Kohtulahend

Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetul vabanedes olemas kindel elukoht oma ema juures, kus elab ka süüdimõistetu vend. Suhted perekonnaliikmetega on süüdimõistetul head, kuid suhted abikaasa ja lastega, sealhulgas kannatanuga, on katkenud. Süüdimõistetu käitumist võib vabaduses mõjutada tema enda soov seadusekuulekalt elada ja tööle ning toetavatele peresuhetele pühenduda. Samuti on oluline vabaduses mitte alkoholi tarvitada. Kohtumenetluse poolte seisukohad Tarmo Lindmets soovib vabaneda tingimisi ennetähtaegselt ning on nõus sellega kaasnevate kohustustega. Enda sõnul ei ole ta temale süüksarvatavat kuritegu toime pannud. Vangistuses määratud distsiplinaarkaristusi süüdimõistetu ei eita, kuid samas leiab, et ka sealsed reeglid ei ole täiesti kohased. Süüdimõistetu sõnul tal vabaduses enam sama tutvusringkonda ei ole. Ta asuks tööle oma õemehe juurde ning leiab, et vajaks ka alkoholiravi. Kaitsja toetab süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör on seisukohal, et Tarmo Lindmetsa katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks käesoleval ajal ennatlik arvestades eelkõige toimepandud kuriteo raskust, ärakantud karistusaja pikkust ja süüdimõistetu vangistuse kulgu. Kohtu seisukoht ja põhjendid Kuigi Tarmo Lindmets on muuhulgas süüdi tunnistatud KarS § 142 lg 2 p 1 järgi, mis on käesoleval ajal esimese astme kuriteoks, siis tuleb arvestada sellega, et teo toimepanemise ajal oli tegemist teise astme kuriteoga. Seega tuleb tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise tähtaegade arvestamisel lähtuda KarS § 76 lg-s 1 sätestatust. KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Käesolevaks ajaks on Tarmo Lindmets kandnud ära enam kui poole temale mõistetud karistusajast ning rohkem kui 6 kuud, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus hindab positiivseks, et Tarmo Lindmetsal on vabanemisel olemas kindel elukoht ja toetavad lähisuhted. Samas aga peab kohtunik arvestama, et käesolevat vangistust kannab süüdimõistetu oma lapseealise tütre seksuaalse kuritarvitamise eest, mille toimepanemisel on ta kasutanud ka vägivalda. Ka varasemalt on süüdimõistetu kuritegude toimepanemisel kasutanud vägivalda. Seega tuleb kohtunikul sellise isiku ennetähtaegse vabastamise otsustamisel eriti põhjalikult kaaluda, kas vabastamine on põhjendatud, uue kuriteo riskitegurid piisavalt maandatud ning kas isiku vabastamise puhul ei saaks liigselt riivatud ühiskonna õiglustunne. Käesoleval juhul on kohtunik seisukohal, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, arvestades nii tema poolt toimepandud kuriteo asjaolusid kui ka teda iseloomustavaid andmeid. Süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud kokku 10-l korral, millest 6-l korral on karistuseks mõistetud reaalne vangistus. Samuti on talle varasemalt korduvalt antud võimalusi kanda oma karistust vabaduses kriminaalhooldusele allutatuna, kuid sellest hoolimata on ta

oma õigusvastast tegevust jätkanud. Ka käesoleva vangistuse jooksul ei ole süüdimõistetu suutnud alluda vangla sisekorrale ning tal on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Seega tuleb järeldada, et süüdimõistetu ei ole oma käitumisest veel vajalikke järeldusi teinud. Süüdimõistetu ei ole näidanud ei peale varasemate karistuste kandmist ega ka käesoleva karistuse kandmise ajal, et ta oleks enda suhtumist muutnud ning et ta sooviks jätkata oma elu seaduskuulekalt. Ta ei ole suutnud alluda tema üle seatud kontrollile ega täita talle pandud kohustusi ei vabaduses ega ka kinnipidamiskohas, mistõttu puudub kohtul piisav veendumus, et ta seda ka käesoleva ennetähtaegse vabanemise korral teha suudaks. Samuti on kohtul alust arvata, et süüdimõistetu võib oma käitumise hindamisel kalduda eneseõigustusele, millele viitab nii tema suhtumine kohtuistungil oma distsiplinaarrikkumiste selgitamisel kui ka asjaolu, et ta ei ole käesoleva ajani oma karistuse aluseks olevat kuritegu tunnistanud, mistõttu võib järeldada, et ta kas ei ole seda täielikult ka endale tunnistanud või siis ei taha seda lihtsalt avalikult tunnistada. Samas aga leiab kohus, et kuriteoriskidega tegelemise seisukohalt on oluline just see, et süüdimõistetu õpiks oma käitumist analüüsima ja seda adekvaatselt tajuks, et seda siis korrigeerida ja edaspidiselt sellisest käitumisest hoiduda. Peamiseks uue kuriteo riskiteguriks on süüdimõistetu puhul alkoholi tarvitamine, mis võib mõjutada tema käitumise impulsiivsust ja vägivaldust. Kuigi süüdimõistetu tunnistab ka ise, et vajaks alkoholiprobleemiga tegelemiseks ravi, siis nähtub kohtule esitatud materjalidest, et käesoleva vangistuse jooksul ei ole süüdimõistetu ühtegi kuriteoriske maandavat tegevust ega sotsiaalabiprogrammi veel läbinud. Seega leiab kohtunik, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võiks temale käesoleval ajal oma probleemidega tegelemisel pigem kahjulik olla, kuna süüdimõistetu ei ole saanud oma alkoholiprobleemiga veel tegeleda ning vabaduses vähem kontrollitud tingimustes oleks seega oluliselt suurem risk uuesti alkoholi tarvitama hakata ja seega ka kuritegelikku käitumist jätkata. Kohtunik leiab, et süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist ei toeta täielikult ka tema vabastamisejärgsed elutingimused. Tal on küll olemas lähedaste igakülgne toetus ja kindel elukoht ema juures, kuid arvestada tuleb sellega, et nimetatud elupinnal elab ka tema vend, kellega ta on koos kuriteo toime pannud. Seega tuleb arvestada võimaliku negatiivse mõjuga, mida süüdimõistetu ja tema vend teineteise käitumisele avaldada võivad. Samuti tuleb arvestada süüdimõistetu vabanemisejärgsest majanduslikust olukorrast tulenevate võimalike kuriteoriskidega. Kuigi süüdimõistetu sõnul on tal vabanemisel võimalik asuda tööle oma õemehe juurde, siis ei ole kohtule nimetatud töökoha kohta ühtegi kirjalikku tõendit esitatud ja seega ei saa seda ka garanteerituks lugeda. Arvestades seejuures ka seda, et varasemalt on süüdimõistetu pannud mitmeid kuritegusid toime just majandusliku kasu saamise eesmärgil ning käesoleval ajal on tema suhtes täitmisel ka võrdlemisi suures summas rahalisi nõudeid, siis leiab kohtunik, et on reaalne oht süüdimõistetu poolt vabaduses kuritegudega jätkamiseks. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et Tarmo Lindmetsa katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud ja oleks liigselt ennatlik, kuna kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist. Samuti on kohtunikul alust kahelda selles, kas süüdimõistetu suudaks nõuetekohaselt kriminaalhoolduse ja katseaja nõudeid täita, arvestades eelkõige seda, et ka vangistuse ajal ei olesüüdimõistetu suutnud alluda vangla sisekorrale. Kohus peab vajalikuks märkida, et ennetähtaegset vabastamist saab siiski kohaldada vaid nende isikute suhtes, kes on riigi poolse usalduse ära teeninud ega ole seda varasemalt korduvalt kuritarvitanud. Kohus leiab, et Tarmo Lindmetsa puhul sellise isikuga tegemist ei ole, arvestades temale varasemalt antud võimalusi ja tema õigusvastase käitumise korduvust. Seega ei ole tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval juhul põhjendatud.

Peet Teidearu Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.