Kohtulahend

plekke tema ei näinud. DNA ekspertiisiakti kohaselt olid teksapükstelt, T-särgilt ja kampsunilt võetud proovid kokkulangevad M.M. võrdlusproovidega. Tapetu vere sattumist enda riietele ei osanud süüdistatav seejuures selgitada. 1.6 Kohus järeldas sedagi, et Ivan Sadejev ja M.M. olid olnud füüsilises kontaktis. Seda tõendab asjaolu, et DNA ekspertiisiakti kohaselt leiti M.M. küünte alt Ivan Sadejevilt pärinevat bioloogilist materjali. See annab tunnistust ka sellest, et füüsiline kontakt toimus kuni M.M. vere väljailmumiseni. 1.7 Kohtu hinnangul pani I. Sadejev tapmise toime otsese tahtlusega. Ta lõi M.M. e korduvalt rusikate ja jalgadega rindkere, näo, pea, kaela ja jäsemete piirkonda, tekitades talle vähemalt 25 kehavigastust, s.h surma põhjustanud rindkere kinnise tömbi trauma koos roiete hulgimurdude, mõlemapoolse rinnakelme rebendi, rinnakukeha murruga, mille tüsistusena tekkis mõlemapoolne verirind ja arenes välja äge kopsu-südame puudulikkus. Seega oli tegemist nii korduva isiku elu ohustava teoga kui ka teo äärmusliku ohtlikkusega RKKK otsuse 3-1-1-128-06 tähenduses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

Kohtukolleegium, tutvunud kohtutoimiku materjalide ja apellatsiooni väidetega ning tutvunud kohtule esitatud kirjaliku arvamusega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioon jääb tagajärjetuks.

Käesoleval juhtumil ei taotleta apellatsioonis mingite uute tõendite lisamist/uurimist, vaid kohtutoimikus sisalduvate ning maakohtus vahetult uuritud tõendite alusel esimese astme kohtust erineva, s.o õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonis esitatud napid väited ei anna alust maakohtu seisukohtade ümberhindamiseks, kuna nad ei lükka ümber maakohtu otsuses esitatud asjakohaseid ning loogilisi põhjendusi ning arutluskäiku. Nagu öeldud, ei taotle apellant sisuliselt muud kui maakohtus hinnatud ning süüdimõistva otsuse aluseks olnud tõendite ümberhindamist. Seejuures osundab kriminaalkolleegium arusaamale, mille kohaselt lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul ning KrMS § 15 lg 2 p 2 võimaldab ringkonnakohtul erinevalt maakohtust oma lahendi rajada ka üksnes maakohtus uuritud ja teise astme kohtumenetluses avaldatud tõenditele (vt RKKKo 3-1-1-48-11). Sellest järeldub, et kui erinevad kohtud hindavad tõendeid nii erinevalt, et ühel juhul mõistetakse nende tõendite alusel süüdistatav talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ja teisel juhul nende samade tõendite alusel õigeks (või vastupidi), peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega (vt nt RKKKo nr 3-1-1-41-11, p 25; 3-1-1-83-11, p 13). Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole sellised vead maakohtu otsuses aga tuvastatavad.

6.2 Seetõttu soostub kriminaalkolleegium maakohtuga selles, et I. Sadejev ei ole tõendiallikana sisuliselt kasutatav – enda ütlustes ta lihtsalt ei mäleta toimunu kohta midagi. Seejuures tuleb nõustuda maakohtuga ka selles, et enda vähestes sisulistes ütlustes on I. Sadejev läinud vastuollu teiste tõsikindlalt tuvastamist leidnud faktiliste asjaoludega. Nii on tunnistajatena ütlusi andnud K.B. (kd 2, tlk 31) ja A.V. (kd 2, tlk 34) selgitanud, kuidas nad kohtusid 3.12.2009 õhtusel ajal süüdistatavaga, kes nende kirjelduse kohaselt lausa meeleheitlikult püüdis XXX minema pääseda, püüdes sisuliselt tungida nende patrullautosse. Nendes ütlustes ei ole ringkonnakohtu hinnangul alust vähimalgi määral kahelda. Samal ajal on I. Sadejev kategooriliselt eitanud mõlema tunnistaja poolt kirjeldatud kohtumist, samuti soovi sündmuskohalt lahkuda tunnistajate poolt kirjeldatud asjaoludel. Ka see asjaolu näitab, et I. Sadejev annab toimunu kohta kas teadvalt valeütlusi või lihtsalt ei mäleta tunnistajate poolt kirjeldatud vahejuhtumit. Mõlemad variandid viivad välja aga ühe tõdemuseni, milleni jõudis ka maakohus – tõendiallikana ei ole I. Sadejev usaldusväärne.

Paavo Randma

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.