Ärakiri Kriminaalasi nr 1-09-18228
06.märtsil 2012.a. Viru Maakohtu kohtunik Tiit Kullerkupp Rakvere kohtumajas kirjalikus menetluses läbi vaadanud Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse kriminaalhooldusametniku Siiri Bork`i erakorralise ettekande G.E-le määratud katseaja ja kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise tähtaja pikendamiseks, t e g i k i n d l a k s: Viru Maakohtu 21.12.2009.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-09-18228 tunnistati G.E süüdi KarS § 199 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti talle 1 (üks) aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel ei kohaldatud mõistetud vangistust tingimisi 2 aasta 6 kuulise katseajaga ühes süüdimõistetu allutamisega käitumiskontrollile. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustati G.E katseajal alates jaanuarist 2010 igakuiselt hüvitama A K vähemalt 1000.00 krooni kuriteoga tekitatud kahjust. Katseaja alguseks loeti
hooldusalune üldjuhul toimetulekutoetusest. Viimasel perioodil on tal tekkinud kahju tasumisega makseraskused, mistõttu on tekkinud ka võlgnevus. Hooldusalune on korduvalt väitnud, et palub võlgnevuse likvideerimiseks abi lastelt, kuid siiani kogu võlgnevuse likvideerimiseks ei ole sellest piisanud. G.E on üles näidanud suurt tahet kahju hüvitamiseks ning ametnik on arvamusel, et võlgnevuse tekkimine ei ole olnud hooldusaluse poolt kuritahtlik. Eeltoodu alusel teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pikendada G.E-le mõistetud katseaja ja maksekohustuse tähtaega 3 kuu võrra. Ettepanekut tehes lähtus kriminaalhooldusametnik hooldusaluse motivatsioonist ja püüdlusest kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks ning karistuse kandmiseks vabaduses. Kuna isiku igakuine sissetulek on väga väike, on alust arvata, et tähtajaline maksekohustuse hüvitamine käib hoolduslausele üle jõu. Karistusseadustiku (KarS) § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu ei järgi katseajal kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel muu hulgas määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule; pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra. KarS § 75 lg 3 sätestab, et kohus võib kriminaalhooldusametniku ettekande alusel kergendada või tühistada süüdimõistetule käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi või panna süüdimõistetule täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 427 lg 1 sätestab, et karistusseadustiku § 74 lõike 4, § 75 lõike 3 või § 871 lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1 sätestab, et kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Kohus hinnanud kriminaalhooldusametniku poolt esitatud asjaolusid ja tutvunud kriminaalasja toimikuga, leiab, et kriminaalhooldusametniku Siiri Bork`i poolt erakorralises ettekandes esitatud ettepaneku saab rahuldada. Käesoleval juhul on tegemist süüdimõistetule kohtuotsusega pandud lisakohustuse, s.o kuriteoga tekitatud kahju heastamine, tähtajaks täitmata jätmisega. KarS § 75 lg 2 p 1 sätestab, et kohus arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdimõistetu isikut võib määrata, et süüdimõistetu on käitumiskontrolli ajal kohustatud heastama kuriteoga tekitatud kahju kohtu määratud ajaks. Nimetatut arvestades määras kohus G.E-le kohustuse katseajal igakuiselt hüvitama kuriteoga tekitatud kahjust (s.o 42560 krooni) vähemalt 1000 krooni (63.91 eurot). Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et käesolevaks ajaks peaks G.E olema hüvitatud kuriteoga tekitatud kahjust vähemalt 1533.84 eurot. Isik on hüvitanud kahjust 1437.13 eurot. Seega on isik tasunud 96.71 eurot vähem kui käesolevaks ajaks peaks tasutud olema. G.E enda kirjalikus seletuses on avaldanud, et tasub võlgnevuse ära hiljemalt 23.02.2012.a. Kohus leiab, et käesoleval juhul G.E ei hoidu kõrvale temale määratud kohustuse täitmisest ning võlgnevuse tekkimine ei ole olnud isiku poolt kuritahtlik. Seega, on G.E tahe vabatahtlikult ka edasisi makseid teostada ja sellega kohtu poolt pandud kohustust katseajal täita. Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud G.E-le anda võimalus kohustuse täitmiseks katseaja jooksul ning sellest tulenevalt pikendada G.E-le määratud katseaga ja sellest tulenevalt ka igakuist maksekohustuse tähtaega 3 kuu võrra.
Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 427 lg 1, 432 lg 1; KarS § 74 lg 4; 75 lg 3, täitmiskohtunik m ä ä r a s:
(allkiri) (allkirjastatud digitaalselt)
Kohtumäärus jõustus 27. märtsil 2012.a Nooremreferent
Tiit Kullerkupp Tea Toming Tea Toming
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.