Kriminaalasi nr 1-12-1539
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. veebruar 2012. a Kuressaare kohtumaja
Kriminaalasja number
1-12-1539 (12250100282)
Kohtukoosseis
Kohtunik Kristel Pedassaar
Kohtuistungi sekretär
Merje Raudla
Kriminaalasi
Z.G süüdistus Karistusseadustiku (KarS) § 424 järgi avalikul kohtuistungil kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete järgi
Prokurör
Svetlana Maripuu
Süüdistatav
Kaitsja
Z.G , ik. xxx, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, põhiharidus, ülalpidamisel kolm alaealist last, elukoht Saare mk Muhu vald Lõetsa küla Vana-Tähve talu, töötu, kriminaalkorras karistamata, väärteokaristatust ei oma, tõkendiks on kohaldatud elukohast lahkumise keeld, Eve Grass
Kriminaalasi nr 1-12-1539
Süüdistus. Z.G süüdistatakse selles, et tema 13.02.2012 kella 01:54 ajal Saare
Kriminaalasi nr 1-12-1539 maakonnas Kuressaare linnas Tehnika tänaval juhtis mootorsõidukit Ford Mondeo reg. märgiga 475AYF alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, alkoholisisaldusega väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110, seeria nr ARAF-0019 mõõdetuna, 0,83 mg/l, laiendmääramatus 0,07 mg/l, lõplik tulemus 0,76 mg/l. Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, pani Z.G toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus Z.G’ le nõutud karistus : KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahaline karistus
(kuuskümmend) miinimumpäevamäära, so 3.20x60=192.-(ükssada üheksakümmend kaks) eurot riigituludesse. KarS § 66 sätete kohaselt määrata rahalise karistuse tasumine ositi täitmise tähtajaga üks aasta, s.o. 192:12=16.-(kuusteist) eurot kuus. Igakuine makse tasuda hiljemalt 30-ks kuupäevaks. KarS § 50 lg 1 kohaselt võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 1 (üheks) kuuks. Süüdistatav Z.G andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega, kiirmenetlusega nõus. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Tulenevalt perekonna raskest materiaalsest olukorrast palub vabastada osaliselt menetluskulude tasumisest. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus tunnistab Z.G süüdi kuriteos KarS § 424 järgi ning mõistab temale kokkuleppes kokkulepitud karistuse. KarS § 44 lg1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse 30 kuni 500 päevamäära. KarS § 44 lg2 sätestab, et rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 3.20 EUR. Kuna Z.G päevasissetuleku suurus on toimikus oleva teatise kohaselt alla miinimumpäevamäära, siis tuleb rahalise karistuse mõistmisel arvesse võtta miinimumpäevamäära, so. 3.20 EUR-i. Tsiviilhagi – puudub. Asitõendid – puuduvad. Tõkendiks on kohaldatud elukohast lahkumise keeld, kohtuotsuse jõustumisel tuleb tõkend tühistada. Menetluskulud . Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 290.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x290 eurot = 435 EUR-i. KrMS § 2565 lg2 kohaselt süüdimõistvata kohtuotsust tehes vähendab kohus käesoleva seadustiku § 179 lg1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kohus peab põhjendatuks vähendada sundraha suurust poole võrra, so. 217.50 euroni. KrMS 180 lg1 alusel kuulub süüdimõistva kohtuotsuse korral sundraha väljamõistmisele süüdistatavalt riigituludesse. KrMS § 180 lg3 alusel määrab kohus sundraha tasumise ositi. Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuuluks väljamõistmisele süüdistatavalt. Z.G kaitsja taotluse alusel
Kriminaalasi nr 1-12-1539 on kohus arvestanud kaitsjale tasuks 76.80 eurot (sisaldab käibemaksu) ja kohtueelses menetluses on arvestatud tasu summas 19.20 eurot (sisaldab käibemaksu), kokku 96.00 eurot. KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Süüdistatava ülalpidamisel on kolm alaealist last, ta on töötu ning pere sissetulek koosneb lastetoetustest ja sotsiaalabitoetusest. Seega arvestades süüdistatava varalist seisundit on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale üle jõu. Süüdistatavalt on juba kohtuotsusega väljamõistetud menetluskuluna riigituludesse sundraha 217.50 EUR-i. Kriminaalmenetluses peab isikule kaitsja olema määratud. K. Kelli-Jõepera on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud toimepandut. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava võib vabastada arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse jättes arvestatud tasu riigi kanda.
Kristel Pedassaar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.