Kohtulahend

2003 a. kuni 2004 a. erinevaid mööbli- ja sisustusesemeid, audio- ja videotehnikat, koduelektroonikat, santehnikat ja muud tehnikat ning remondi- ja ehitusmaterjale enam kui 110408 krooni eest, millised on kajastatud MTÜ Pärnu OKÜ raamatupidamises, millistest D.N on pööranud ebaseaduslikult omaniku nõusolekuta oma kasuks ja viinud oma elukohta aadressile XXX maakonnas järgmised, ajavahemikul veebruarist 2003 a. kuni augustini 2004 a. MTÜ Pärnu OKÜle sihtotstarbeliselt laste riiklikuks hoolekandeks eraldatud ja kohalike omavalitsuste poolt teiste isikute ülalpidamiseks makstud raha eest ostetud ehitusmaterjalid, sanitaartehnika ja teised asjad kogusväärtuses 35100.50 krooni ja kasutanud neid nimetatud aadressil asuva elamu sisustamisel ja ehitusel ning muuks isiklikuks otstarbeks Samuti tema omastas Pärnu OKÜ Noortekodule sihtotstarbeliselt eraldatud raha eest 07.06.2003 a. Saleks Video OÜ-lt soetatud ja tema valduses oleva elektriskuutri hinnaga 7400 krooni, mida kasutas ainult isiklikuks otstarbeks ning viis elektriskuutri eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal Noortekodust aadressil Pärnus XXX teadmata asukohta ära, pöörates elektriskuutri omaniku nõusolekuta, ebaseaduslikult enda kasuks. Samuti tema omastas 21.06.2003 a. OKÜ Pärnu Noortekodule MTÜ-lt eesti Toiduagentuur soetatud perepileti käepaela 5-le inimesele hinnaga 200 krooni, mille kohta väljastatud arve tagumisele küljele oli kirjutatud „Ühine LK noorte külastus Grillfestile“ ja nimed M M, P, S, V ja S H, kuid millisel üritusel ei osalenud ükski nimetatud kasvandikest ning mille D.N kasutas oma tarbeks või andis selle kasutamiseks kolmandatele isikutele, kuid ei võimaldanud käepaela kasutada Noortekodu kasvandikel. Kõigi eelpool nimetatud kaupade eest on D.N maksnud MTÜ Pärnu OKÜ pangakontolt võetud sularahaga, milline on algul Pärnu OKÜ kassasse sisse makstud ning pärast kuludokumentide alusel majanduskuludena kassast D.N-ile välja makstud või mille eest on tasutud MTÜ Pärnu OKÜ nimele väljastatud Hansapanga pangakaarte nr. XXX ja nr. XXX kasutades ning kõik eelnevalt nimetatud kulutusi tõendavad algdokumendid on lisatud Pärnu OKÜ raamatupidamises olevate kuludokumentide hulka. Omastamisega tekitas D.N MTÜ-le Pärnu OKÜ kokku 42700.50 krooni suuruse varalise kahju. Samuti tema, olles varem toime pannud omastamise ja olles seega KarS § 201 lg 2 p 1 tähendatud isikuks, olles MTÜ Pärnu OKÜ Hansapanga arvelduskonto nr. XXX ainuisikuliseks allkirjaõiguslikuks isikuks, kandis 18.02.2004 a. MTÜ Pärnu OKÜ Hansapanga arvelduskontolt nr. XXX 7200 krooni seadusliku aluseta 02.01.2004 a. koostatud fiktiivse laenulepingu alusel, mille järgi D.N andis MTÜ-le Pärnu OKÜ 7200 krooni laenu, kuid millist laenu D.N MTÜ-le andnud ei ole. D.N-i isiklikule kontole nr. XXX Sampo pangas, pöörates ülekantud raha oma kasuks ning tekitades omastamisega MTÜ-le Pärnu Orvuna Kasvanute Ühendus 7200 krooni suuruse varalise kahju. Süüdistus D.N-ile eeltoodu põhjal on esitatud KarS § 201 lg 2 p 1 järgi valduses oleva võõra vallasasja ja isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramises isiku poolt, kes on varem toime pannud omastamise.

3 (12)

kauplusest ostetud valamu ja MTÜ-lt Eesti Toiduagentuur soetatud perepileti viiele inimesele soetatud käepaela omastamises seoses prokuröri loobumisega süüdistusest KrMS § 301 järgi. Samas mõistis kohus D.N-i KarS § 201 lg 2 p 1 järgi süüdi ülejäänud süüdistuse osas ning karistas teda üheaastase vangistusega. Maakohus tunnistas D.N-i süüdi KarS § 275 järgi ning karistas teda kolmekuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus liitkaristuse 1 aasta vangistust, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega. Kohus jättis karistuse KarS § 73 alusel täitmisele pööramata, kui D.N kolmeaastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

kinnistule hoiule ja see ka seal olemas oli, ei ole kohtus mitte millegagi ümber lükatud. Seega ei saa D.N-i süüdistada nimetatud vara omastamises. Seda ei kinnita ka kohtu viide asjaolule, et registrikanne tehti alles hiljem ning seetõttu ongi süüdistatava süü tõendatud. Kohtuliku uurimise käigus üle kuulatud tunnistajate ütlustega ei ole samuti ümber lükatud süüdistatava vastuväited. Eelnevast nähtub ka, et D.N-i poolt kohtuliku uurimise käigus antud selgitused, ütlused ei olnud erinevalt kohtu hinnangule ei paljasõnalised ega ka ennastõigustavad. Sama seisukoht on kaitsjal ka rahaliste vahendite summas 7200 krooni omastamises. Kohtus seletas süüdistatav, et aasta alguses ei olnud noortekodul rahalisi vahendeid kasvandike toitlustamiseks, sest kohalike laekunud ei olnud ei kasvandike poolt maksatavad summad kui ka kohalike omavalitsuste poolt ülekantavad lepingulised rahalised vahendid. Samas ei ole tuvastamist leidnud ka fakt, et 2004.a. alguses oleksid kasvandikud noortekodus olnud ilma toiduta ja majutuseta. Kohus ei ole ümber lükanud süüdistatava seisukohta, et talle maksti nimetatud rahasumma hiljem tagasi ning seetõttu puudub seaduslik alus D.N-i süüdimõistmiseks antud rahaliste vahendite omastamises.

5 (12)

alust kohtuotsuse tühistamiseks. Kannatanu ütluste hindamisel on kohus arvesse võtnud muuhulgas ka kannatanu isikuomadusi, millele viitab apellant, kuid see näitab kohtu põhjalikkust ega ole vastuolus kriminaalmenetlusõigusega. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt suurendasid kannatanu ütluste usaldusväärsust ütluste järjepidevus ja nende kokkulangevus tunnistajate ütlustega. Süüdistatava ütlused aga lahknevad nendest, mille tõttu hindas kohus need mittetõesteks. KarS § 275 järgi kvalifitseeritud episoodis leiab prokurör, et kohus on analüüsinud kõiki antud kuriteos kohtus uuritud tõendeid ja andnud neile omapoolse hinnangu. Asjaolu, et apellant nendega ei nõustu, ei tähenda otsuses põhjenduse puudumist ja seeläbi kriminaalmenetlusõiguse rikkumist. Samuti on kohus põhjendanud, miks esineb süüdistatava käitumises KarS § 275 süüteokoosseis. Apellant ei ole täpsustanud, milles Pärnu Maakohus on süüteokoosseisu tuvastamisel eksinud. Kohus leidis, et tuvastatud on solvavate väljendite kasutamine politseiametniku suhtes ning samuti seos ametikohustuste täitmisega. Samuti põhjendas kohus subjektiivse külje esinemist süüdistatava käitumises. Apellatsiooni kohaselt on kannatanu L Ei arveldusarvelt raha omastamises jõudnud kohus põhjendamatult seisukohale, et D.N-i süü on tuvastatud, kuna puuduvad vajaminevad raamatupidamisdokumendid. Kaitsja viitab 2001.a kehtinud sotsiaalministri määrusele, mille kohaselt ei kaetud 2001.a riigieelarvest noortekodus elava erivajadusega isiku eluasemekulusid ja need pidi isik ise katma. Sama määruse lisa 3 alusel ei sisaldanud L Eile osutatud teenus ei hooldamist, toitlustamist ega järelevalvet. Apellant leiab, et hoolimata asjaolust, et L Ei pangakaart oli D.N-i kui Noortekodu juhataja valduses, ei tähenda see, et tema oleks pangaarvele laekunud rahasummad omastanud, kuna vajadusel käisid L Eiga kaasas teised isikud, mitte aga süüdistatav D.N. Prokurör märgib, et apellant toob välja 2001.a kehtinud sotsiaalministri määruse, kuid jätab tähelepanuta, et süüdistuses toodud ajavahemik on ajaliselt palju laiem – 2000.a juulist kuni 2006.a jaanuarini. Tuleb meeles pidada, et L E ei olnud Noortekodus riiklikul ülalpidamisel, vaid tema ülalpidamiseks olid sõlmitud lepinguid MTÜ Pärnu OKÜ ja Abja valla vahel, kes tasus süüdistuses nimetatud ajavahemikul, alates 01.07.2000.a kuni 2006.a jaanuarikuuni kannatanu ülalpidamise eest Noortekodus. Kui süüdistatav väitis, et L Ei enda osalus ülalpidamiskulude osaliseks katmiseks oli vajalik, kuna vald maksis vajadusest vähem, siis on see vastuolus süüdistatava enda käitumisega. Valla poolt esitatud dokumentatsioonist ja valla sotsiaaltöötaja M. S ütlustest selgus, et süüdistatav ei ole kunagi nende poole pöördunud seoses L Ei ülalpidamiseks makstava raha ebapiisavusega vaid vastupidi, süüdistatav on soovinud, et L. E elaks Noortekodus edasi. Vallale oli teadmata, et keegi võtab regulaarselt L Ei pensioni ja sotsiaaltoetuse arvelt välja. Apellant ei vaidlusta asjaolu, et kannatanu pangakaart oli nendel aastatel süüdistatava valduses kuid leiab, et kannatanu käis ise koos saatjaga oma pensioni ja sotsiaaltoetust välja võtmas ning seda ei ole teinud süüdistatav. Prokurör leiab, et midagi sellist kohtus kinnitust ei leidnud ja kohtu sellekohane järeldus põhineb kohtus uuritud tõenditel. Kannatanu L E selgitas kohtus, et välja arvatud üks kord, mil ta käis pangaarvelt raha välja võtmas M Giga (s.o ta võttis raha välja otse arvelt, mis kajastub ka pangakonto väljavõttel), ei ole ta oma pangakaardiga raha välja võtnud ega kedagi teist selleks volitanud. Tema pangakaart, nii nagu kõik teised dokumendid, oli Noortekodu juhataja käes. Kohus tuvastas, et ühtki dokumenti, mis õigustaks kedagi teist isikut L. Ei kontot käsutama, ei ole olemas ega ole kohtule esitatud. Apellandi väitega, et kohus ei ole süüdistatava selgitusi arvestanud ega neile hinnangut andnud, ei saa nõustuda. Kohus on analüüsinud süüdistatava antud ütlusi ja jõudnud järeldusele, et need on paljasõnalised ja ennastõigustavad. Süüdistatav omas Noortekodu juhatajana nii õigust kui kohustust kanda hoolt Noortekodu kasvandike heaolu eest. Süüdistatava ütlustest nähtub, et möönab oma teadlikkust L Ei rahade väljavõtmise kohta. Sama kinnitab prokuröri poolt kohtule esitatud raamatkalender 2003.a kohta, mille sissekanded tunnistas süüdistatav omakäelisteks ja millest nähtub, et süüdistatav pidas igakuiselt täpset arvet, millal ja kelle pensionid on vajalik pangast ära tuua. Samas korralduse andmist kellelegi teisele (Noortekodu töötajale) kasvandike pensioni äratoomiseks raamatkalender

6 (12)

ega ükski teine kohtus uuritud tõend (peale süüdistatava ütluste) ei kinnita. Kohtus üle kuulatud Noortekodu endised kasvandikud ja töötajad M. J, E. H, R. F, A. L kinnitasid, et Noortekodus tegeles rahaasjadega ainult süüdistatav, kasvatajad ei käinud kunagi kasvandiku pensioni järel, kasvatajad isegi ei teadnud, et mõnele kasvandikule makstakse pensioni. Peale juhataja tegeles rahaasjadega ainult kasvataja M. J, kes 2004.a lõpust jagas kasvandikele taskuraha. Noortekodus L. Eiga samal ajal elanud kasvandik A. L kinnitas, et ka temale laekus arvele pension, mis tema arvelt välja võeti ja mida ta ei saanud kasutada, kuna pangakaart oli juhataja käes. Tema arvas, et tema pensioni kasutatakse osaliselt tema ülalpidamiseks. Seega ei ole süüdistatava ütlustel, et keegi teine koos L Eiga raha välja võtmas käis, mingit tõepõhja. Kohus on õigustatult osutanud asjaolule, et Noortekodu raamatupidamine ei kajasta L Ei poolt raha sissemakseid kuigi süüdistatava ütluste kohaselt läks kogu raha L Ei ülalpidamiseks. Raamatupidaja M. Üi ütluste kohaselt ei esitatud talle aastatel 2004 – 2005 ühtki L Ei poolt raha sissemaksmist tõendavat dokumenti. Ka varasematest aastatest politsei poolt äravõetud raamatupidamisest ei leitud ühtki vastavasisulist dokumenti. Raamatupidamise korrashoiu eest kõigil süüdistuses märgitud aastatel vastutas süüdistatav, kes ei osanud kohtus põhjendada, miks kajastab raamatupidamine osade kasvandike (A. L, S. P, I. P, A. V jt) sissemakseid, kuid L Ei sissemakseid raamatupidamine ei kajasta. Süüdistatava väite, et L. Ei pensionist toimus tema toitlustamine, lükkas ümber nii M. Üi ütlus, kelle sõnul kanti kõik kasvandikesse puutuvad kulud ühisest varast ja mingit eraldi arvestust ei peetud, kui kohtus ütlusi andnud kasvatajad, kelle sõnul toimus toitlustamine kõigile ühiselt. Samuti on kohus õigustatult märkinud, et L E töötas Noortekodus viibimise ajal ja teenis töötasu, mida kinnitavad nii kasvatuspäeviku ja raamatkalendri sissekanded kui alates 2004.a püsiv töötamine korteriühistus Kuldne Kodu. Ka L Ei töötasust oli võimalik katta tema ülalpidamiskulusid. Apellatsioonis leitakse, et MTÜ Pärnu Orvuna Kasvanute Ühenduse vara omastamises süüdimõistmine on ebaõige, kuna ümber ei ole lükatud süüdistatava väidet, et ühenduse faktilise tegevuse lõppemisel Pärnus XXX tänaval koliti kogu ühenduse asjaajamine ja rahalised vahendid XXX kinnistule. Kaitsja leiab, et D.N viis ühenduse vara kinnistule hoiule ja see oli seal olemas. Samuti ei ole tõendatud 7200 krooni omastamine, kuna süüdistatav selgitas, et talle maksti nimetatud rahasumma hiljem tagasi. Seega ei saa aga D.N-i süüdistada vara omastamises. Prokuröri vastuse kohaselt ei ole apellatsioonis esitatud väited põhjendatud ega anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Kohus on põhjalikult kaalunud süüdistatava väidet, et MTÜ vara asus läbiotsimise ajal tema elukohas seetõttu, et see oli mittetulundusühingu asukoht (otsuse lk 23-24). Kohus osutas põhjendatult äriregistri väljatrükkidele, mille kohaselt registreeriti MTÜ Pärnu Orvuna Kasvanute Ühingu asukohana alates 15.12.1998.a Pärnu linn XXX ehk koht, kus tegutses faktiliselt ka MTÜ Pärnu OKÜ Noortekodu. Vastavalt mittetulundusühingute seaduse §-le 3 on mittetulundusühingu asukohaks koht, kus asub mittetulundusühingu juhatus, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Põhikirja kohaselt oli süüdistuses nimetatud ajal MTÜ asukohaks Pärnu linn, XXX. Alles 10.09.2010.a arutas MTÜ Pärnu OKÜ üldkoosolekul asukohaga seonduvat, otsustas muuta põhikirja ning esitas äriregistrile sellekohase avalduse, millega lugeda uueks MTÜ asukoha aadressiks XXX küla so süüdistatava kodune aadress. On tähelepanuväärne, et seda kõike toimetati ajal, mil kriminaalasi omastamise süüdistuses oli juba Pärnu Maakohtus. 2005.a maikuus ehk ajal, mil teostati läbiotsimist ja avastati Noortekodu vara süüdistatava elukohast, tegutses MTÜ asukohas Rääma tänaval ka MTÜ Pärnu OKÜ Noortekodu, asusid kontoriruumid, kus hoiti dokumente ja juhiti MTÜ tööd. Tunnistajate ütlustest selgub, et alles 2006.a alguses, kui selgus, et maavalitsus ei pea võimalikuks Noortekodu tegevuse toetamist, otsustati Noortekodu sulgeda ja kasvandikud viia lastekodusse, viimase elanikuna lahkus Noortekodust L E 2006.a märtsi alguses. Seega võib süüdistatava ütlustes nimetatud aeg ehk aeg, mil ühendus lõpetas oma faktilise tegevuse – saabuda alles peale Noortekodu sulgemist kuid puudub igasugune loogika ja tõepõhi süüdistatava ütlustes, et juba 2003.a ja 2004.a, mil ta soetas enamiku süüdistuses loetletud MTÜ varast, asus MTÜ tema elukohas XXX külas. Kuigi MTÜ asukohaga seonduv oli süüdistatava põhiliseks

7 (12)

kaitseargumendiks, ei esitanud ta võistlevas kohtumenetluses ühtki tõendit oma väite kinnituseks. Süüdistatav, kasutades ära olukorda, kus tema tegevuse üle puudus kontroll ning vajadusest endale eraldi elamine sisse seada, asus riigi ja kohalike omavalitsuste poolt Noortekodule eraldatud rahadega, mis oli MTÜ peamiseks kui mitte ainukeseks sissetulekuks, üles ehitama ja sisustama isiklikku elamist. Kuidagi ei saa väita, et MTÜ raha ees soetatud esemed olid süüdistatava kodus alles, kuna kõik leitud esemed olid süüdistatava ja tema pereliikmete igapäevases kasutuses või kasutatud, võimaluseta neid kahjustamata süüdistatava muust varast eraldada (nt keraamilised plaadid seintelt ja põrandalt, killustik maast jmt). Lugedes kõigi süüdistuses loetletud esemete omastamises süü tõendatuks, tugines kohus põhjendatult tunnistajate E. H ja K. M ütlustele, kes Noortekodu endiste töötajatena nägid süüdistatava tegutsemist ja teadsid, et süüdistatava Noortekodust väljakolimisel läks sealt kaduma palju esemeid. Kohus osutas õigesti, et ei ole tõenäoline, et süüdistatav soetas endale täpselt samasugust marki ja värvi esemeid, millised väidetavalt Noortekodus purunenud olid. MTÜ Pärnu OKÜ arveldusarvelt 7200 krooni omastamises on kohus tõendeid hinnanud ja analüüsinud (kohtuotsuse lk 26-27) ning jõudnud põhjendatult järeldusele, et 7200 krooni on süüdistatav omastanud. Süüdistatava poolt MTÜ-le 6600 krooni laenamises olid olemas kassaorderid, millelt nähtus raha liikumine, samal ajal 7200 krooni laenamises sissemaksuorder puudus, küll aga oli süüdistatavale tema enda korraldusel tehtud tagasimakse viitega 02.01 laenulepingule, mille kohus hindas fiktiivseks. Süüdistatav ei osanud esitada ühtki mõistlikku seletust, millal ta reaalselt 7200 krooni MTÜ-le laenas ja miks ei kajastu 7200 krooni sissemakse raamatupidamises. 4.2 L. Ei esindaja leiab, et vaidlustatud kohtuotsus on L Eit puudutavas osas õige ja õiglane ning apellatsioonis pole esitatud ühtegi väidet, mis annaks alust selles kahelda. Süüdistuses KarS § 121 järgi heidetakse apellatsioonis kohtule ette kannatanu ütluste eelistamist süüdistatava ütlustele läbi viite kannatanu tervisele ning seda, nagu ei oleks jälgitav kohtu veendumuse kujunemine. Nimetatud väide on pealiskaudne ja ühekülgne. Maakohuson kohtuotsuse lehel 14 – 15 loogiliselt, jälgitavalt ja motiveeritult esitanud seisukoha D.N-i süüs KarS § 121 järgi. Kusjuures, käsitlemist on leidnud tunnistajate G. Ru, A. L, E. Ti ja M. Ki ütlused, millised kinnitavad D.N-i poolset L. E ́i väärkohtlemist 26.10.2005.a. Noortekodu söögitoas. Seega, kui apellandi väide on rajatud üksnes D.N-i süüd eitavale seisukohale, siis kohtu järeldus tuleneb erinevate tõendite kokkulangevusest kannatanu tunnistusega. Mis puutub aga kannatanu tervisesse, siis kohus on tõendite hindamisel sellega arvestanud.. Süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ja 5 907,03 € väljamõistmises heidetakse kohtule ette sotsiaalministri 2001. aastal kehtinud määrusega nr 14 (15.01.2001.a.) mittearvestamist. Paraku hõlmab aga D.N-ile esitatud sellekohane süüdistus ajavahemikku juulist 2000.a. kuni jaanuarini 2006, olles seega apellatsioonkaebuses esitatust kordades erinev. Samuti omab tähtsust, et kannatanu kaitsja poolt esitati 25.08.2011.a. hagiavaldusega rida dokumente, sh erinevad Pärnu OKÜ Noortekodu ja Abja Vallavalitsuse vahelised koostöölepingud nr 48 ja 61. Need lepingud kinnitavad, et L. Ei viibimise kulud Noortekodus tasus vald. Seega, L E polnud Noortekodus riiklikul ülalpidamisel. Samas ei tõenda asjas miski, et D.N oleks millalgi pöördunud raha juurdeküsimise sooviga Valla poole. Pangakaarti puutuvalt on L. E järjekindlalt väitnud, et pole (v.a üks kord) oma pangakaardiga raha välja võtnud, ega kedagi teist selleks volitanud. Tema pangakaart koos teiste dokumentidega oli Noortekodu juhataja ehk süüdistatava D.N-i käes. Apellandi taaskordne etteheide süüdistatava ütlustega kohtupoolsele mittearvestamisele on paljasõnaline ja alusetu. Peale vanemprokuröri, aga samuti kannatanu kaitsja poolt kohtule esitatud kirjalike tõendite, on kohus asjassepuutuvalt üle kuulanud tunnistajad R. F, A. L, E. H ja M. J, kellede ütlustest saab teha vaid ühese järelduse – D.N-i väide selle kohta, nagu käinuks keegi L. Eiga tema raha pangast välja võtmas, on vale. Kindlasti omab tähtsust ka asjaolu, et D.N kui vastutaja raamatupidamise korrashoiu eest, ei

8 (12)

osanud kohtus põhjendada, miks raamatupidamine ei kajasta L. Ei sissemakseid (istungi prot. 23.09.2011.a. lk. 6-7), ehkki süüdistatava väite kohaselt läinud kogu L. Ei raha tema ülalpidamiseks. 4.3 Apellatsioonile täiendavalt esitatud kirjalikus seisukohas märgib kaitsja järgmist: Prokurör on omapoolsete tunnistajatena kohtuliku uurimise käigus üle kuulanud kasvatajad, kes töötasid Pärnu OKÜ Noortekodus ajavahemikul 2004.a. kuni 2006.a., kuid D.N-ile esitatud süüdistus kannatanu L Ei rahade omastamises hõlmas ajavahemikku alates 2000. a. Seega ei saagi nimetatud tunnistajad endapoolsete tõeste ütlustega mitte mingilgi viisil kinnitada D.N-i süüd väidetavas kuriteos L E suhtes. Kannatanu L E oli Pärnu Maavalitsuse ja Pärnu Orvuna Kasvanute Ühenduse vahelise koostöölepingu /leping Riikliku Hoolekandeprogrammi „Erivajadustega isikute hoolekanne” rahastamise juurde/ alusel aastail 2000.a. kuni 2004.a. a) toetatud elamise teenusel ja b) toetatud töö teenusel. Antud lepingu kohaselt oli Pärnu OKÜ kohustatud kasutama maavalitsuse poolt eraldatud rahalisi vahendeid erivajadustega inimestele riikliku hoolekandeteenuse „toetatud elamise teenuse” ja „toetatud töötamine” osutamiseks. Nimetatud teenust osutas ühendus ka kannatanu L Eile. Pärnu Maavalitsuse poolt 24.11.2003.a. koostatud Akt nr. 4 Järelevalve teostamine MTÜ Pärnu Orvuna Kasvanute Ühenduse Noortekodus kinnitab veelkordselt D.N-i poolt korduvalt esitatud seisukohti, et riikliku süüdistaja poolt esitatud kirjalikud tõendid ei anna objektiivset ülevaadet süüdistuse sisuks olevatest asjaoludest. Eelpoolnimetatud akti kohaselt hinnati MTÜ Pärnu Orvuna kasvanute Ühenduse Noortekodu sisuline töö heaks , kusjuures ühendus on teenuste osutamisel järginud seaduse nõudeid. Mingeid rikkumisi ei tuvastatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9 (12)

jalgadega andnud kohtueelses ja kohtumenetluses erinevaid ütlusi ega ole vastuolu põhjendanud, vaid on kohtus öelnud, et ei mäleta toimunut, tulebki tema ütlused ses osas kõrvale jätta. A. Ši ütluste ebausaldusväärsust suurendab asjaolu, e ta ei osanud maakohtu istungil kindlalt vastata ka küsimusele, kas ta läks siis, kui D.N välja tuli, majja või jäi välja. Kuna on võimalik, et ta läks löömise ajal majja sisse, on selge, et ta ei saagi anda ütlusi selle kohta, mis välisukse ees edasi toimus. Asjakohatu on apellatsiooni väide, et ükski tunnistaja ei suutnud kinnitada fakti, et D.N-i poolt jalaga löömise tagajärjel tekkis kannatanul tervisekahjustus ning ta tundis ka füüsilist valu. Enesestmõistetavalt peavad tõendatud olema kõik süüteokoosseisu tunnused, kuid see ei tähenda, et kõik kasutatud tõendid peaksid tõendama kõiki süüteokoosseisu tunnuseid. Tunnistajate K Ru, K. Se ja S. R ütlused tõendavad seda, et D.N lõi K. Ru jalaga vastu puusa, samuti kirjeldavad tunnistajad oma ütlustes üldist sündmuste käiku ning need ütlused langevad kokku kannatanu omadega. Seevastu seda, kas ta tundis valu, saabki ilmselgelt öelda eelkõige kannatanu ise. Käesoleval juhul ei toonud aga löök kaasa mitte ainult valu, vaid SA Pärnu Haigla EMO patsiendikaardi nr. 14676 (I kd. t.l. 159) kohaselt diagnoositi K Ril 12.10.2005. a, s.o samal päeval, kui D.N teda lõi, tervisekahjustus – puusa piirkonna põrutus, talle on tehtud uuringuid ja määratud kodune ravi. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et nimetatud diagnoos kinnitab kannatanu ütlusi selle kohta, et D.N lõi teda jalaga puusa piirkonda ning tekitas sellega tervisekahjustuse. Samuti on tõenäoline, et taolise tervisekahjustusega tekitati kannatanule ka füüsilist valu. Kohtukolleegium ei nõustu apellatsiooni väitega, nagu oleks maakohus jätnud andmata hinnangu D.N-i ütlustele. Nimetatud ütlusi on maakohus analüüsinud ja leidnud, et need on vastuolus muude, kohtu poolt usaldusväärseks tunnistatud tõenditega. Kohus leidis, et väide, et D.N võis K Ri tabada, kui ta osutas jalaga värava poole, nõudes K. Ru lahkumist, ei ole eluliselt usutav. Maakohus leidis, et taoline kogemata tabamine ei oleks saanud olla nii tugev, et oleks sundinud kannatanut pöörduma raviasutusse. Lisaks märkis kohus, et millelegi osutamine toimub tavaliselt käega, mitte jalaga. Ringkonnakohus peab mõlemat argumenti veenvaks ja nõustub nendega. Mis puutub väitesse, et D.N-i arvates tegeles K R narkootikumide (ecstasy) edasimüümisega, siis ei ole mingeid tõendeid selle kohta, et oleks esinenud vahetu või vahetult eesseisev oht, mida D.N oleks pidanud tõrjuma. Lisaks tuleb märkida, et kuna D.N eitab K. Ri tahtlikku löömist, ei saa ka sel põhjusel rääkida tahtlikust hädakaitse teostamisest, mis välistaks õigusvastasuse.

10 (12)

välistab D.N-i süü L. Ei vara omastamises, kuna selle määruse kohaselt pidi majutuse ja toitlustamise eest ise tasuma. Asjaolu, et majutuse ja toitlustamise eest ei tasunud riik, ei tähenda, et isiku eest ei oleks tohtinud vastavaid kulusid tasuda keegi teine. L. Ei ülalpidamiskulusid maksis Abja vald. Nagu maakohtu otsuses märgitud, on Abja vald 14.06.2000 a. sõlmitud koostöölepingust Abja vallavalitsuse ja Pärnu OKÜ Noortekodu vahel nähtuvalt võtnud kohustuse L Ei ülalpidamiskulutuste kandmiseks tema viibimisel Noortekodus summas 855 krooni kuus (VII kd. t.l. 48-49). 01.01.2004 a. sõlmitud uue koostöölepinguga on vallavalitsus võtnud kohustuse L Ei ülalpidamiskulude kandmiseks summas 3000 krooni kuus (VII kd. t.l. 50-51). Abja vallavalitsuse teatisest 26.01.2006 a. nähtub, et nende poolt on alates 2000 a. juunist Pärnu OKÜ Noortekodu arvele L Ei ülalpidamiseks kantud 2000 a. 9568 krooni, 2001 a. 18067.50 krooni, 2002 a. ja 2003 a. kummalgi 21900 krooni, 2004 a. 36000 krooni ning 2005 a. 40800 krooni, seega kogusummas 148235.50 krooni ehk 9473.98 eurot (I kd. t.l. 88-90). Abja valla sotsiaaltöötaja M S kinnitas maakohtus eeltoodud lepingute sõlmimist Noortekodu ja vallavalitsuse vahel ning seda, et vald tasus Noortekodule vastavalt arvetele ka rohkem, kui oli ettenähtud lepingus. Tunnistaja M Ü, kes töötas ajavahemikus 2004 a. kuni 2005 a. Noortekodus raamatupidajana, andis samuti ütlusi selle kohta, et L Ei ülalpidamiskulusid maksis vald tema kui raamatupidaja poolt koostatud hooldustasu arvete alusel. Kohus on andnud hinnangu ka süüdistatava väidetele, märkides: „Süüdistatava väited selle kohta, nagu oleks vald L.Ei ülalpidamiseks maksnud 1000 krooni ning 2000 krooni pidi maksma L E ei ole tõepärane, kuivõrd 2004 a. tasus vald L Ei ülalpidamiseks 3000 krooni ning 2005 a. koguni 3400 krooni kuus. 2000 a. kuni 2003 a. majandusaruannetest nähtub, et vald on ülalpidamiskulusid hüvitanud kasvandiku kohamaksumuse piires (IV kd. t.l. 170-195). Samas ka juhul, kui valla poolt ülekantud summa ei oleks katnud kõiki kasvandiku ülalpidamisega seotud kulusid, ei andnuks see alust võtta ühepoolselt ilma kasvandiku nõusolekuta tema arveldusarvelt sinna laekunud pensionit või toetusi.“ Lisaks märkis kohus, et kriminaalmenetlusega ei ole kindlaks tehtud, et Noortekodu raamatupidamises kajastuksid 107-l korral sularaha sissemaksed L Ei arvelt Noortekodule tema ülalpidamiseks, millest nähtub, et D.N-i ütlused selle kohta, nagu oleks raha L Ei ülalpidamiseks läinud tema sularahana tema ülalpidamiseks ja pealegi L Ei nõusolekul, on paljasõnalised. Maakohus on põhjendanud ka seda, miks ta leiab, et omastamise on toime pannud just D.N – esiteks tõdes maakohus rea tunnistajate ütlustele tuginedes, et L. EEi pangakaart oli D.N-i valduses, täpsemalt tema kabinetis olnud seifis, L. E ise sellele vabalt ligi ei pääsenud. Teiseks arvestas maakohus pangaautomaatide asukohaga, kust raha oli välja võetud, leides, et need ei asunud piirkonnas, kus võis liikuda L. E, küll asus pangaautomaat, kust korduvalt raha välja võeti D.N-i koduteel. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuses on põhjalikult põhistatud seda, miks maakohus peab D.N-i süüd tõendatuks ning ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega.

Sten Lind

Ivi Kesküla

Malle Preimer

12 (12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.