1-12-2427/4 - Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja - lahend.ee

Kriminaalasi nr 1-12-2427 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus P.J’ i süüdistatakse selles, et tema 11.02.2012.a kella 23.12 ajal juhtis, omamata mootorsõiduki juhtimisõigust, Saare mk Upa-Leisi mnt 13.2 km sõiduautot BMW alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 1,42 mg/l. Tulenevalt politseipeadirektori käskkirjast 30.06.2009 nr 195 Mõõtemääramatuse arvutus mõõtemetoodika MM 04-2009 „Etanooli massikontsentratsiooni mõõtmise” kohta tabelis 2 toodud laiendmääramatus +/- 0,14 seega lõplikuks alkoholijoobeks loetakse 1.28 mg/l. selles, et 12.02.2012.a kella 06:30 ajal juhtis P.J, omamata mootorsõiduki juhtimisõigust, Saare mk Kaarma v Risti-Kuivastu-Kuressaare mnt 139,5 km sõiduautot BMW alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 1.06 mg/l. Tulenevalt politseipeadirektori käskkirjast 30.06.2009 nr 195 Mõõtemääramatuse arvutus mõõtemetoodika MM 04-2009 „Etanooli massikontsentratsiooni mõõtmise” kohta tabelis 2 toodud laiendmääramatus +/- 0,10 seega lõplikuks alkoholijoobeks loetakse 0.96 mg/l. Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, pani P.J toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritavad kuriteo. Prokuröri poolt kohtus P.J `ile nõutud karistus: KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust kuus (6) kuud. KarS § 74 alusel jätta vangistus kohaldamata tingimisi katseajaga 18 (kaheksateist) kuud ühes KarS § 75 lg. 1 sätestatud käitumiskontrollile allutamisega. KarS § 75 lg 1 alusel kohustada katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi Süüdistatav P.J andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad, kahetseb toimepandut. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine.

Kriminaalasi nr 1-12-2427 Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Tsiviilhagi puudub. Asitõendid puuduvad. Tõkend – ei ole kohaldatud. Menetluskulud: Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 290.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x290 eurot = 435 EUR-i. KrMS § 2565 lg2 kohaselt süüdimõistvata kohtuotsust tehes vähendab kohus käesoleva seadustiku § 179 lg1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kohus peab põhjendatuks vähendada sundraha suurust poole võrra, so. 217.50 euroni. KrMS 180 lg1 alusel kuulub süüdimõistva kohtuotsuse korral sundraha väljamõistmisele süüdistatavalt riigituludesse. KrMS § 180 lg3 alusel määrab kohus sundraha tasumise ositi. Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt. P.J-ile riigiõigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kohus kaitsjale arvestanud tasuks kokku (19.20+76.80) 96.00 eurot (sisaldab käibemaksu). KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Süüdistatav XXX. Seega arvestades süüdistatava varalist seisundit on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale üle jõu. P.J-ilt on juba kohtuotsusega väljamõistetud menetluskuluna riigituludesse sundraha. P.J on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud toimepandut. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et P.J-i võib vabastada arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse jättes arvestatud tasu riigi kanda.