Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
RESOLUTSIOON
KOHTUMÄÄRUS
3-1-1-12-12 20. veebruar 2012 Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg I. S.-ile kohtueelse menetluse kulude hüvitamine Tallinna Ringkonnakohtu 1. novembri 2011. a määrus kriminaalasjas nr 1-11-10125 I. S.-i kaitsja vandeadvokaat Helmut Pikmets, määruskaebus Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Dmitri Teplõhh 1. veebruar 2012, kirjalik menetlus
1.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 1. novembri 2011. a määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Dmitri Teplõhhi 4. juuli 2011. a määrusega lõpetati kriminaalasjas nr 11930000018 kahtlustatavate R. T., G. M.-i ja I. S.-i suhtes menetlus. 15. juulil 2011. a esitas I. S.-i kaitsja vandeadvokaat Helmut Pikmetsa taotluse I. S.-i poolt kohtueelses menetluses õigusabile kulutatud 4972,80 euro hüvitamiseks. Põhja Ringkonnaprokuratuuri
12.
augusti 2011. a määrusega rahuldati taotlus osaliselt ja hüvitati I. S.-ile õigusabikulud 402,62 euro ulatuses.
Põhja
Ringkonnaprokuratuuri
määruse
peale
esitas
I.
S.-i
kaitsja
kaebuse
Riigiprokuratuurile, taotledes kaitsjatasu hüvitamist ka ülejäänud summas. Riigiprokuratuuri 2. septembri 2011. a määrusega jäeti kaebus rahuldamata. I. S.-i kaitsja esitas Riigiprokuratuuri määruse peale kaebuse Harju Maakohtule, paludes määruse tühistada ja hüvitada I. S.-ile õigusabikulud taotletud ulatuses.
2.Harju Maakohtu 10. oktoobri 2011. a määrusega jäeti kaebus rahuldamata. Maakohus nõustus täielikult ringkonnaprokuröri ja riigiprokuröri põhjendustega, miks kaitsja taotlust ei tule rahuldada täies ulatuses. Kohtu hinnangul on taotluses kajastatud teenuste osutamise mahtu alusetult suurendatud. Valitud kaitsjale makstud tasud jäetakse kohtupraktika kohaselt osaliselt rahuldamata eelkõige siis, kui kohtu arvates ei ole menetlustoimingule kulunud aeg sellises mahus põhjendatud. Maakohtu hinnangul oligi tegemist sellise situatsiooniga.
3.I. S.-i kaitsja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse ringkonnakohtule, taotledes maakohtu määruse tühistamist ja I. S.-i kasuks kohtueelses menetluses valitud kaitsjale makstud tasu kogu ulatuses välja mõistmist. Kaitsja leidis, et maakohtu määrus on vaidlustatav. Samuti leidis kaitsja, et I. S.-ile on õigusabikulude katteks välja mõistetud põhjendamatult väike hüvitis.
4.Tallinna Ringkonnakohtu 1. novembri 2011. a määrusega jäeti määruskaebus läbi vaatamata.
4.1.Ringkonnakohus selgitas, et KrMS § 385 p 14 kohaselt ei saa määruskaebe korras vaidlustada KrMS § 231 alusel tehtud määruseid. KrMS § 189 lg 1 kohaselt otsustatakse kohtueelses menetluses
kriminaalmenetluse kulude hüvitamine uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. KrMS § 191 lg-st 1 tulenevalt võib prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, selle otsustuse vaidlustada vastavalt KrMS § 228 või 229 sätetele, apellatsioonis või kassatsioonis või KrMS 15. peatüki kohaselt. Arutatavas asjas sai menetlusosaline esitada kaebuse uurimisasutuse ja prokuratuuri tegevuse peale vastavalt KrMS § 228 sätestatule ning maakohtule sai menetlusosaline esitada määruskaebuse riigiprokuratuuri otsustuse peale vastavalt KrMS § 229 lg-le 3. Maakohus vaatas määruskaebuse läbi juhindudes KrMS § 231 sätestatust. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt on eeluurimiskohtuniku määrus lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.
4.2.Täiendavalt märkis ringkonnakohus, et arutatavas asjas ei ole ka sisuliselt tuvastatav selline rikkumine, mis tingiks määruskaebuse menetlusse võtmise ja selle läbivaatamise.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
5.Ringkonnakohtu määruse peale esitas I. S.-i kaitsja vandeadvokaat H. Pikmets määruskaebuse Riigikohtule, taotledes ringkonnakohtu määruse tühistamist ja asja samale kohtule uueks arutamiseks saatmist.
5.1.Kaitsja märgib, et KrMS § 189 lg 1 kohaselt otsustatakse kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine prokuratuuri määrusega. KrMS § 191 lg 1 järgi võib menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, otsuse vaidlustada vastavalt KrMS § 228 või 229 sätetele, apellatsioonis või kassatsioonis või käesoleva seadustiku 15. peatüki kohaselt.
5.2.Kuigi KrMS § 191 lg-s 1 viidatakse KrMS §-dele 228 ja 229, ei ole kohtute viide KrMS § 231 lg-le 5 asjakohane ega kuulu kohaldamisele. Vastasel korral piirataks põhjendamatult menetlusosalise õigusi ning asetataks kohtumenetluse osalised kohtueelse menetluse osalistest paremasse menetluslikku seisu seeläbi, et üksnes isiku kohtu alla andmisel ja kohtumenetluse läbinud kriminaalasja raames saaks kohtueelses menetluses tehtud menetluskulude hüvitamise otsuse õiguspärasust hinnata kõrgema astme kohus. Selline ebavõrdne kohtlemine ei saa ega tohi aga olla seadusandja eesmärk. KrMS §-des 228-232 sätestatud kaebemenetluse eesmärk on eelkõige kohtueelse menetluse käigus tõusetunud kiireloomuliste üksikküsimuste lahendamine, millega ei ole võimalik oodata kohtumenetluse alguseni. See on ka põhjuseks, miks eeluurimiskohtuniku otsus ei ole vaidlustatav. Menetluskulude hüvitamine ei ole käsitletav sellise kiireloomulise üksikküsimusena, vastupidi, kohtueelses menetluses tõusetubki see küsimus alles siis, kui kohtueelne menetlus on kahtlustatava suhtes lõpetatud.
5.3.Kaitsja leiab, et eelkäsitletud seisukohta kinnitab ka KrMS-i § 191 lg 1 sõnastus. Nimelt viitab kõnealune säte üksnes KrMS §-dele 228 ja 229, mitte aga KrMS §-le 230. Kaitsja arvates on seadusandja soovinud, et kohtueelses menetluses tõusetuvad vaidlused menetluskulude üle lahendataks esmalt Riigiprokuratuuri poolt. Samas on kehtestatud regulatsiooni mitmetimõistetavus tinginud praktikas sageli isiku kohtukaebe põhiõiguse rikkumise.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
6.Kriminaalkolleegium leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Tulenevalt KrMS § 229 lg-st 3 võib isik, kelle õigusi on uurimisasutuse või prokuratuuri tegevusega rikutud ning kes ei nõustu õiguste rikkumise peale esitatud kaebuse läbivaadanud Riigiprokuratuuri määrusega, esitada kaebuse
maakohtu
eeluurimiskohtunikule,
kelle
tööpiirkonnas
vaidlustatud
määrus
või
menetlustoiming on tehtud. Arutatavas asjas ongi I. S.-i kaitsja esitanud Riigiprokuratuuri 2. septembri 2011. a määruse peale maakohtule määruskaebuse. Selle määruskaebuse läbivaatamisel tuleb maakohtul juhinduda KrMS §-s 231 sätestatust. KrMS § 231 lg-st 5 tulenevalt ei saa eeluurimiskohtuniku määrust edasi kaevata. Ka KrMS § 385 p-st 14 nähtuvalt ei saa KrMS § 231 alusel uurimisasutuse või prokuratuuri tegevuse vaidlustamise kohta tehtud määruse peale määruskaebust esitada. Seetõttu on ringkonnakohus jätnud põhjendatult I. S.-i kaitsja määruskaebuse läbi vaatamata.
7.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning 361 lg 1 p-st 1 jätab kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 1. novembri 2011. a kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.