Kohtulahend

SÜÜDISTUS.

J.S süüdistatakse selles, et tema 2008.a veebruaris xxxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxxx xxxxxxx x lõi kannatanu K. T. tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse selles, et O. S. I. (äriregistri kood xxxxxxxx), kelle juhatuse liige ta oli, projekteerib K. T. elamu juurdeehituse xxxxx xxxxxx xxxxxxx x, vormistab juurdeehituse ehitusloa ja teostab projektijärgsed ehitustööd alates 01. maist 2008 kuni objekti valmimiseni, eesmärgiga kannatanult raha välja petta. Märtsikuu algul esitas J.S kannatanu K. T. temalt raha väljapetmise eesmärgil O. S. I. nimelt koostatud xxxxxxx x üksikelamu projekti arve nr 128 28.02.2008 kuupäevaga summale kakskümmend viis tuhat (25 000) krooni ja O. S. I. nimelt koostatud arve nr 129 28.02.2008 summale nelisada kaheksakümmend seitse tuhat kolmsada nelikümmend seitse (487 347) krooni 50 senti. 10.03.2008 sõlmis J.S O. S. I. nimelt kannatanu K. T. töövõtulepingu nr 740 xxxxxxx x maja, kõrvalhoone ning köögi juurdeehituse läbiviimiseks tööde kogumaksumusega üks miljon nelisada kuuskümmend kolm tuhat kaheksasada viiskümmend (1 463 850) krooni. 12.04.2008 esitas J.S K. T. tasumiseks täiendava arve nr 172 12.04.2008 (tellitud materjalide akti lisaarvena) summas ükssada kolmkümmend tuhat (130 000) krooni koos 12.04.2008 kuupäevaga tellitud materjalide aktiga, millega lõi ta (J.S) K. T. teadvalt vale ettekujutuses selles, et

10.03.2008 sõlmitud töövõtulepingust tulenevalt on O. S. I. kasutanud vahendeid (raha) rohkem ühesaja kolmekümne tuhande (130 000) krooni eest, eesmärgiga nimetatud summas tegelikkuses mitteeksisteerivate kulude eest kannatanult raha välja petta. Kaupo Trumm tasus J.S-i poolt koostatud arvete alusel O. S. I. AS-s Hansapank (praeguse ärinimega Swedbank) asuvale arvelduskontole nr ülekandega 12.03.2008 viissada tuhat (500 000) krooni ja 14.04.2008 kakskümmend tuhat (20 000) krooni, kokku viissada kakskümmend tuhat (520 000) krooni, mille J.S pööras enda kasuks sellega, et võttis osaliselt väljapetetud rahasumma O. S. I. AS-s Hansapank (praeguse ärinimega AS Swedbank) asuva arvelduskontoga seotud deebetkaarti kasutades välja sularahana ja tegi ülejäänud summa ulatuses äriühingu arvelduskonto allkirjaõigusliku isikuna ning interneti ja operaatorteenuse kasutajana ülekandeid, millega tasus isiklike kulutusi O. S. I. arvelduskontole kannatanu poolt ülekantud rahaga. Kelmusega tekitas J.S K. T. varalist kahju viissada kakskümmend tuhat (520 000) krooni ja sai samas summas varalist kasu. Sellega pani J.S toime KarS § 209 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kelmuse, kui see on toime pandud suures ulatuses. Samuti süüdistatakse J.S selles, et tema ajavahemikul 09.07.200715.06.2009 Valgamaal O. S. I. juhatuse liikmena, kellel Äriseadustiku § 183 järgi lasub kohustus korraldada äriühingu raamatupidamist, jättis korraldamata O. S. I. (äriregistri kood xxxxxxxx) raamatupidamise, dokumenteerimata majandustehingud, koostamata kassadokumendid, pidamata raamatupidamisregistrid, jättis pärast majandusaasta lõppu koostamata O. S. I. raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande raamatupidamise seaduses ettenähtud korras ja esitamata 2007. ja 2008. majandusaasta aastaaruanded äriregistrile, rikkudes sellega Raamatupidamise seaduse § 4, kuna ei ole tagatud raamatupidamiskohustuslase kohta aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine tema finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest, ning Äriseadustiku § 179 lg 4 kohustuslikku nõuet, et juhatus esitab kinnitatud majandusaasta aruande äriregistrile. Raamatupidamise mittekorraldamise tõttu ei ole võimalik kindlaks teha raamatupidamiskohustuslase O. S. I. varalist seisundit nimetatud ajaperioodil. Sellega pani J.S toime KarS § 3811 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o raamatupidamise korraldamise nõuete teadva rikkumise, kui sellega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist. Kokkuleppe sisu. Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör süüdistatavale karistuseks KarS § 209 lg 2 p 2 järgi 2 aastase vangistusega ja KarS § 3811lg 1 järgi 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda KarS § 3811 lg 1 järgi mõistetud karistus kaetuks KarS § 209 lg 2 p 2 järgi mõistetud karistusega ja lõplikuks karistuseks mõista 2 aastat vangistust. KarS § 73 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu J.S 3 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtuliku arutamise järeldused.

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai J.S aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil nõustus J.S nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsusena kinnitada. Kaitsja leidis, et tegu on õigesti kvalifitseeritud ja karistus on sanktsioonis ette nähtud. Kaitsja palus arvestades süüdistatava isikut ja võimaldada menetluskulud tasuda 1 aasta jooksul. Prokurör esitatud taotlusele vastuväiteid ei esitanud. Kannatanu kinnitas kohtuistungil, et nõustub kokkuleppemenetlusega, tema huviks on saada kätte temale tekitatud kahju. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning ta tuleb süüdi tunnistada kokkuleppes näidatud kuritegudes ja karistus tuleb mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS §-de 175 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud. Kohus leiab, et kaitsja taotlus menetluskulude tasumises kohta 1 aasta jooksul on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Süüdistatav J.S on töötu, elatub juhutöödest, sissetulekuks on keskmiselt 300 eurot kuus. Kohaldades KrMS § 180 sätteid leiab kohus, et süüdistataval tuleb menetluskulud tasuda 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Heiki Kolk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.