Kohtulahend

jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

SÜÜDISTUS

G.R süüdistatakse selles, et tema 03.12.2011. a kella 02:30 paiku juhtis Võru maakonnas Misso vallas Riia-Pihkva maantee 217. kilomeetril asuvas Luhamaa Maanteepiiripunktis sõiduautot Volkswagen Passat Variant riikliku registreerimismärgiga xxx xxx, olles joobeseisundis, s. o isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli alkoholi sisaldus vähemalt 0,75 mg/l, mis LS § 69 lg 4 kohaselt on alkoholijoove ning millise teoga pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest G.R süüditunnistamist ning karistamist 2 (kahe)-kuulise vangistusega. KarS § 73 alusel jätta vangistus G.R suhtes tingimisi kohaldamata ja seda ei pöörata täielikult täitmisele, kui G.R ei pane 3 (kolme) aastase katseajal tahtlikult toime uut kuritegu. Lisakaristusena võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 kuuks. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai G.R aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil selgitas G.R kokkuleppe sõlmimise asjaolusid, märkis, et kokkulepe oli tema vaba tahe. G.R nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav selgitas, et on 80% töövõimetu isik, sissetulekuks on pension 186 eurot kuus, ülalpidamisel on kaks alaealist last ning seoses eelnevaga palus menetluskulude tasumist võimaldada 1 aasta jooksul.

Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsusena kinnitada. Kaitsja leidis kohtuistungil, et kokkuleppes kirjeldatud tegu on õigesti kvalifitseeritud karistusseadustiku eriosa sätte kohaselt ning kokkuleppes märgitud karistus on sanktsioonis ka ette nähtud. Kaitsja leidis, et süüdistatav majanduslik olukord on raske, arvestades, et tegemist on 80% töövõimetu isikuga on lisasissetuleku hankimine välistatud ning palus osa menetluskulusid jätta riigi kanda ja võimaldada väljamõistetud menetluskulude tasumist 1 aasta jooksul. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava G.R käitumine KarS § 424 järgi, tema süü inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning ta tuleb süüdi tunnistada kokkuleppes näidatud kuriteos ja karistus mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 175 lg 1 p-d 4, 9, § 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 alusel nõuab kohus G.R-ilt sisse kriminaalmenetluse kulud so. sundraha 217,50 eurot. Kohus leiab, et sundrahast 217.50 eurot ja määratud kaistjale määratud tasu tuleb jätta riigi kanda. Kohsu nõustub kaistja seisukohaga, et süüdistava majanduslik olukord on raske, tema sissetulekuks on pension 186 eurot kuus ja tema ülalpidmaisel kaks alaealist last. KrMS § 180 lg 3 sätestatu kohaselt tuleb menetluskulude määramisel arvestada süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Viidatud sätte kolmanda lause kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus, arvestades süüdistatava varalist seisundit ja tema tervislikku seisundit leiab, et süüdistataval tuleb menetluskulud tasuda 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Heiki Kolk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.