lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-10-7341/21

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 29.02.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-10-7341/21
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
29.02.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1045
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-10-7341/5Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval15.06.20101-10-7341/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja24.01.20121-10-7341/29Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja01.10.2012

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

28. veebruar 2012 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-10-7341

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 24. jaanuari 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Bert Mägi määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: Jätta Viru Maakohtu 24. jaanuari 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Bert Mägi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Viru Maakohtu 24.01.2012 määrusega jäeti Bert Mägi temale Pärnu Maakohtu 15.06.2010 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Pärnu Maakohtu 15.06.2010 otsusega mõisteti B. Mägi süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 ja § 392 lg 2 p 2 järgi ning karistati KarS § 63 lg 1 ja § 68 lg 1 sätteid kohaldades vangistusega 4 aastat. Karistuse kandmise aja algus on 17.12.2009 ja lõpp 17.12.2013. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, hinnates vangla poolt esitatud materjale ja kuulates ära süüdimõistetu arvamuse ning arvestades prokuröri poolt esitatud kirjalikku seisukohta, leidis, et süüdimõistetu tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata. Maakohus tuvastas, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neli korda. Käesoleval ajal kannab ta karistust muuhulgas esimese astme rahvatervisevastase kuriteo toimepanemise eest.

Pärnu Maakohtu 15.06.2010 otsusest nähtub, et kinnipeetav vabanes 6-aastase vangistuse kandmiselt aprillis 2008 ja uue kuriteo toimepanemisel peeti ta kinni 17.12.2009, seega vaid poolteist aastat hiljem. Kinnipeetava karistuse lõpuni on veel peaaegu 2 aastat ning maakohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab katseaja läbida nõuetekohaselt. Kinnipeetaval on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetavale määratud distsiplinaarkaristused tööst keeldumise eest. See seab kahtluse alla kinnipeetava võimekuse asuda korrektselt tööle vabaduses. Vabanedes soovib kinnipeetav asuda elama tädi juurde korterisse, kus elab ka tädi alaealine laps. Arvestades kinnipeetava kriminaalset minevikku, tema poolt toimepandud kuritegude sisu ja varasemat narkootikumide tarvitamist, ei pea maakohus võimalikuks, et kinnipeetav asub elama ühele elamispinnale koos alaealisega, vaatamata sellele, et elukoht vastab elektroonilise valve seadme paigaldamise tingimustele ja tädi on kirjaliku nõusoleku andnud. Kinnipeetava osalemist sotsiaalprogrammis XXXX loeb maakohus positiivseks. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu B. Mägi palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega vabastada teda vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Määruskaebuse kohaselt ei vasta tõele maakohtu väide uue kuriteo toimepanemisest 1,5 aastat peale vanglast vabanemist. B. Mägi märgib, et teda vabastati vangistusest Hispaanias 2006.a ja uue kuriteo pani ta toime 3 aastat hiljem. Samuti on vale maakohtu väide kahe kehtiva distsiplinaarkaristuse osas, kuna maakohtus toimunud istungi ajaks oli kehtiv vaid üks distsiplinaarkaristus ning alates 27.01.2012 ei ole ühtegi kehtivat distsiplinaarkaristust. Samuti ei ole maakohus arvestanud asjaolu, et B. Mägi omandab eriala ja käib praktikal selleks, et asuda korrektselt tööle vabanedes. B. Mägi märgib, et teda häirib maakohtu väide, et maakohus ei pea võimalikuks kinnipeetava poolt elama asumist tädi alaealise lapsega ühisele elamispinnale, arvestades kinnipeetava kriminaalset minevikku. B. Mägi väitel ei ole temal kunagi olnud probleeme narkootikumide tarvitamisega, ta on kahel korral narkootikume proovinud, kuid ei ole tarvitaja. B. Mägi lisab, et tema vabastamist tingimisi enne tähtaega toetavad nii prokurör, kriminaalhooldaja kui ka vangla. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal oleks B. Mägi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ennatlik. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
2.Maakohtu põhistused KarS § 76 lg 3 käsitlusel on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Määruskaebuses märgitu ei kalluta ringkonnakohut maakohtu motiveerivas lahendis esitatud põhistusi ümber hindama. B. Mägi näol on tegemist isikuga, keda on neli korda kriminaalkorras karistatud. Ta kannab käesoleval ajal karistust rahvatervisevastase kuriteo toimepanemise eest. Kuigi B. Mägi on distsiplinaarkorras karistatud, siis hetkel kehtivaid distsiplinaarkaristusi tal ei ole. Maakohtule ei saa aga ette heita kahe kehtiva distsiplinaarkaristuse märkimist, kuna maakohtu 24.01.2012 määruse tegemise ajal B. Mägile määratud kaks viimast distsiplinaarkaristust olid kehtivad. -2-

Distsiplinaarkaristused, mis on mõlemad B. Mägile määratud tööle minemisest keeldumise eest on VangS § 65 lg 5 alusel kustunud 27. 01 ja 08.02. 2012.a.

3.Ringkonnakohus leiab, et kuigi kehtivaid distsiplinaarkaristusi B. Mägil ei ole, saab arvestada ka kustunud distsiplinaarkaristusi kui B. Mägi iseloomustavat materjali, mis näitab tema suhtumist kehtestatud reeglitesse. B. Mägi puhul on aeg ilma distsiplinaarrikkumiste toimepanemiseta olnud liialt lühike selleks, et kohus saaks olla veendunud B. Mägi edasises õiguspärases käitumises. Kuigi vangla, kriminaalhooldaja ja prokurör toetavad B. Mägi tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valvega märgib ringkonnakohus, et ennetähtaegse vabastamise otsustamine on KarS § 76 kohaselt üksnes kohtu pädevuses ning sealjuures ei ole kohtule siduvad menetlusosaliste soovid või erinevate ametiasutuste arvamused. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikule õiguspositsioone, millele ta hiljem võiks toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud.
4.Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Seejuures on ringkonnakohus seisukohal, et mida raskem on toimepandud kuritegu, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, mis õigustavad kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Ringkonnakohus leiab, et B. Mägi puhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid teda kui raske rahvatervisevastase kuriteo sooritanud ning korduvalt kriminaalkorras karistatud isikut käesoleval ajal vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
5.B. Mägi omandab hetkel vanglas haridust ja eriala ning käib praktikal, mistõttu oleks tema vabastamine käesoleval ajal ennatlik. Range režiimiga kinnipidamisasutuses on paremini tagatud kinnipeetavale haridustee jätkamine. Arvestades B. Mägi madalat haridustaset on tema puhul eriti oluline igasuguse hariduse või eriala omandamine ja kutsetunnistuse saamine selleks, et ta oleks vabaduses edaspidi võimeline endale iseseisvalt elatist teenima ning võlgnevusi tasuma. B. Mägil tuleb jätkata õppimist ja eriala omandamist ning hoiduda edaspidi distsiplinaarrikkumiste toimepanemisest, mis on vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise üheks oluliseks eelduseks. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

-3-

Maarika Kuusk

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.