Viru Maakohus
Toimiku number
1-11-5454
Määruse tegemise aeg ja koht
27.02.2012 Jõhvi kohtumaja
Kohtunik
Anne PALMISTE kirjalikus menetluses
Erakorraline ettekanne
Süüdimõistetu
Asjaolud
Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse kriminaalhooldusametniku Tiiu TERENTJEVA 21.02.2012 erakorraline ettekanne nr 40541 S.M-ile Viru Maakohtu 16.05.2011 otsusega määratud katseaja pikendamiseks 2 kuu võrra S.M isikukood XXX, xxx Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse kriminaalhooldusametniku Tiiu
21.02.2012 erakorraline ettekanne nr 40541 rahuldada. Pikendada S.M-ile Viru Maakohtu 16.05.2011 otsusega määratud katseaega 2 (kahe) kuu võrra, s.o. kuni 15.07.2013. Käesolevale kohtumäärusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
S.M tunnistati süüdi Viru Maakohtu 16.05.2011 otsusega KarS §121 järgi ja karistati KarS §68 lg. 1 alusel vangistusega 8 kuud 27 päeva. KarS §74 lg.1, 3 alusel otsustati mõistetud karistust mitte pöörata täitmisele 2-aastase katseajaga. Katseaja kestel pidi S.M täitma KarS §75 lg.1 p.1 - 5 sätestatud kontrollnõudeid. KarS §75 lg.2 p.2, 8 alusel kohustati S.M-ist katseajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ning osalema sotsiaalabiprogrammis. Kohtuotsus kriminaalasjas jõustus 24.05.2011. Erakorraline ettekanne Kriminaalhooldusametnik Tiiu Terentjev esitas 21.02.2012 maakohtule erakorralise ettekande, milles palub pikendada kriminaalhooldusalusele S.M-ile määratud katseaega 2 kuu võrra. Kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande kohaselt rikkus S.M temale määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Rikkumine seisnes selles, et 17.02.2012 teostatud alkoholijoobe kontrollimisel tuvastati S.M alkoholijoove 0,743 mg/l. Isik oli alkoholijoobe tuvastamisega nõus. Nimetatud käitumisega rikkus S.M kohtu poolt määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul.
21.02.2012 antud kirjalikus seletuses S.M selgitab, et tarbis 17.02.2012 alkoholi teades, et ta katseajal alkoholi tarvitada ei tohi. Kahetseb juhtunut. S.M lubab parandada oma käitumist ja palub kohtult võimalust jätkata kriminaalhoolduse all olemist tingimustel, et ei riku enam kohtupoolset kohustust mitte tarvitada alkoholi. Samas palub pikendada katseaega, et tõestada oma soovi elada seaduskuulekalt ( lk 125). Kriminaalhooldusametnik taotleb pikendada S.M-ile määratud katseaega 2 kuu võrra, et anda isikule võimalus teadvustada endale rikkumise tõsidust ja distsiplineerida teda tõsiselt suhtuma kohtu poolt määratud lisakohustuse täitmisesse. Maakohtu määruse põhjendused Vastavalt KarS §74 lg.4, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS §75 lg.2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Vastavalt KrMS §427 lg.1, KarS §74 lg.4 või §75 lg.3 alusel süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukohajärgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS §432 lg.1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused, mis ei käsitle vabaduse võtmist, lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Maakohus leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Süüdimõistetu on rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, mille peale tuleb reageerida. Maakohus nõustub kriminaalhooldusametniku poolt esitatud erakorralises ettekandes toodud põhjendustega katseaja pikendamiseks S.M. Arvestades seda, et süüdimõistetu on asunud paranemise teele, peale antud juhtumi ei ole rikkumisi esinenud, on täitnud kontrollnõudeid kohusetundlikult, osaleb sotsiaalabiprogrammis „Perevägivalla ennetamise programm“, kriminaalhooldusametnikuga on olnud koostöövalmis, tunnistab oma rikkumist ja kahetseb tehtut ning arvestades kriminaalhooldusametniku seisukohta, on otstarbekohane rakendada kergemat mõjutusvahendit, milleks on katseaja pikendamine. Maakohus nõustub kriminaalhooldusametniku ettekandes tooduga selles osas, et katseaja pikendamine aitab S.M teha õiged järeldused ja muuta oma käitumist. Seoses sellega peab kohus võimalikuks edaspidiste rikkumiste vältimiseks ning hoolduskavas püstitatud eesmärkide elluviimiseks pikendada S.M-ile määratud katseaega 2 kuu võrra. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus KarS §74 lg.4 ning KrMS §387 lg.1, §427, §432 lg.1.
allkirjastatud digitaalselt Anne PALMISTE Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.