Kohtulahend

Edasikaebamise kord. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jaos sätestatud menetlusnormide või KrMS § 339 lõikes 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsiooni võib kohtule esitada ka faksi teel.

Süüdistuse sisu, milles kohus süüdistatava süüdi mõistab. Kristjan Einlingit süüdistatakse selles, et tema juhtis 18.03.2012 kella 09.23 paiku Tartus, Vasara tänaval mootorsõidukit Suzuki Baleno reg nr XXX XXX, olles alkoholijoobes. Sellega pani Kristjan Einling toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2(3)

Kokkuleppe sisu. KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Karistusseadustiku § 68 alusel arvestatakse karistusaja hulka 2 (kaks) päeva (st 18.-19. märtsini 2012), mille vältel Kristjan Einling oli kahtlustatavana kinni peetud, mistõttu karistuseks jääb 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Sama kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör KarS § 50 lg 1 alusel kohtus lisakaristusena Kristjan Einlingilt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 4 (neljaks) kuuks. Lähtudes KarS §-st 74 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele kui Kristjan Einling ei pane 1 (ühe) aasta ja 8 (kaheksa) kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab nõuetekohaselt kriminaalhooldusametniku järelevalve all KarS-i §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: • Elab kohtu määratud alalises elukohas; • Ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemiku järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • Allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • Saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • Saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kriminaalasjas ei ole tsiviilhagi esitatud. Asitõendid puuduvad.

Menetluskulud ja nende hüvitamine. Kaitsja taotleb kaitsjatasu 16.- eurot, millele lisandub käibemaks 20 %, kokku 19,20 eurot. Kaitsja tasu on põhjendatud kohtuistungust osavõtmisele kulunud ajaga. Tasu tuleb välja maksta riigieelarvest. Kohtueelselt on Kristjan Einlingi kaitsjale makstud tasu 38,40 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 2565 lg. 2 järgi 220 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest on 57,60 eurot. Menetluskulude summa on 277,60 eurot. Kohus paneb menetluskulud süüdimõistetava kanda KrMS § 180 lg 1 alusel. Kaitsja taotleb menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaja pikendamist 3 kuuni. Kristjan Einling töötab hooajatöödel ja tema ülalpidamisel on laps. Menetluskulude tasumine KrMS § 417 lg 2 sätestatud tähtaja jooksul käib talle ilmselt ülejõud. Vältimaks kulude suurenemist täitemenetluses määrab kohus menetluskulude vabatahtliku tasumise pikema tähtaja.

Ene Muts kohtunik 3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.