakata. L.D on seega isik, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi ning karistatus nende kuritegude eest on kustumata. Kohus, hinnates ülaltoodud tõendeid kogumis, leiab, et L.D süü varguse katses 05.01.2012.a on tõendamist leidnud ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud süstemaatilise varguse katsena KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi, kuna vargus jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata. Vargused on kujunenud L.D elustiiliks ja harjumuseks ning elatusvahendite hankimise allikaks. Just seetõttu on põhjust rääkida süstemaatilisest vargusest. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS §-st 56, s.o L.D süü suurusest, arvestab kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü puhtsüdamlikku kahetsust, raskendavad asjaolud puuduvad. KarS § 121 näeb karistusena ette nii rahalise karistuse kui vangistuse kuni 3 aastat. KarS § 199 lg 2 lubab karistada rahalise karistusega või vangistusega kuni 5 aastat. Kohus on seisukohal, et L.D ei ole võimalik toimepandud kuritegude eest karistada rahalise karistusega, sest selline karistus ei ole tema puhul täidetav. Legaalsed sissetulekud tal puuduvad, ta kuritarvitab alkoholi, tal on maksmata kümned rahatrahvid erinevate väärtegude eest ning tasuda tuleb ka menetluskulud. Arvukad rahatrahvid ei ole talle mingisugust mõju avaldanud, ta on need lihtsalt maksmata jätnud ja on jätkuvalt toime pannud erinevaid süütegusid ning seda ka talle eelmise otsusega mõistetud katseajal. Tema mõjutamiseks mitte enam toime panna uusi süütegusid tuleb talle mõista vangistust, mitte aga rahaline karistus.
Kuna KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul oli tegemist kuriteo katsega ning varastatu väärtus ei olnud suur, peab kohus põhjendatuks mõista L.D-le vangistuse sanktsiooni alammäära lähedaselt ning seda väiksemas määras kui taotles prokurör. Karistades L.D 45-päevase vangistuse, tuleb lühimenetlusest tingituna seda karistust kolmandiku võrra vähendada ning kandmisele kuulub 30 päeva vangistust, millest eelvangistusena on ära kantud 2 päeva – seega kandmisele kuulub 28 päeva vangistust. Et varguse katse pani L.Doime katseajal, tuleb täitmisele pöörata eelmise otsusega (13.12.2011.a Harju Maakohtu otsus) mõistetud kandmata karistus – 2 aastat 11 kuud ja 21 päeva vangistust ning KarS § 65 lg 2 alusel tuleb L.D-le mõista liitkaristuseks 3 aastat ja 19 päeva vangistust. Karistuse mõistmisel KarS § 121 järgi nõustub kohus prokuröri taotlusega karistada L.D karistusega alla sanktsiooni keskmist määra, s.o. vangistusega 9 kuud. Oma käitumise kannatanu suhtes mõistis ta hukka, kahetses toimepandut, palus kannatanult kohtuistungil vabandust. Lühimenetlusest tingituna tuleb ka seda karistust vähendada kolmandiku võrra, mistõttu kandmisele kuulub 6 kuud vangistust, millest samuti tuleb kantuks lugeda 2 päeva eelvangistust. Kuna kuriteo KarS § 121 järgi pani L.D toime enne eelmist kohtuotsust, siis KarS § 65 lg 1 alusel loeb kohus selle kuriteo eest mõistetava karistuse (5 kuud ja 28 päeva vangistust) kaetuks raskema karistusega ehk eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusega ning lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks on 3 aastat ja 19 päeva vangistust. Süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmise tagamiseks KrMS § 130 lg 41 alusel peab kohus põhjendatuks võtta L.D vahi alla kohtusaalist ning mõistetud liitkaristuse alguseks tuleb lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 20. märts 2012.a. Tõkend elukohast lahkumise keeld kuulub tühistamisele. Süüdistatava taotlust, mõista talle karistuseks üldkasulik töö, ei pea kohus põhjendatuks, samuti ei ole mõistetud vangistuse asendamine üldkasuliku tööga võimalik KarS § 69 alusel, kuna üldkasulikku tööga saab asendada vaid kuni 2-aastast vangistust . Menetluskulud. KrMS § 180 lg 1 kohaselt tuleb süüdimõistva otsuse korral süüdimõistetul hüvitada ka menetluskulud. KrMS § 175 lg 1 p 4, 5 ja 9 kohaselt on menetluskuludeks antud kriminaalasjas määratud kaitsjale makstav tasu, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on sundraha suuruseks teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära ehk 435 eurot. Arvestades süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel koopiate tegemise kulud ning osa sundrahast riigi kanda, sest kõigi menetluskulude tasumine käib L.D-le ilmselt üle jõu.
Asitõendiks käesolevas kriminaalasjas on CD-plaat kõnesalvestusega, mille kohus peab põhjendatuks jätta kriminaalasja materjalide juurde pärast kohtuotsuse jõustumist. Õigusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 179, 180, 238, 306, 311 - 313.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.