Kohtulahend

Asjaolud Tartu Maakohtu 21.02.2011 otsusega mõisteti P.A kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 424 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 9 kuud vangistust KarS § 74 lg 1 alusel tingimisi 2 aasta pikkuse katseajaga. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrati P.A-le kohustus mitte tarvitada alkoholi ning narkootikume. Kohtuotsus jõustus 01.03.2011. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond esitas 03.10.2011 erakorralise ettekande, milles taotles määrata P.A-le täiendava kohustusena sotsiaalabiprogrammis osalemise, kuna P.A ei ilmunud eelnevalt kokkulepitud XXXXX grupikohtumisele ja rikkus 17.05.2011 talle kohtu poolt pandud lisakohustust, ilmudes kokkulepitud kohtumisele alkoholi tarvitanuna. Tartu Maakohus 07.10.2011 määrusega rahuldati eelnimetatud erakorraline ettekanne ja kohustati P.A osalema KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kriminaalhooldusametniku poolt pakutavas sotsiaalabiprogrammis. Kohtumäärus jõustus 29.11.2011. 06.12.2011 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond uue erakorralise ettekande, milles taotles P.A-le mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Erakorralise ettekande kohaselt ei ela P.A kohtuotsusega kindlaksmääratud elukohas ning ei taotle luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Samuti rikkus P.A kohtu määratud kohustust ja ei allunud kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kriminaalhooldaja hinnangul ei ole uute kohustuste määramine otstarbekas, kuna P.A ei täida neid ja need ei ole mõjutanud teda oma käitumist muutma. 21.12.2011 toimunud kohtuistungile, kus pidi arutlusele tulema eelnimetatud erakorraline ettekanne, P.A, kes kohtukutse sai 19.12.2011 isiklikult kätte, ei ilmunud. Tartu Maakohtu 21.12.2011 määrusega kohaldati P.A suhtes sundkorras toomist 05.01.2012 toimuvale kohtuistungile, mida Lõuna Prefektuuril ei õnnestunud täita. Tartu Maakohtu 05.01.2012 määrusega kuulutati P.A tagaotsitavaks ning kohaldati tabamisel tema suhtes tõkendina vahistamist. P.A tabati 05.02.2012. Maakohtu 07.02.2012 määrusega tühistada P.A suhtes vangistuse tingimuslik mittekohaldamine ning pöörati P.A-le Tartu Maakohtu 21.02.2011 otsusega KarS § 424 järgi mõistetud karistus 9 kuud vangistust täitmisele. Karistuse kandmise algusajaks loeti P.A kinnipidamise kuupäev 05.02.2012. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus märkis, et P.A suhtes ei ole olnud võimalik korrektselt kriminaalhooldust teostada, kuna P.A on rikkunud KarS § 75 lg 1 p-s 5 sätestatud kohustust saada kriminaalhooldajalt luba elukoha vahetamiseks. P.A ei ole seda luba küsinud ja on kriminaalhooldaja eest oma tegelikku elukohta varjanud, kinnitades veel 25.11.2011, et ta elab jätkuvalt XXXX juures XXX. Kriminaalhooldusametnik sai 18.11.2011 politseilt teada, et P.A ei ela enam kohtu poolt määratud alalises elukohas alates 2011 septembrikuust. Lisaks käitumiskontrolli nõuete rikkumisele on tuvastatud katseajal ka kohtu poolt määratud alkoholi tarvitamise keelu teistkordne rikkumine. 24.11.2011 koostati P.A-le väärteoprotokoll, mille kohaselt juhtis P.A mootorsõidukit seisundis, kus alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus oli X,XX mg/l kohta. Kriminaalhooldusametnikule esitatud seletuskirja kohaselt tarvitas P.A alkoholi ja sõitis mootorsõidukiga, kuna läks naisega tülli. Sellise rikkumise pani P.A toime poolteist kuud pärast seda, kui analoogse rikkumise eest määras

kohus erakorralise ettekande alusel talle lisakohustuse osaleda sotsiaalabiprogrammis, milleks oli liiklusohutusprogrammi läbimine. Seega on P.A oma käitumisega näidanud, et ta ei ole erinevatest mõjutusvahenditest teinud mingeid järeldusi, on jätkanud samaliigiliste süütegude toimepanemist ning alkoholi tarvitamist. P.A puudub motivatsioon käitumiskontrolli nõudeid korrektselt ja järjepidevalt täita, ta ei allu distsipliinile ning ei soovi järgida kohustusi, mis talle kriminaalhooldusega kaasnevad. Kohus nõustus kriminaalhooldaja hinnanguga, et uute kohustuste määramine ei ole otstarbekas, kuna P.A ei täida neid nõuetekohaselt ja need ei ole mõjutanud teda oma käitumist muutma. P.A ei ole soovinud tegeleda alkoholi tarvitamise probleemile lahenduse otsimisega ega kriminaalhooldaja poolt pakutud võimalusi kasutada. Eeltoodu alusel asus kohus seisukohale, et P.A ei sobi kriminaalhooldusele. Kuna P.A on rikkunud nii käitumiskontrolli nõudeid kui ka kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada katseajal alkoholi, on olemas alused P.A-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. Määruskaebuses esitatud taotluse sisu P.A kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega jätta erakorraline ettekanne rahuldamata. Kaitsja arvates ei ole kohus piisavalt arvestanud P.A isikut, mistõttu ei ole maakohtu määrus küllaldaselt põhjendatud KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. Kaitsja märgib, et toimiku materjalidest, kriminaalhooldusametniku kohtule antud seletusest ning P.A poolt antud seletusest on ilmselge, et P.A puhul on tegemist alkoholisõltlasega. Kaitsja arvates tuleb KarS § 56 lg-s 1 nimetatud põhimõtet arvestada ka varem mõistetud karistuse täitmisele pööramise otsustamisel. Kaitsja arvamus on rajatud KarS § 74 lg-s 4 sätestatule, mille mõtte kohaselt ei ole kohtul kohustust tingimata pöörata mõistetud karistust täitmisele juhul, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi. Kaitsja arvates on antud vaidluses põhiliseks probleemiks P.A alkoholisõltuvus. Samale arvamusele jõudis ka kriminaalhooldusametnik, kes erakorralises ettekandes märgib, et „võib oletada, et hooldusaluse käitumine alkoholijoobes on ohtlik nii talle enesele kui ka kaasliiklejatele“. KarS § 56 lg-s 1 sätestatuga sarnased eesmärgid on sätestatud ka VangS § 6 lg-s 1. Kaitsja on kindel, et P.A vajab sõltuvusravi kohaldamist. Seega on kaitsja hinnangul vaidluses väga küsitav, kas täitmisele pööratud vangistus täidab seaduses ettenähtud eesmärke hoida kaitsealust edaspidiste süütegude toimepanemisest. Ühtlasi on küsitav, kuidas sellega on kaitstud õiguskorra huvid. Kaitsja on seisukohal, et P.A-le mõistetud ning täitmisele pööratud vangistus ei täida seadustes ettenähtud eesmärki. KarS § 74 lg 4 annab kohtule õiguse määrata P.A-le täiendavaid kohustusi KarS § 75 lg-s 2 sätestatu alusel. KarS § 75 lg 2 p 5 alusel määrab kohus kaitsealuse eelnevalt antud nõusolekul temale kohustuse alluda ettenähtud ravile. Kaitsja arvates pidi kohus antud vaidluses kohustama P.A alluma sõltuvusravile, sest ilma vastava ravita tema käitumine, so alkoholi liigtarvitamine, ei muutu. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Kriminaalhooldaja on taotlenud P.A suhtes karistuse täitmisele pööramist põhjusel, et P.A ei ela kindlaksmääratud elukohas, ei taotle luba elukoha vahetamiseks ning ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi. Toimepandud rikkumisi ja kontrollnõuete mittejärgimist on kinnitanud maakohtu istungil ka P.A. Maakohus on õigesti ja põhjendatult lugenud P.A eelnimetatud rikkumised tuvastatuks. Sealjuures on maakohus otsustust piisavalt motiveerinud, mistõttu ei nõustu ringkonnakohus kaitsja arvamusega, et maakohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Kuna teatud juhtudel võivad mõjuvad põhjused õigustada katseajal kontrollnõuete mittejärgimist või määratud kohustuste mittetäitmist, on vajalik hinnata mõjuvate põhjuste olemasolu ka P.A poolt toimepandud rikkumise puhul. Ringkonnakohtu leiab, et P.A kontrollnõuete ja kohustuse rikkumiste puhul ei esine selliseid mõjuvaid põhjuseid, mis tema käitumist õigustaks. Nii on ta maakohtu istungil kinnitanud, et ta ei teavitanud ega taotlenud kriminaalhooldusametnikult luba elukoha vahetamiseks, kuna ta kartis ja lootis, et kriminaalhooldusametnik elukohas ei käi, kuigi ta tõepoolest kinnitab, et ta elukohta vahetas. Ühtlasi tunnistab P.A alkoholi tarvitamist ning möönab, et tegemist võiks olla justkui haigusega, kuna ta läks jälle alkoholijoobes sõitma. Ringkonnakohus, arvestades P.A poolt maakohtu istungil antud selgitusi, P.A suhtes koostatud väärteoprotokolli, indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli, P.A poolt antud selgitusi kriminaalhooldusametnikule, leiab, et puuduvad igasugused mõjuvad põhjused, mis õigustaksid P.A poolt kontrollnõudeid ja kohtulahendiga määratud kohustusi rikkuvat käitumist.

P.A, et ta on aru saanud oma alkoholiprobleemist, kuid osundab asjaolule, et senini ei ole P.A selles osas midagi ette võtnud. Samas on kriminaalhooldaja maakohtu istungil osundanud asjaolule, et pärast eelmise erakorralise ettekande esitamist rääkis ametnik P.A-le sellest, et töötukassas olevana on tal võimalik saada ravi, kuid P.A ei tahtnud seda. Ühtlasi peab ringkonnakohus oluliseks rõhutada, et kohustuse mittetäitmise tõttu on kriminaalhooldusametnik juba varasemalt esitanud kohtule erakorralise ettekande ning selle alusel määras kohus täiendava kohustuse. Sellegipoolest on erakorralise ettekande sisuks samalaadne kohustuse rikkumine.

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.