Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
5. märts 2012 Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-08-4254
Kohtukoosseis
Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 15. veebruari 2012 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu J.J
kaitsja vandeadvokaat Ann
Saare määruskaebus Tartu Maakohtu 15. veebruari 2012 määrusele.
Jätta Tartu Maakohtu 15. veebruari 2012 määrus muutmata ja süüdimõistetu J.J kaitsja vandeadvokaat Ann Saare määruskaebus rahuldamata. Maksta välja Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Ann Saar kaudu 96 eurot sealhulgas käibemaks 16 eurot, advokaat Ann Saare poolt J.J-ile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista J.J-ilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Ann Saare poolt osutatud õigusabi eest 80 eurot, millele lisandub käibemaks 16 eurot, kokku 96 eurot riigituludesse. J.J-il tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011; Swedbank nr 221023778606; Nordea Bank 17001577198 või Danske Bank – 333416110002. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „J.J 1-084254 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Edasikaebamise kord Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest.
Asjaolud Pärnu Maakohtu 11.06.2008 otsusega mõisteti J.J süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ning karistati 6 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 1, § 64 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 02.10.2007 otsusega mõistetud karistus 8 aastat vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 8 aastat vangistust. Karistusaja algus 11.09.2006 ja lõpp 10.09.2014. Tartu Maakohtu 15.02.2012 määrusega jäeti J.J elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata.
tingimisi enne tähtaega
Esimese astme kohtu määruse sisu Määruse põhjenduste järgi puuduvad alused J.J vangistusest vabastamiseks enne tähtaega. Kuigi J.J on vangistuse ajal osalenud erinevates programmides, töötanud ja õpetanud teisi kinnipeetavaid, ei ole tema poolt käesolevaks ajaks ärakantud karistusaeg piisav, arvestades süüdimõistetu isikut, tema poolt toimepandud kuritegude hulka, raskust ja laadi. J.J on kriminaalkorras karistatud kokku 12-l korral. Teda on varasemalt korduvalt karistatud vangistusega, kuid vaatamata sellele ei ole ta järeldusi teinud ning on jätkanud kuritegude toimepanemist. Maakohus leidis, et sellise kuritegeliku aktiivsusega isiku vabastamine rohkem kui kaks aastat enne karistusaja lõppu ei vasta karistuse mõistmise põhimõtetele ja J.J vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Lisaks nähtub kinnipeetava isiklikust toimikust, et käesoleva vangistuse ajal on ta toime pannud uue kuriteo – kahtlustus oli esitatud KarS § 25 lg 2 - § 209 lg 2 p 1 järgi. Harju Maakohtu 24.11.2011 määrusega menetlus lõpetati KrMS § 203 alusel, kuna kahtlustatavale teise astme kuriteokatse eest mõistetav karistus oleks tühine võrreldes karistusega, mida J.J kannab ning kriminaalmenetluse lõpetamine oli põhjendatud ka menetlusökonoomilistel ja riigi ressursse säästvatel kaalutlustel. Vangla materjalidest nähtuvalt on J.J vangistuse ajal toime pannud ka distsiplinaarrikkumisi, mille eest omab hetkel ühe kehtiva karistuse. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu J.J kaitsja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja J.J vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Määruskaebuse põhjenduste järgi jättis maakohus põhjendamatult tähelepanuta J.J poolt kohtus antud selgitused ja need positiivsed jõupingutused, mida J.J vangistuses viibimise ajal on teinud. J.J kinnitas, et vangistuses viibimise ajal on ta teinud oma senisest elust järeldused, saanud aru tehtud vigadest ja soovib alustada uut elu - käia tööl, tasuda võlad, hüvitada tsiviilhagid, olla toeks haigele emale. Maakohus on jätnud arvestamata, et J.J vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral on võimalik panna lisakohustused ning J.J-ile on teada, et vabanemise korral ka lisakohustuste täitmatajätmine toob kindlasti kaasa karistuse kandmisele tagasisuunamise. J.J on soovinud enda suhtes elektroonilise valve kohaldamist. Talle on tähtis, et vabanemise korral oleks tema üle igapäevane kontroll. Elektrooniline valve võimaldab kriminaalhooldajal 24 tundi päevas saada informatsiooni J.J asukoha kohta. Samuti saab ta igakülgset abi kriminaalhooldajalt. Maakohus ei ole arvesse võtnud, et kriminaalhooldus on täiustunud, kriminaalhooldajatel on rohkem võimalusi vangistusest vabanenutele abi osutamiseks ja täiendavate sotsiaalprogrammide läbiviimiseks. Maakohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et J.J-il on vangistusest vabanemise korral võimalik asuda tööle korteriühistu O XX XXXX. Seega hakkab ta saama töötasu ning ta saaks -2 -
asuda hüvitama tsiviilhagisid. Kui isikul on vabanemise korral võimalik asuda tööle ning hakata ise enesele ülalpidamist teenima, siis tuleb seda arvestada, mitte aga jätta isikut riigi ülalpidamisele. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
otsustamise arutamisel süüdimõistetu nõusolekul panna täiendavalt kohustuse alluda KarS § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilisele valvele.
Tiit Lõhmus
Mati Kartau
-4 -
Aarne Sarjas
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.