Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
14. veebruar 2012 Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-10-12867
Kohtukoosseis
Maarika Kuusk, Paavo Randma, Mati Kartau
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 30. jaanuari 2012 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu N.A (N.A) kaitsja Monica Meristo määruskaebus
Edasikaebamise kord
Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: jätta Tartu Maakohtu 30. jaanuari 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu N.A kaitsja Monica Meristo määruskaebus rahuldamata. KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud N.A mõisteti süüdi Viljandi Maakohtu 16.12.1999 otsusega KrK § 101 p 7, 8, § 139 lg 2 p 1,2,3, § 197 lg 2 p 2, § 144 lg 1 järgi. KrK § 40 lg 1 ja § 43 lg 31 alusel mõisteti N.A-le 17 aastat vabadusekaotust, millele KrK § 41 lg 1 alusel liideti osaliselt Viljandi Maakohtu 28.02.1995 otsusega mõistetud karistus, mõistes N.A-le lõplikuks karistuseks 18 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Karistuse kandmise aja algus 08.10.1998 ja lõpp 07.10.2016. Tartu Maakohtu 30.01.2012 määrusega jäeti N.A vangistusest vabastamata.
tingimisi ennetähtaegselt
Esimese astme kohtu määruse sisu Kohus leidis, et N.A tuleb jätta tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata.
V. Dimitrijev on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud. Praegu kannab ta karistust muuhulgas raskete isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest (kahe inimese julmal viisil tapmine) katseajal, mille eest on tal jäänud karistust kanda veel 4 aastat 8 kuud. Toimepandud kuritegude asjaolud viitavad sellele, et N.A saab iseloomustada kui impulsiivset ja julma isiksust. Kohus osundas ka asjaolule, et R.T. tapmise asjaoludele ei oska N.A siiani mõistliku põhjendust anda. Kohus ei nõustunud prokurör Ene Timmi seisukohaga N.A vabastamiseks ning leidis, et N.A poolt kantud karistus ei ole piisav. Kohus nõustus prokuröri Margus Lellepi avaldatud seisukohaga, ning leidis, et asjaolu, mille kohaselt saabus prokurör M. Lellepi seisukoht kohtule pärast istungit, ei ole määrav. Kohtu hinnangul on N.A poolt toime pandud kuritegude asjaolud ülimalt rasked – kahe inimese mõrv katseajal, kannatanule suurel hulgal noahoopide löömine, laiba peitmine. N.A poolt toime pandud kuritegude raskus ja tema poolt ärakantud karistus ei ole vastavuses. Tema praegune ennetähtaegne vanglast vabastamine ei ole kooskõlas karistuspoliitika eesmärkidega ja ka üldpreventiivsete eesmärkidega ning riivaks avalikkuse õiglustunnet. Kohtu hinnangul ei saa süüdimõistetul, kes on toime pannud nii rasked kuriteod, olla õiguslikku ootust, et teda vabastatakse 4 aastat 8 kuud ennetähtaegselt vangistusest. N.A peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda vähemalt suurem enamus temale mõistetud karistusest. Kohtu arvates ei püüdnud N.A leida oma käitumise põhjusi ja sellest tulenevalt on suurem ka risk, et vabaduses võib ta konfliktsituatsioonides käituda sarnaselt varasemaga. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu N.A kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja N.A tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leiab, et kohus on määruse tegemisel rikkunud menetlusnorme. Nimelt ei olnud istungi alguseks saabunud M. Lellepi arvamust ja samuti teda ennast mitte. Kohale tuli prokurör E. Timmi, kes küsitles N.A, tutvus materjalidega ja kokkuvõttes leidis, et N.A võib ennetähtaegselt vabastada. Kohus on arvesse võtnud määruse tegemisel aga prokuröri seisukohta, kes pole antud asjas menetlusosaline. Seega on kohus määruses olnud meelevaldne ja pole järginud seadust. Kaitsja leiab, et tapmiste eest mõisteti N.A-le 15 aastat vangistust, mis on sisuliselt kantud. Kaitsja viitab Tartu Ringkonnakohtu lahendile kriminaalasjas nr 1-11-10673, milles on leitud, et üksnes toimepandud kuriteo raskus ei välista isiku ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja märgib, et N.A kannab vangistust esimest korda, ta on vangistuses olnud väga pikka aega ning on käitunud selle aja jooksul seaduskuulekalt ja iga kauem vangistuses oldud aeg teeb tema ühiskonda tagasituleku aina raskemaks. Lisaks märgib kaitsja, et kohus teatas, et määrus antud asjas tehakse teatavaks 27.01.2012 kell
seda, et vangistatu on oma karistusest õiged järeldused teinud. N.A on nüüdseks läbinud ka programmi XXXX ja vangla, kes otseselt on kinnipeetavaga tegelenud, leiab, et teda võib enne tähtaega vabastada. N.A on oma elust järeldused teinud. Tal on olemas perekond, kes teda igati toetab. Samuti on ta jõudnud juba piisavasse vanusesse, kus on viimane aeg ka endale perekond luua. Vangistuses on see aga võimatu. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
maakohus jätnud nii süüdimõistetu kui ka tema kaitsja ilma võimalusest esitada prokurör M. Lellepi seisukohale vastuväiteid, sh kummutada asjaolusid, millele prokuröri seisukoht tugineb. Selline kohtu käitumine ei ole mingil juhul aktsepteeritav ega kooskõlas kehtiva õigusega. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohus, tuginedes määruses prokurör M. Lellepi kirjalikule seisukohale, on rikkunud kohtuliku arutamise vahetuse ja suulisuse põhimõtet. Samas on ringkonnakohus seisukohal, et nimetatud rikkumisega ei ole kaasnenud ebaseaduslikku või põhjendamatut kohtulahendit, mistõttu ei ole rikkumine käsitletav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes ning ei too kaasa kohtulahendi tühistamist KrMS § 338 p 3 järgi. Küll tuleb maakohtu lahendist jätta välja põhjendused ja viited prokurör M. Lellepi kirjalikule seisukohale.
-4-
Puutuvalt N.A tingimisi ennetähtaegsesse vabastamisse sisuliselt, on kaitsja määruskaebuses leidnud, et tapmiste eest mõisteti N.A-le 15 aastat vangistust, mis on sisuliselt kantud. Siinkohal peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et N.A-le mõisteti küll pikaajaline vangistus, kuid tema 17-aastase vanglakaristuse kandmise aeg lõpeb siiski 07.10.2016. Sellest järeldub aga omakorda, et N.A on talle mõistetud karistusest kandmata veel 4 aastat 8 kuud vangistust. Nimetatud asjaolu ei välista kahtlemata süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna süüdimõistetut ongi võimalik ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada enne karistusaja täielikku ärakandmist, kuid tähele tuleb panna asjaolu, et tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tuleb kohtul hinnata, kas süüdimõistetu suhtes on ärakantud karistusaega arvestades karistuseesmärk täidetud, pidades sealjuures silmas nii karistuse eri– kui ka üldpreventiivset eesmärki. Ringkonnakohus leiab, et arvestades N.A toimepandud kuritegude asjaolusid (mitme isiku jõhker tapmine lühikese ajavahemiku, so vähem kui 8 kuud, järel), tema varasemat elukäiku (korduvalt kriminaalkorras karistatud) ning ärakandmata karistuse pikkust, ei pea võimalikuks käesoleval ajal N.A tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Sealjuures ei ole ringkonnakohtu hinnangul vastupidist veendumust tekitavateks asjaoludeks N.A esmakordne vangistuses viibimine ning pikaajalise karistuse kandmisel tema suurepärane käitumine, sh distsiplinaarkaristuste puudumine, sotsiaalprogrammis osalemine, vangistuses töötamine. Ringkonnakohus peab kahtlemata positiivseteks ka kaitsja poolt määruskaebuses toodud asjaolusid, sh N.A on teinud järeldusi ning tal on vabaduses kindel elukoht ja toetav perekond. Samas leiab ringkonnakohus, et eelmärgitud positiivsed asjaolud ei kaalu üles N.A poolt toimepandud kuritegude asjaolusid. Ringkonnakohtu hinnangul on oluline rõhutada, et N.A kannab karistust kõige raskemate isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest. Nii on N.A tapnud oma lähedase, tekitades hulgaliselt lõikeriistaga vigastusi – ligikaudu 60. Vähem kui 8 kuud hiljem on N.A pannud koos oma lähedasega toime uue tapmise – omakasu ajendil. Ringkonnakohtu arvates on N.A poolt toimepandud kuritegude asjaolud sedavõrd rasked, et ei võimalda süüdimõistetud vabanemist veidi vähem kui 5 aastat enne karistuse ärakandmist. Lisaks peab ringkonnakohus oluliseks viidata, et võimalik riskifaktor vabaduses võib olla asjaolu, et elukohas, kus N.A vabanedes elama hakkab, elab ka tema vend, keda N.A kihutas ühes tapmissündmuses osalema ning koos ärandati kannatanu auto ja võeti ebaseaduslikult ära kannatanu asju. Samas ei takista kindlasti ainuüksi nimetatud asjaolu N.A tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmisest, kuna kohtul tuleb süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel hinnata KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid kogumis. Ühtlasi tuleb N.A puhul pidada riskifaktoriks tema majanduslikku seisundit. Kuriteod, mille eest N.A käesoleval ajal muuhulgas karistust kannab, on lisaks rasketele isikuvastastele kuritegudele, varavastased kuriteod. Kuigi kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on N.A majanduslik seisund hea, puudub tal vabaduses kindel töökoht ning seega ka püsiv igakuine sissetulek, mis võib tema toimetulekut raskendada. Samas peab ringkonnakohus positiivseks, et N.A puuduvad tasumata nõuded ning ta töötab vangistuses, mis soodustab tema tööharjumust. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga ning leiab, et N.A käitumine vangistuses ja tema võimalused vabaduses ei kaalu üle tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid, mida kohus juba eelnevalt käsitles.
arvamustest on tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamine on KarS § 76 lg 3 kohaselt üksnes kohtu pädevuses, mistõttu ei ole kohus seotud vangla ega prokuröri seisukohtadega.
Maarika Kuusk
Mati Kartau
-6-
Paavo Randma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.