Ärakiri Kriminaalasi nr 1-11-4490
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja
23. veebruar 2012, Rakvere kohtumaja
koht Kohtuasja number
1-11-4490
Kohtunik
Heli Väinaste
Kohtuistungi sekretär
Enjar Malm
Prokurör
Ain Tali
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid G.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
G.B, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 25.11.2009 ja lõpp 25.02.2013
Jätta G.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 15.12.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava G.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Käesoleval ajal kannab G.B karistust Viru Maakohtu 21.12.2011 kohtuotsuse kohaselt, mille järgi on ta süüdi tunnistatud KarS § 121 järgi ja talle on mõistetud karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu
07.04.2011 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, 3 (kolm) aastat 1 (üks) kuu vangistust võrra ning G.B liitkaristuseks mõisteti 3 (kolm) aastat 3 (kolm) kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 25.11.2009. Varem on G.B 3-l korral kriminaalkorras karistatud, sealjuures 2 viimast kuritegu on ta toime pannud vanglas (vanglaametniku ründamine ja vägivalla kasutamine kaaskinnipeetava suhtes). Eelnevalt on G.B karistatud varguse ja raske tervisekahjustuse tekitamise eest, millega kaasnes oht elule. Vabaduses sooritatud kuritegude puhul oli soodusteguriks alkoholi tarbimine. Vanglaametniku ründamine oli seotud oma tahtmise saavutamisega. Kinnipeetavat G.B on väärtegude toimepanemise eest korduvalt karistatud, sealhulgas on teda korduvalt karistatud muuhulgas Alkoholiseaduse § 71 järgi. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud ligemale 2 aastat 3 kuud ja kanda jääb veel 1 aasta vangistust. Vanglas läbis kinnipeetav G.B ajavahemikul 16.02.2011 – 11.04.2011 sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. G.B on hõivatud vangla majandustöödel, töötades sektori koristajana. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval G.B on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust (lõhutud vangla vara – madratsikate, omas keelatud esemeid – suitsetamistarbeid). Eluase, kuhu kinnipeetav peale vangistust elama asub, kuulub tema emale. Korter on antisanitaarses korras, majas puudub veevärk. Elukohas elavad veel isiku ema T R ja kasuisa A M. Isiku sõnul on elukohaga mõningased probleemid (vanemate alkoholitarvitamine). Isikul on väidetavalt põhiharidus, mille omandas xxxx koolis (eriinternaatkool) lihtsustatud õppekava alusel. Vabaduses oli töövõimetuspensionil, lisaks oli 2 kuud tööl mitteametlikult xxxx. Ametlikku tööd pole isikul olnud. Isiku peamiseks sissetulekuallikaks vabaduses oli töövõimetuspension. Esinenud on perioode, kus sissetulekust suur osa on kulunud alkoholile. Isikul on Viru Vangla andmetel tasumata trahve ja hagisid summas 2376 eurot. Isikut vanglas majanduslikult keegi ei toeta. Kinnipeetava päritoluperekonnas on negatiivset mõju avaldavaid isikuid (alkoholi tarbivad vanemad), samas on isikul hea läbisaamine õdede ja vennaga. Vangistuses otsest kontakti lähisugulastega ei oma. Vabaduses on isikul väidetavalt kriminaalkorras karistatud tuttavaid, samas on isik jõudnud arusaamisele nende negatiivsest mõjust tema käitumisele. Isikut ei ole tema bioloogiline isa kasvatanud. Isa sattus vanglasse ajal, kui isik oli väikelaps ja sellest ajast on suhtlemine temaga katkenud. Ema T R on kriminaalkorras karistatud ja viibib käesoleval ajal kriminaalhooldusel. Isik on joobes olles sooritanud ühe kuriteo, on joobes olles käitunud vägivaldselt. Kinnipeetav näeb alkoholi tarvitamise probleemi (tarvitas vabaduses alkoholi 23 korda kuus, 3-7 päeva järjest). Isik väidab, et tuleb alkoholi tarvitamisest loobumisega iseseisvalt toime. Isiku sõnul hingas ta aastatel 2008-2009 liimi, nitrolahuseid, bensiini jne. Väidetavalt lõpetas toksiliste ainete sissehingamise iseseisvalt. Isik kannab hetkel karistust vanglaametniku ründamise eest, mis näitab isiku selget, negatiivset suhtumist vanglaametnikesse. Uue kuriteo on sooritanud kriminaalhooldusel olles. Isik on 80% töövõimetu seoses lapsepõlves põetud haigusega. Ta on saanud medikamentoosset ravi seoses liigse ärrituvusega. Isik on varasemalt käitunud agressiivselt, enesevalitsuse võib ta kaotada eriti alkoholijoobes olles. Impulsiivsele käitumisele viitab isiku mõtlematus, tagajärgedega mitte arvestamine, eesmärkide puudumine. Isik suudab märgata elus ette tulevaid probleeme, kuid lahendab neid ebaefektiivselt (alkohol, vägivald). Isik pisendab oma tegude tagajärgi ja nende negatiivset mõju teistele. Kinnipeetav on võimeline alkoholijoobes sooritama raskeid
kuritegusid. Korduva süüdimõistmise tõenäosus 1 aasta jooksul on 41% ja 2 aasta jooksul on 58%. Mittevägivaldse kuriteo eest süüdimõistmise tõenäosus 1 aasta jooksul on 33% ja 2 aasta jooksul on 47%. Vägivaldse kuriteo eest süüdimõistmise tõenäosus 1 aasta jooksul on 30% ja 2 aasta jooksul on 45%. Viru Vangla toetab G.B vabastamist tingimisi ennetähtaegselt. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kinnipeetava ema ja kasuisa on aastaid olnud alkoholi liigtarbijad, samuti viljelenud kriminaalset elustiili. Kumbki vanematest ei ole aastaid omanud kindlat töökohta. Ema on 10-ne kuuse tütrega kodune, sissetulekuks on nn emapalk, kasuisa sissetulekuks on töövõimetuspension. Pere elustiil viitab ükskõiksusele ja minnalaskmisele, paaril on puudulik majandamis- ja planeerimisoskus. Ema sõnul on G.B lapseeas põdenud puukentsefaliiti, mille tagajärjel invaliidistus ning talle oli määratud puue. Vanglast vabanemise järgselt, olenevalt tervislikust seisundist, määratakse kinnipeetavale töövõimetusmäär ja töövõimetuspension. Kriminaalhooldusametniku sõnul valitsevad pereliikmete vahel ebaterved suhted, millega on kaasnenud vaimne ja füüsiline vägivald. G.B-ga samas majas elab kuriteokaaslane M G, kes käesoleval ajal on allutatud elektroonilise järelevalve alla. Väljavaated tööalaseks tegevuseks on väga väikesed, sest piirkonnas puuduvad asutused ja ettevõtted, kust reaalselt tööd saada. G.B leidis kohtuistungil, et ta on valmis vanglast tingimisi enne tähtaega vabanemiseks. Ta kinnitas, et väljavaated selles piirkonnas tööd saada on väga väikesed, kuid ta otsiks sellisel juhul tööd mujalt. G.B väitel on ta varem teinud tööd metsas ja saekaatris. Kinnipeetava sõnul ema ja kasuisa ei ole juba üle 7 kuu alkoholi tarvitanud. G.B väitis, et kui ta suudab alkoholist eemal olla, siis tal vabaduses käitumisega probleeme ei teki. Prokurör ei toetanud kinnipeetava G.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, sest igasugused eeldused selleks puuduvad. G.B on kriminaalkorras karistatud 4-l korral, ta on katseajal pannud toime uue kuriteo, vanglas olles lisaks veel 2 kuritegu. Kohas, kuhu isik soovib vabaneda, on elutingimused praktiliselt olematud. Isikud selles korteris tarvitavad alkoholi, kinnipeetava ema on samuti kriminaalhoolduse all. G.B on olnud suuri probleeme alkoholiga, ta on olnud ka toksikomaan. Töökohta tal ei ole ja ei ole ette näha, et ta seda ka leiaks. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on uue kuriteo toimepanemise % suur. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu G.B ei kuulu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kokku neljal korral. Ta pani katseajal kriminaalhoolduse all olles toime esimese raskusastme isikuvastase kuriteo, teda on vanglas olles karistatud 2-l korral nii vanglaametniku ründamise eest kui ka vägivalla kasutamise eest kaaskinnipeetava suhtes. G.B käitumist vabaduses on paljuski mõjutanud alkohol, samuti on ta olnud toksikomaan. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt võib kinnipeetav alkoholijoobes olles toime panna raskeid kuritegusid, mistõttu oleks ohustatud ühiskond tervikuna. Viru Vangla andmetel on G.B 2 kehtivat
distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 31-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav G.B asuks vabanemisel elama oma ema ja kasuisa juurde, kellede elukoht on antisanitaarses korras, kes on ise alkoholilembesed, ema on ka ise kriminaalhoolduse all. Kinnipeetaval G.B puudub vabanedes kindel töökoht. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387 kohus ei vabasta G.B vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent
/allkiri/ /allkirjastatud digitaalselt/
Kohtumäärus jõustus 13. märtsil 2012.a Nooremreferent
Heli Väinaste Tea Toming Tea Toming
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.