Kohtulahend

müüjaga sõlmitud asjakohase lepinguta. Elektrienergia ebaseadusliku kasutamisega tekitas P.P Eesti Energia AS-ile kahju kokku 591,66 eurot (9 257,46 krooni). Süüdistatav tunnistas end kohtus süüdi. Süüdistataval ja tema kaitsjal kuriteo kvalifikatsiooni ja kuriteo toimepanemise faktiliste asjaolude kohta vastuväiteid ei olnud. Kohus leidis, et kuritegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 216 lg 1 järgi. Süüdistatav pani kuriteo toime korduvalt ja tahtlikult elektrivõrku ebaseadusliku lülitumise teel. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestas kohus vastavalt KarS § 56 lg-le 1 süüdistatava karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus, hinnanud kõiki karistuse mõistmisel arvestatavaid tegureid, leidis, et P.P tuleb karistada vangistusega alla sanktsiooni keskmise määra. P.P on pannud toime teise astme kuriteo. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav on varem ühel korral karistatud kriminaalkorras sõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Väärteokorras on teda karistatud ühel korral. Karistuse mõistmisel pidas kohus silmas P.P poolt varasemalt kohtuotsusega mõistetud rahalise karistuse tasumata jätmist, samuti asjaolu, et ka käesolevas asjas ei täitnud P.P temale kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega pandud rahalisi kohustusi. Lisaks ei olnud käesolevas asjas tegemist ühekordse episoodiga, vaid P.P pani kuriteo toime korduvalt. Seega tuleb P.P-le mõista karistuseks vangistus. Kohus pidas võimalikuks vabastada P.P tingimisi karistusest. Sellega on kindlustatud õiguskorra huvid ning on saavutatav süüdlase suhtes karistuse eesmärk. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu P.P kaitsja taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist, so P.P-le mõistetud karistusliigi – vangistuse – osas, ning uue kohtuotsuse tegemist, millega mõista P.P-le KarS § 216 lg 1 järgi karistuseks rahaline karistus sanktsiooni alammäära lähedases summas, mida KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra vähendada ja jätta, kas täielikult või osaliselt KarS § 73 lg 1 alusel tingimisi kohaldamata 3 aasta pikkuse katseajaga (reaalselt tasumisele kuuluvat rahalise karistuse osa soovib P.P tasuda osade kaupa KarS § 66 lg 1,3 alusel sõltuvalt rahalise karistuse suurusest maksimaalselt ühe aasta jooksul). Alternatiivsena taotleb kaitsja maakohtu otsusega mõistetud vangistuse kergendamist ning uue otsuse tegemist, millega mõista P.P-le vangistus sanktsiooni alammäära lähedal, pidades silmas karistust kergendavaid asjaolusid, süüdistatava isikut ning toimepandud kuriteo asjaolusid. KarS § 73 alusel palub kaitsja vähendatud määras jätta vangistus tingimisi täitmisele pööramata 3 aasta pikkuse katseajaga. Lisaks taotleb kaitsja määrata KrMS § 180 lg 3 alusel P.P-le väljamõistetud (nii esimeses kui teises kohtuastmes kantud) menetluskulude tasumine osade kaupa 1 aasta jooksul. Kaitsja hinnangul on maakohus jätnud arvestamata P.P käitumises esinevad karistust kergendavad asjaolud. Kriminaalasja materjalidest, sh P.P ütlustest ja kannatanu Eesti Energia esindaja selgitustest nähtub, et P.P on sõlminud Eesti Energiaga maksegraafiku temapoolse võlgnevuse tasumiseks, mille P.P on teinud vabatahtlikult, ilma kellegi

sunnita. Peamine eesmärk oli saada tagasi korteri elektrienergiaga varustamine, kuivõrd P.P ülalpidamisel on alaealised lapsed ning ilma elektrienergiata ei ole tänapäeval võimalik hakkama saada. P.P on tasunud hetke seisuga Eesti Energiale 3 graafikujärgset makset, sellest 2 makset enne kohtuistungit. Seega on P.P asunud kahju vabatahtlikult hüvitama, mis on karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 2 mõttes. Lisaks nähtub kaitsja arvates P.P kahtlustatavana ülekuulamise protokollist, et ta on oma teguviisi väga kahetsenud ja põhjendanud elektrivõrku ühendamise põhjuseid. Kaitsja märgib, et P.P on alati otsinud kompromissi Eesti Energiaga, kuid saavutas selle alles hiljaaegu koostöös Tartu linna sotsiaalosakonnaga. Kaitsja on seisukohal, et eeltoodud asjaolud iseloomustavad karistust kergendavaid asjaolusid KarS § 57 lg 1 p 3,4 mõttes. Kaitsja märgib, et karistusregistri teatise kohaselt on P.P karistatud viimati Tartu Maakohtu 01.03.2006 otsusega ja mõistetud karistuseks rahaline karistus, mis aegus. Samas nähtub, et P.P on tasunud 09.06.2005 liiklusseaduse alusel määratud rahatrahvi. Kaitsja rõhutab, et viimasest kohtuotsusest on möödunud peaaegu 6 aastat. Eeltoodu näitab kaitsja arvates, et P.P ei hoidunud rahalise karistuse tasumisest kõrvale, vaid kohtutäituriga tekkisid pika vahemaa tõttu kommunikatsioonihäired. Nagu nähtub varasemalt väärteo eest määratud rahatrahvist, on P.P võimeline temale mõistetud karistusi kandma. P.P kinnitas maakohtus, et tema sissetulekud on küll väikesed, kuid avaldas igakülgset soovi ja valmisolekut anda endast kõik olenev rahalise karistuse tasumiseks. P.P avaldas, et tema igakuine sissetulek on pension 128 eurot, puude eest makstav toetus 50 eurot, ta töötab oma haiguse kõrvalt. Süüdistatav teenib enda sõnul kindlasti üle 300 euro. Töökoht on XXX, kus on võimalik teenida kuni 500 eurot. Ühtlasi kinnitas P.P, et ka tema vanemad on valmis teda aitama rahalise karistuse tasumisel. Ühtlasi töötab tema abikaasa ning teenib miinimumpalka. Kaitsja märgib, et KarS ei välista isiku karistamist rahalise karistusega, keda varem on juba rahalise karistusega karistatud ja karistamisest on möödunud pikk aeg. Kaitsja on seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas esinevad alused P.P karistamiseks rahalise karistusega sanktsiooni alammäära lähedaselt, arvestades toimepandud teo asjaolusid. Maakohus pidas võimalikuks vabastada P.P KarS § 73 alusel tingimisi karistusest 3 aasta pikkuse katseajaga. KarS § 73 lg 1 mõttest tulenevalt võib kohus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, määrata, et vangistuse kõrval võidakse jätta ka rahaline karistus süüdimõistetu suhtes tingimisi kohaldamata. Eeltoodud asjaoludel leiab kaitsja, et P.P on võimalik mõjutada edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma rakendades tema suhtes KarS § 216 lg 1 sanktsioonis ettenähtud kergemaliigilist karistust, so rahalist karistust sanktsiooni alammäära lähedases suuruses, mis jätta kas täielikult või osaliselt KarS § 73 alusel tingimisi kohaldamata. Tartu Maakohus pani süüdistatava kanda KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskulud summas 611,99 eurot. Kriminaalasja menetlemisega kaasneb õigusabi tasu ka ringkonnakohtus. Süüdistatav P.P on kaitsjale avaldanud, et ta soovib tasuda temalt käesoleva kriminaalasja menetlemisega väljamõistetud menetluskulusid osade kaupa, kuna kõikide menetluskulude kandmine tervikuna ja ühekorraga seaks ta raskesse majanduslikku olukorda, kuid P.P peab võimalikuks menetluskulude tasumist osade kaupa 1 aasta jooksul.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtu 23.01.2012 määrusega määrati käesoleva kriminaalasja läbivaatamine KrMS § 331 lg 11 alusel kirjalikus menetluses. Ringkonnakohus andis apellatsioonimenetluse pooltele võimaluse esitada oma seisukohti kuni 03.02.2012. Ringkonnakohtule esitas kirjalikud seisukohad prokurör, milles märgib, et P.P on isik, kes on põhimõtteliselt kuni vahetult kohtuistungile eelneva ajani vältinud kõikide temal lasuvate rahaliste kohustuste täitmist. Alles käesolevas kriminaalasjas toimunud kohtuistungile eelneval ajal sõlmis süüdistatav AS-iga Eesti Energia kokkuleppe rahaliste kohustuste hüvitamise kohta. Prokuröri arvates ei saa käsitleda viimasel hetkel kahju hüvitamisele asumist kahetsusena ega kergendava asjaoluna. Toimikust nähtuvalt on Tartu Maakohtu 13.11.2009 määrusega loetud 2006.a. P.P-le kriminaalasjas mõistetud rahalise karistuse täitmine aegunuks. Määrusest nähtub, et P.P ei ole tasunud rahalist karistust vabatahtlikult ning täituri väitel on ta hoidunud kõrvale täitmise teate vastuvõtmisest. Samas näitab eeltoodu P.P iseloomustava materjalina tema suhtumist kriminaalasjas mõistetud rahalise karistuse täitmisse. Ainuüksi asjaolu, et karistuse täitmiseks oli vaja määrata täitur, näitab, et vabatahtlikku tasumist P.P puhul ei toimunud. Lisaks sellele tunnistab P.P ka ise, et täituril on käesoleval ajal tema suhtes menetluses veel nõudeid. Süüdistataval on seoses eluasemega võetud kohustusi ka krediidiasutuse ees, mille tasumisega saab ta enda sõnul vaevu hakkama. Prokurör leiab, et P.P-le mõistetud karistus vastab igati tema poolt toimepandud teo raskusele ja sunnib süüdistatavat edaspidi süütegudest hoiduma. Esmalt käsitleb ringkonnakohus P.P-le määratud karistusliigi põhjendatust, seejärel võtab seisukohaga karistust kergendavate asjaolude esinemise suhtes ning lõpuks annab hinnangu apellatsioonis toodud taotlusele menetluskulude ositi tasumise osas.

Nimetatud karistust P.P samuti vabatahtlikult täitma ei asunud ning nõue suunati kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Tartu Maakohtu 13.11.2009 määrusega täitemenetlus lõpetati aegumise tõttu (tl 35). Nimetatud asjaolud näitavad, et P.P on suhtunud talle pandud kohustustesse ning määratud karistusse ignoreerivalt. Seega puudub ka ringkonnakohtul käesoleval juhul veendumus, et P.P asuks talle mõistetavat rahalist karistust vabatahtlikult täitma ning hindab P.P vastavasisulised maakohtus antud lubadused paljasõnalisteks. 1.2 Alternatiivselt leiab kaitsja, et P.P-le mõistetud vangistuse pikkust tuleks vähendada ning arvestades karistust kergendavaid asjaolusid (kahju vabatahtlik hüvitamine, kahetsus ja raske isiklik olukord), mõista vangistus santsiooni alammäära lähedasena. Kaitsja on märkinud, et P.P kahetseb oma teguviisi ning on oma teo toimepanemist põhjendanud, samuti tuleks arvestada tema pere rasket majanduslikku olukorda. Ringkonnakohus ei pea apellandi väiteid P.P kahetsuse esinemisest ning kuriteo toimepanemisest raske isikliku olukorra mõjul põhjendatuteks. Maakohtu istungiprotokolli kohaselt on P.P oma süüd tunnistanud ning selgitanud oma teo toimepanemist majandusliku olukorraga (tl 63-65). Samas ei nähtu tema ütlustest, et P.P oleks kuidagi avaldanud tema poolt toimepandu osas kahetsust. Ringkonnakohus märgib, et pelgalt süü tunnistamine ja toimepandud tegude põhjuste väljatoomine ei ole hinnatav puhtsüdamliku kahetsusena KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Puutuvalt KarS § 57 lg 1 p-s 4 sätestatud karistust kergendava asjaolu esinemisse P.P puhul märgib ringkonnakohus, et asjas ei ole vaidlust selles, et P.P perel on majanduslikke raskusi (võlgnevused Eesti Energiale ja Tartu Veevärgile, kohustused krediidiasutuse ees). Samas võib P.P maakohtus antud ütlustest järeldada, et majanduslikud probleemid on tingitud suuresti P.P enda käitumise tõttu. Seega ringkonnakohus ei pea võimalikuks hinnata P.P poolt peaaegu aasta jooksul kuritegelikul viisil käitumist süüteo toimepanemisena raske isikliku olukorra mõjul ning ringkonnakohus hindab selgitused majanduslikust olukorrast ennastõigustavateks. Kaitsja on osundanud ka KarS § 57 lg 1 p-s 2 sätestatud karistust kergendava asjaolu esinemisele, so kahju vabatahtlik hüvitamine. Siinkohal ringkonnakohus nõustub apellandiga eelnimetatud karistust kergendava asjaolu esinemisest. Maakohtu istungiprotokollist nähtuvalt on kannatanu esindaja kinnitanud, et P.P-le on koostatud maksegraafik ning ta on tasunud kaks esimest osamakset (tl 63 p). Seega on P.P asunud kahju hüvitama, mistõttu on võimalik nimetatud asjaolu arvestada karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 2 mõttes. Kuna ringkonnakohus tuvastas ühe P.P karistust kergendava asjaolu, tuleb talle maakohtu poolt mõistetud vangistust vähendada ühe kuu võrra, st mõista talle karistuseks 8 kuud vangistust ning sellest tulenevalt mõista talle KarS § 238 lg 2 alusel kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 kuud ja 10 päeva vangistust.

seaks P.P menetluskulude korraga tervikuna tasumise kohustus ta raskesse majanduslikku olukorda. Seetõttu peab ringkonnakohus võimalikuks tulenevalt KrMS § 180 lg-s 3 sätestatust määrata P.P-le temalt maakohtu poolt välja mõistetud menetluskulude hüvitamise ositi 1 aasta jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisele järgneva kuu esimesest kuupäevast igakuiselt 50.99 eurot. Ringkonnakohus selgitab, et juhul kui P.P jätab ühe osamaksetest tasumata, pööratakse kogu menetluskulu summa tervikuna täitmisele, so nii tasumata kui ka edasiselt tasumisele kuuluva menetluskulu osade suhtes. Eeltoodust tulenevalt ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt P.P-le mõistetud karistuse, KrMS § 238 lg 2 alusel lõpliku kandmisele kuuluva karistuse ning menetluskulude väljamõistmise osas. KrMS § 185 lg 1 alusel jäävad kaitsja poolt apellatsioonimenetluses kantud ning riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluses (tl 85-86) esitatud põhjendatud kulud (apellatsiooni koostamine 4 pooltundi, so 64 eurot, käibemaks 12.80 eurot, kokku 76.80 eurot) riigi kanda.

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.