Eesti Vabariigi nimel Kohus
Kriminaalasi nr 1-12-1152 kokkuleppemenetluses
Tartu Maakohus
Kohtuotsuse tegemise aeg ja 21.veebruar 2012.a Tartu koht
Tartu kohtumaja
Kriminaalasja number
1-12-1152 kohtueelses menetluses 12260100303
Kohtunik
Heli Sillaots
Kohtuistungisekretär
Kaija Sõster
Kriminaalasi
R.H süüdistuses KarS § 121 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Margit Pärn
Süüdistatav ja kaitsja
R.H elukoht XXXX isikukood XXX, kriminaalkorras 1 kehtiv karistus, tõkendita kohtumenetluses kaitsjata - KrMS § 45 lg 4 p 1 alusel loobus kaitsja osalemisest (lk 41)
KrMS § 248 lg 1 p 5, KrMS §249, KrMS § 239 lg 4, KrMS § 306, KrMS § 309 lg 3, KrMS § 311, KrMS § 313 alusel: Süüdi tunnistada R.H KarS § 121 järgi ja karistuseks mõista 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega R.H-le KarS § 121 järgi karistuseks mõistetud 5 kuud vangistust Tartu Maakohtu 16.11.2010.a kohtuotsusega R.H-le karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 9 kuu 28 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks R.H-le mõista 1 aasta 2 kuud 28 päeva vangistust.
KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses 23.-24.01.2012.a viibitud 2 päeva karistusaja hulka, karistusest jääb kanda 1 aasta 2 kuud 26 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 ja KarS § 74 lg 5 alusel asendada R.H-le karistuseks mõistetud 1 aasta 2 kuud 26 päeva vangistust 902 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel tuleb 902 tundi üldkasulikku tööd ära teha 2 (kahe) aasta jooksul. KarS § 69 lg 4 alusel on R.H üldkasuliku töö tegemisel kohustatud täitma KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundrahast (435.- eurot) enamus riigi kanda, kuna töötu R.H ja tema pere, milles on peale töötuks oleva elukaaslase 2 alaealist last, ainukeseks sissetulekuks on töötu abirahad ja vallast saadav toetus. Sundrahast tuleb R.H tasuda 10 eurot. KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista R.H-lt riigituludesse menetluskuludena: • 38 eurot 40 eurosenti määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (lk 40; KrMS § 175 lg 1 p 4); • 10 eurot sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2). Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja) pangakontole nr 10220034796011 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874 või pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874 või pangakontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-12-1152, menetluskulu 21.02.2012.a kohtuotsuse alusel“. Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2 ja KrMS § 412 lg 3 – menetluskulu tasumata jätmisel saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile.
KrMS § 317 lg 1 alusel võib pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist sellega tutvuda kohtus. Kohtumenetluse poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia.
KrMS § 423 ja KrMS § 417 lg 1 alusel edastada kohtuotsuse jõustumise järgselt kohtuotsuse koopia rahaliste riiginõuete osas Rahandusministeeriumile, kelle hallatav on Riigi Tugiteenuste Keskus (asukoht Tartus, Turu 2, postiindeks 51014).
KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise korral KrMS § 339 lõike 1 tähenduses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses (KrMS § 189 lg 3). KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.
(KrMS § 249) R.H süüdistatakse selles, et tema 22.01.2012.a. kella 19.00 paiku Tartu maakonnas Tartu vallas XXX korteris lõi jalaga oma elukaaslast S.M. ́i reie ülemise osa pihta. Oma tegevusega põhjustas R.H kannatanu S.M. ile füüsilist valu ja terviskahjustuse. Sellega pani R.H toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervisekahjustamise, löömise.
Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: moraalne ja füüsiline kahju. Tsiviilhagi ei ole. KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale R.H-le (R.H) karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada R.H-le mõistetud karistust 16.11.2010.a. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega nr 1-10-15059 mõistetud karistuse 10 (kümme) kuud vangistust ärakandmata osa, s.o 9 (üheksa) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva vangistuse võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 järgi arvata eelvangistus viibitud aeg 23.-24.01.2012.a, so 2 päeva karistusaja hulka ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendada R.H-le mõistetud 1 aasta 2 kuu ja 26 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel
ümberarvestatuna teeb 902 tundi ning mis KarS § 69 lg 3 alusel tuleb ära teha 2 (kahe) aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Konfiskeerimist ei ole. Heli Sillaots
kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.