lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-12-1165/5

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval · 28.02.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
Kohtuasja number
1-12-1165/5
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
28.02.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1222
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-12-1165

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.veebruar 2012.a, Pärnu Maakohtu Kuninga tänava kohtumaja

Kriminaalasja number

1-12-1165 (11750000025)

Kohtukoosseis

Kohtunik Indrek Nummert

Istungisekretär

Evi Goldschmidt

Prokurör

Merry Tiitus

Kaitsja

Marko Tammann kokkuleppel

Kriminaalasi

süüdistus KarS § 361 lg 1- § 22 lg 3 järgi kokkuleppemenetluses

Süüdistatav Süüdistatav

RESOLUTSIOON

H.J, isikukood xxx, elukoht xxxxx Kriminaalkorras karistamata. Tõkendit ei ole P.L, isikukood xxx, xxxxxxxx. Tõkendit ei ole kohaldatud. Juhindudes KrMS § 180 lg 1 , § 248 lg 1 p 5, § 249, kohus otsustas:

1.Süüdi tunnistada H.J KarS § 361 lg 1 järgi ja mõista talle rahaline karistus 150 päevamäära ulatuses, s.o viissada seitse (507.-) eurot.
2.Süüdi tunnistada P.L KarS § 361 lg 1 – KarS § 22 lg 3 järgi ja mõista talle rahaline karistus 75 päevamäära ulatuses , s.o summas kakssada nelikümmend (240.-) eurot.
3.
Rahuldada VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel Eesti Vabariik K (xxxxxxx Välja mõista solidaarselt H.J-ilt ja P.L-ilt Eesti Vabariigi K kas 5700 (viis tuhat seitsesada) eurot.
4.Menetluskulud: Välja mõista H.J-ilt ja P.L-ilt menetluskulud riigituludesse: 435 eurot sundraha; Lk 1 / 4

uks

1-12-1165 Välja mõista P.L-ilt kaitsja Ants Nõmmiku kasuks 57.60 eurot tasu riigi õigusabi eest ja kaitsjale tehtud koopiate kulu 0,45 senti. Menetluskulu kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele nr. 221023778606 AS-s Swedbank viitenumbriga 2800049696. Märkida tuleb tasumise dokumendile, millise menetluskulu tasumisega on tegemist, samuti kriminaalasja number ja süüdimõistetu nimi. Rahalise karistuse summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank’is viitenumbriga 4100064858. Märkida tuleb tasumise dokumendile kriminaalasja number ja süüdimõistetu nimi. Kohtuotsus saadetakse kohtutäiturile täitmiseks 30 päeva möödumisel kohtuotsuse jõustumisest, kui süüdlane ei ole rahalisi nõudeid vabatahtliku täitmise aja jooksul tasunud. Kannatanul on samuti õigus pärast nimetatud tähtaega anda välja mõistetud summa sissenõudmiseks täitemenetlusse.

5.Tõkendit ei ole.
6.Asitõend – fotod sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde-jätta toimiku materjalide juurde. 114 kohakala isendit (asuvad Kxxxxxx külmikus) hävitada otsuse jõustumisel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

P.L-i süüdistatakse selles, et 02.05.2011. a ajavahemikul kell 05.00 kuni kell 12.55 püüdsid kutselised kalurid H.J ja P.L mõrdadega Pärnu lahel püügiruudus nr 180 kala. Töö oli jaotatud selliselt, et P.L tõstis mõrdadest kala aamiga puust nõukasti ja H.J sorteeris nõukastist mõõdulised kalad välja ning viskas paati. Kalapüügiseaduse § 20 lg 2 kohaselt on kalapüügil keelatud püüda kala, mille pikkus värskena on väiksem kalapüügieeskirjaga sätestatud alammõõdust. Kalapüügieeskirja § 43 lg 1 alusel kehtestatud lisa 5 „Kalade alammõõdud ja mõõtmise nõuded“ kohaselt on kohakala minimaalseks lubatud üldpikkuseks isend, mille pikkus on 44 cm (so kala pikkus ninamiku tipust, suu suletud, kuni sabauime lõpuni) või isend, mille pikkus on 38 cm (kala pikkus ninamiku tipust, suu suletud, kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni). 13.05.2011.a. koostatud Kala mõõdulisuse hindamise protokollist /tl 31/ nähtub, et 153- st kalast, olid 126 kala alamõõdulised ning 27 mõõdulised. Kalapüügiseaduse § 17 lg 1 alusel kehtestatud Lk 2 / 4

1-12-1165 kalapüügieeskirja § 44 lg 1 p 4 kohaselt tohib alammõõduliste isendite osakaal, mõrraga püügi puhul olla 5% arvuliselt kohasaagist. Teostatud kontrollmõõtmise tulemuste kohaselt oli kohade kogusaagist 82,4 % isenditest kalapüügieeskirjaga kehtestatud nõuetest väiksemad. Lähtudes Vabariigi Valitsuse 25. juuli 1995.a. määrusest nr 275 „Looduslikule taimestikule ja loomastikule tekitatud kahju hüvitamise kord“ ning selles sätestatud määradest, tekitasid P.L a H.J oma tegevusega looduslikule loomastikule kahju kokku 5700 eurot, mis on oluline kahju Karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8 p 1 mõttes. Seega P.L aitas kaasa H.J-i poolsele kalapüügi nõuete rikkumisele, kui sellega tekitati oluline kahju keskkonnale, mis on kvalifitseeritav KarS § 361 lg 1- § 22 lg 3 järgi kuriteona. H.J süüdistatakse selles, et 02.05.2011. a ajavahemikul kell 05.00 kuni kell 12.55 püüdsid kutselised kalurid H.J ja P.L mõrdadega Pärnu lahel püügiruudus nr 180 kala. Töö oli jaotatud selliselt, et P.L tõstis mõrdadest kala aamiga puust nõukasti ja H.J sorteeris nõukastist mõõdulised kalad välja ning viskas paati. Kalapüügiseaduse § 20 lg 2 kohaselt on kalapüügil keelatud püüda kala, mille pikkus värskena on väiksem kalapüügieeskirjaga sätestatud alammõõdust. Kalapüügieeskirja § 43 lg 1 alusel kehtestatud lisa 5 „Kalade alammõõdud ja mõõtmise nõuded“ kohaselt on kohakala minimaalseks lubatud üldpikkuseks isend, mille pikkus on 44 cm (ninamiku tipust, suu suletud, kuni sabauime lõpuni) või isend, mille pikkus on 38 cm (ninamiku tipust, suu suletud, kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni). 13.05.2011.a. koostatud Kala mõõdulisuse hindamise protokollist /tl 31/ nähtub, et 153- st kohakalast, olid 126 kala alamõõdulised ning 27 mõõdulised. Kalapüügiseaduse § 17 lg 1 alusel kehtestatud kalapüügieeskirja § 44 lg 1 p 4 kohaselt tohib alammõõduliste isendite osakaal, mõrraga püügi puhul olla 5% arvuliselt kohasaagist. Teostatud kontrollmõõtmise tulemuste kohaselt oli kohade kogusaagist 82,4 % isenditest kalapüügieeskirjaga kehtestatud nõuetest väiksemad. Lähtudes Vabariigi Valitsuse 25. juuli 1995.a. määrusest nr 275 „Looduslikule taimestikule ja loomastikule tekitatud kahju hüvitamise kord“ ning selles sätestatud määradest, tekitasid P.L-i P.L oma tegevusega looduslikule loomastikule kahju kokku 5700 eurot, mis on oluline kahju Karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8 p 1 mõttes. Seega H.J P.L ́ i kaasabil pani toime kala püügi nõuete rikkumise, kui sellega on tekitatud oluline kahju keskkonnale, st KarS § 361 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatavad tunnistasid end süüdi täies mahus. Prokurör ja süüdistatav kaitsja juuresolekul on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt prokurör nõudis kohtus: - süüdi tunnistada H.J KarS § 361 lg 1 järgi ja mõista talle rahaline karistus 150 päevamäära ulatuses, so viissada seitse (507.-) eurot. (3,38 x 150) - süüdi tunnistada P.L KarS § 361 lg 1- § 22 lg 3 järgi ja mõista talle rahaline karistus 75 päevamäära ulatuses , so summas kakssada nelikümmend (240.-) eurot. (3,20 x 75) Tsiviilhagi välja mõista süüdistatavatel t.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatavad on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatavad jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatavate tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluseks tlk 99. Lk 3 / 4

1-12-1165

Eeltoodu ja KrMS § 248 lg 1 p 5 alusel kohus otsustas süüdistatava süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdistatavatel hüvitada riigile menetluskulud , s.o 435 eurot sundraha seoses II astme kuriteo toimepanemisega. Lisaks mõistab kohus riigituludesse välja P.L-ilt 57.60 (s.o. summa koos käibemaksuga) tasu riigi õigusabi eest kohtueelsel uurimisel advokaat A. Nõmmiku töö eest tlk 108 ja kaitsjale tehtud koopiate kulu 0,45 senti (tlk 100). Kohtuistungiks P.L kaitsjat ei soovinud, vaid loobus sellest tlk 107. Kohus rahuldab VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel kannatanu tsiviilhagi tlk 32 ja mõistab selle solidaarselt välja süüdimõistetutelt. Asitõend pakend nr 1 jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel toimiku juurde. Ära võetud kohakala hävitada otsuse jõustumisel.

Indrek Nummert Kohtunik

Lk 4 / 4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.