Kohtulahend

B.V süüdi tunnistada KarS § 213 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistus 14.09.2010 kuni 14.11.2010, so 2 (kaks)

kuud ja 1 (üks) päev karistusaja hulka, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: B.V süüdistatakse arvutikelmuses, mis seisnes selles, et B.V, varalise kasu saamise eesmärgil ja kasutades 29.08.2010 ja 30.08.2010 tema valdusesse sattunud EP’i Swedbank AS-i arveldusarve nr XXXXXXXXXX juurde väljastatud deebetkaarti nr XXX ning nimetatud arveldusarvele ligipääsu võimaldavat PIN koodi – sisestas PIN koodi Vilde tee 101 Tallinn asuvas pangaautomaadis. B.V, sisestades ebaseaduslikult EP’i pangakaardi PIN-koodi Vilde tee 101 Tallinn asuvas pangaautomaadis, sai sellega EP arvelduskontole ligipääsu ja tegi arvelduskontol oleva varaga toiminguid, ilma konto omaniku, EP teadmata ja nõusolekuta. Sellise tegevusega B.V käivitas lubamatult andmetöötlusprotsessi ning võttis EP pangakontolt nr XXXXXXXXXX kokku välja 54 000 krooni (3451.23 eurot) järgmiselt: - 29.08.2010 kell 14:04 10 000 krooni - 29.08.2010 kell 14:04 10 000 krooni - 29.08.2010 kell 14:05 10 000 krooni - 29.08.2010 kell 14:05 10 000 krooni - 29.08.2010 kell 14:05 10 000 krooni - 30.08.2010 kell 18:17 4000 krooni. Sellise tegevusega sai B.V varalist kasu ja tekitas EP varalise kahju, kokku summas 54 000 krooni (3451.23 eurot). Samuti B.V, varalise kasu saamise eesmärgil ja kasutades 06.09.2010, 12.09.2010 ja 13.09.2010 tema valdusesse sattunud EP’i Swedbank AS-i arveldusarve nr XXXXXXXXXX juurde väljastatud deebetkaarti nr XXX ning nimetatud arveldusarvele ligipääsu võimaldavat PIN koodi – sisestas PIN koodi Tammsaare tee 94 Tallinn ja Vilde tee 101 Tallinn, asuvates pangaautomaatides. B.V, sisestades ebaseaduslikult EP’i pangakaardi PIN-koodi järgnevatesse pangaautomaatidesse: 06.09.2010 Tammsaare tee 94 Tallinn asuvasse pangaautomaati; 12.09.2010 Vilde tee 101 Tallinn asuvasse pangaautomaati; 13.09.2010 Vilde tee 101 Tallinn asuvasse pangaautomaati; sai sellega EP arvelduskontole ligipääsu ja tegi arvelduskontol oleva varaga toiminguid, ilma konto omaniku, EP teadmata ja nõusolekuta. Sellise tegevusega B.V käivitas lubamatult andmetöötlusprotsessi ning võttis EP pangakontolt nr XXXXXXXXXX kokku välja 5600 krooni (357.91 eurot) järgmiselt: - 06.09.2010 kell 17:47 2000 krooni - 12.09.2010 kell 16:01 3000 krooni - 13.09.2010 kell 18:39 600 krooni. Sellise tegevusega sai B.V varalist kasu ja tekitas EP varalise kahju, kokku summas 5600 krooni (357.91 eurot). Kokku sai B.V arvutikelmuse teel varalist kasu ja tekitas EP varalise kahju summas 59 600 krooni, s.o 3809.13 eurot. Seega B.V pani toime varalise kasu saamise andmete ebaseadusliku sisestamise teel, s.o KarS § 213 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes KrMS § 250 sätetest on ringkonnaprokurör Stella Veber, süüdistatav B.V ja tema kaitsja Liis Toomsalu sõlminud kokkuleppe selles, et prokurör taotleb kohtus B.V süüdimõistmist KarS § 213 lg 1 järgi ja karistamist 4 (neli) kuulise vangistusega. Juhindudes KarS §-st 68 lg 1, arvestada eelvangistuses viibitud aeg 2 kuud ja 1 päev

(14.09.2010-14.11.2010) karistusaja hulka. Ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Seega ärakandmisele kuulub 1 kuu ja 29 päeva vangistust. Juhindudes KarS §-st 65 lg 2, mõista B.V-le liitkaristus, suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust, eelmiste kohtuotsustega (Harju Maakohtu 11.02.2010 otsus nr 1-0716262 ja Tallinna Ringkonnakohtu 17.05.2010.a otsus, millega mõisteti karistuseks 4 a vangistust, otsus jõustus 15.11.2010, eelvangistuses viibitud aeg enne otsuse tegemist 1 k 19 päeva, karistust asus kandma 15.11.2010.a, lõplik ärakandmisele kuuluv karistus 3 a 10 k 11 p) järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes kogumis liitkaristuseks tähtajalise vangistuse 4 aastat ja 10 päeva. Ärakandmisele kuuluva liitkaristuse (vangistus 4 aastat ja 10 päeva) ärakandmist arvestada alates 15.11.2010. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri selgitused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub kohus seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §dest 173 lg 1 p 1, lg 2; 175 lg 1 p 4, 5, 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 3; 250; 311; 313; KarS §dest 213 lg 1, 65 lg 2, 68 lg 1, asub kohus seisukohale, et B.V kuulub temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Süüdimõistva kohtuotsusega mõistetakse süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja menetluskulu. Menetletavas kriminaalasjas on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu, sundraha ja kriminaaltoimikust kaitsjale koopia tegemise kulu, mis kokku on 853 eurot ja 19 euro senti. Kokkuleppemenetluses koostatud otsuse kohaselt on süüdistataval kanda jäänud isiku vabaduse piiramisega seotud karistust üle kahe aasta ning süüdistataval lasuvad suured rahalised kohustused, mis tulenevad eelmisest kohtuotsusest. Sellest tulenevalt võib tulla järeldusele, et süüdistatavalt täies ulatuses välja mõistetavad menetluskulud käivad süüdistatavale ilmselgelt üle jõu. Seetõttu leiab kohus, et valdav osa välja mõistetavast menetluskulust tuleb jätta riigi kanda, mõistes süüdistatavalt välja vaid osa menetluskulust.

Märt Toming kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.