Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 10.02.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number: 1-07-15141/7
Asja liik: Kriminaalasi
Menetlusliik: Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg: 10.02.2012
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 990

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

1-07-15141/15Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas24.04.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kriminaalasi nr 1-07-15141

Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise

MÄÄRUS

10.veebruaril 2012.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Suvi juuresolekul prokuröri abi Ruti Kilg osavõtul arutades avalikul kohtuistungil süüdimõistetu L.K vangistusest vabastamist, leidis:

tingimisi enne tähtaega

Tartu Maakohtu 12.detsembri 2007.a otsusega tunnistati L.K süüdi KarS § 118 p 1, § 117 lg 1 ja § 216 lg 1 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 6 aastat vangistust. KrMS § 238 alusel vähendati mõistetud karistust lühimenetluse kohaldamise tõttu 1/3 võrra ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust. Mõistetud karistusele liideti Viljandi Maakohtu 04.juuli 2005.a otsusega L.K-le mõistetud karistuse ärakandmata osa ja liitkaristuseks mõisteti 6 aastat 10 kuud vangistust, mille hulka arvati eelvangistus ja karistuse kandmise alguseks loeti 19.juulit 2007.a. Kohtuotsus jõustus 20.detsembril 2007.a. L.K karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 19.mail 2014.a. L.K on varem kriminaalkorras karistatud:

1.Viljandi Rajooni Rahvakohtu 18.märtsi 1991.a otsusega ENSV KrK § 142 lg 2 p 1 alusel 3-aastase vabadusekotusega tingimisi 2-aastase katseajaga;

2.Viljandi Maakohtu 14.aprilli 1992.a otsusega ENSV KrK § 140 lg 3 ja § 141 lg 1 alusel 3 aasta 6 kuu pikkuse vabadusekotusega, millele liideti temale varasema kohtuotsusega mõistetud karistus ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 4 aastat vabadusekaotust;

3.Viljandi Maakohtu 26.mai 1999.a otsusega KrK § 203 lg 1 alusel rahatrahviga 3600 eesti krooni;

4.

8.Viljandi Maakohtu 04.juuli 2005.a otsusega KarS § 200 lg 2 p 7 alusel 3-aastase vangistusega, millest kohesele ärakandmisele kuulus 2-kuuline vangistus ja 2 aastat 10 kuud vangistust jäeti tingimisi 3-aastase katseajaga täitmisele pööramata. L.K on korduvalt karistatud ka väärteokorras. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on L.K uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 28% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 33%, mistõttu toetab vangla tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et L.K ei ole vabanemisel kindlat elukohta. Ainsana oleks tal võimalik elama asuda oma emast mahajäänud korterisse, mis seisab hetkel tühjana. Kindlat töökohta ega sissetulekut tal vabanemisel garanteeritud ei ole. Süüdimõistetu käitumist vabaduses võivad lisaks elukohaprobleemidele ja majanduslikule toimetulematusele mõjutada ka alkohol, tutvusringkond ja kasiinode külastamine. Samuti on tema lähedaste toetus minimaalne ega aita tal igapäevaelus toime tulla. Probleemiks on ka see, et süüdimõistetu ei ole valmis kuulama teiste isikute arvamusi ja usub väga kindlalt enda arusaamistesse ümbritseva suhtes. Varasemalt kriminaalhooldusel olles ei ole süüdimõistetu alati täitnud kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi, kuid samas on ametnikuga olnud koostöövalmis ja viisakas. L.K kinnitas kohtuistungil, et ei soovi tingimisi ennetähtaegselt vabaneda ning soovib karistuse lõpuni kanda. Süüdimõistetu sõnul käib ta praegu vanglas sotsiaalabiprogrammides, mille ta tahab ära lõpetada ja samuti soovib ta võimalusel kutsehariduse omandada. KarS § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on L.K kandnud ära enam kui 2/3 temale mõistetud liitkaristusest, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kuna L.K ise ei soovi tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmiselt vabaneda ning soovib vangistuses sotsiaalabiprogrammides osaleda ja kutse omandada, siis leiab kohtunik, et tema tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ja käitumiskontrollile allutamine ei ole põhjendatud. Samuti ei ole tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendatud sisulisest küljest. Kohus hindab positiivseks, et süüdimõistetul on olemas motivatsioon oma käitumise ja harimisega tegelemiseks, ta on vangistuses omandanud keskhariduse, läbinud sotsiaalabiprogrammi „Vihajuhtimine“ ning osaleb ka käesolevalt sotsiaalabiprogrammides „Eluviisitreening“ ning „Agressiivsuse asendamise treening“. Samas aga tuleb arvestada, et ta on korduvalt nii kriminaal- kui ka väärteokorras karistatud isik, kes kannab käesolevalt neljandat reaalset vangisust, mis on talle mõistetud liitkaristusena varasema kohtuotsusega mõistetud karistusest. Käesolev vangistus on süüdimõistetule mõistetud muuhulgas teisele isikule eluohtliku tervisekahjustuse ja ettevaatamatusest surma põhjustamise eest. Mõistetud

vangistusest on süüdimõistetul enam kui 2 aastat veel kandmata. Vangistuse jooksul on süüdimõistetu korduvalt rikkunud vangla sisekorda ja käitunud agressiivselt, mistõttu on tema suhtes korduvalt kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid ning tal on hulgaliselt kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Seega, kuigi süüdimõistetu käitumises on näha positiivseid muudatusi, ei ole kohtul siiski materjalide põhjal tekkinud piisavat veendumust, et ta oleks praeguseks enda käitumist vajalikul määral korrigeerinud ning suudaks edaspidiselt vabaduses seaduskuulekalt käituda. Samuti puudub kohtul piisav veendumus, et süüdimõistetu suudaks nõuetekohaselt täita ennetähtaegse vabastamisega kaasneva suhteliselt pikaajalise katseaja ning kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi. Süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist ei toeta täielikult ka tema vabastamisejärgsed elutingimused. Materjalidest nähtuvalt ei ole süüdimõistetule garanteeritud kindlat töökohta ja sissetulekut, mistõttu on reaalne oht, et ta jätkaks vabanemisel kuritegude toimepanemist majandusliku kasu saamise eesmärgil, eriti arvestades seda, et ka varasemalt on ta pannud süütegusid toime peamiselt majandusliku kasu saamise eesmärgil ja hasartmänguvajaduste rahuldamiseks. Samuti suurendab uute kuritegude riski alkoholi kuritarvitamine ja sellest tulenev võimalik impulsiivne ja vägivaldne käitumine, mistõttu on oluline, et süüdimõistetu läbiks enne vabanemist vangistuses juba alustatud sotsiaalabiprogrammid ning tegeleks oma kuriteoriskide maandamisega. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et L.K tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras: Jätta vabastamata L.K (IK XXX) temale Tartu Maakohtu 12.detsembri 2007.a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Määruse peale on kohtumenetluse pooltel õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.