Kohtulahend

KrMS § 417 (Rahalise karistuse täitmisele pööramine ja täitmine) lg 1 kohaselt jõustunud kohtuotsus rahalise karistuse mõistmise kohta saadetakse justiitsministri määratud riigiasutusele. Kui süüdimõistetu ei ole rahalise karistusena mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul kohtu arvelduskontole, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul kohtutäiturile (KrMS § 417 lg 2). Kui kohtutäitur on maakohtule saatnud avalduse, milles märgitakse, et süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist karistust või varalist karistust määratud tähtpäevaks või kui osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole KrMS §-s 424 sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise KarS §-des 70 ja 71 sätestatud korras või pöörab sissenõude võlgniku varale (KrMS § 417 lg 3). Asenduskaristuse mõistmise lahendab täitmiskohtunik KrMS § 432 lõigetes 1 ja 3 sätestatud korras. Määruse koopia saadetakse menetlusosalistele, keda see puudutab, ja kohtutäiturile (KrMS § 417 lg 4). Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 206 (Rahalise karistuse ja varalise karistuse tasumata jätmise tagajärjed) lg 2 kohaselt, kui rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasummat määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahalise karistuse tasumise tähtaega ei järgita ja rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasumma tasumise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt kolme aasta möödumisel rahalise karistuse või varalise karistuse kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui seitsme aasta möödumisel kohtuotsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahalise karistuse või varalise karistuse asendamiseks vangistusega vastavalt karistusseadustiku §-des 70 ja 71 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile. TMS § 8 (Kohtutäituri kohustused) kohaselt kohtutäitur on kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Kohtutäituri seaduse alusel justiitsministri 15. detsembri 2009 määrusega nr 42 kehtestatud ja enne seda kehtinud Kohtutäiturimäärustiku § 10 lg 1 ja 2 kohaselt täitedokument täidetakse nii kiiresti kui võimalik, ilma põhjendamatu viivituseta ning kohtutäitur on kohustatud täitedokumendi menetlemisel kasutama kõiki seaduses lubatud abinõusid, et vältida olukorda, kus sissenõudmine osutub võimatuks nõude aegumise tõttu. KrMS § 432 (Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste läbivaatamise kord) lg 1 kohaselt, kui ei ole vaja otsustuda süüdimõistetult vabaduse võtmisega seonduvat, lahendab täitmiskohtunik küsimuse määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul (KrMS § 432 lg 3). TMS-s ja KrMS-s sätestatust järeldub, et kohtulik menetlus kohtule esitatud avalduse alusel rahalise karistuse asendamiseks on reaalselt võimalik üksnes kindlaksmääratud eelduste olemasolul. Asenduskaristuse kohaldamine eeldab täitemenetluse eesmärgipärast ja operatiivset toimimist, mille kohta peab kohus saama piisavalt usaldusväärset informatsiooni; muuhulgas peaksid nähtuma rahalise karistuse asendamise eelselt ka toiminguid, millest nähtuks võlgnikust süüdimõistetu reaalne asukoht või selle puudumine. Süüdimõistetu isikliku osavõtuta ei ole ka kohtul võimalik asenduskaristust kohaldada. Kohus osundab sellele, et võimalik rahalise karistuse vangistusega asendamise menetlus ei saa olla täitemenetlust asendav ega seda sisuliselt täiendav menetlus. Kui täitemenetluses on kõik võimalikud abinõud rakendatud, on sissenõudja õigustatud esitama asenduskaristuse kohaldamise taotluse kohtule. Hoolimata asjaolust, et kohtuotsus on süüdimõistetule kuulutatud ja talle on selgitatud otsuse sisu, ei ole täitemenetlus õiguslikult samastatav eelneva kohtumenetlusega. Esitatud avaldusest ei nähtu, et täitemenetluses on kõik võimalikud abinõud rakendatud. Vangistus isikult vabaduse võtmisega on põhiõiguse riive, millele eelnev menetlus peab olema ammendav ja seaduste mõttele vastav.

Kohtule esitatud Kohtute Raamatupidamiskeskuse avaldusest ning sellele lisatud kohtutäitur Aive Kolsari 09. juuni 2011 vastusest Kohtute Raamatupidamiskeskusele nähtub, et võlgniku suhtes on algatatud täitemenetlus 15.04.2009 ning täitmisteade on kätte toimetatud 20.03.2009. Kohtutäitur on täitemenetluses pööranud sissenõude võlgniku pangakontole, kontrollinud võlgniku varalist seisu ja sissetulekuid ning kontrollinud võlgniku töökoha olemasolu. Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu ning talle teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul vara või ei ole selle väärtus küllaldane katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulusid. Kohtutäituri kirja kohaselt on täitemenetluse jooksul toimunud kontrollimiste ja järelpärimiste tulemusel selgunud, et võlgnikul puudub raha ja kinnisvara rahalise karistuse tasumiseks. Samas ei ole esitatud andmeid võlgnikul vallasvara puudumise kohta, kuigi TMS § 198 kohaselt sissenõue pööratakse võlgniku varale järgmises järjekorras: 1) rahale, väärisasjadele, väärtpaberitele ja nõuetele; 2) ülejäänud vallasvarale; 3) kinnisvarale ning viimasena pööratakse sissenõue võlgniku osale ühises varas. Sissenõudja on pöördunud kohtusse asenduskaristuse kohaldamiseks olukorras, kus võlgniku varaline seisund ja võimekus rahaline karistus reaalselt tasuda ei ole usaldusväärselt välja selgitatud. Kohus saab otsustada asenduskaristuse kohaldamise olukorras, kus kohtutäitur on eelnevalt andnud objektiivse hinnangu võlgniku varanduslikule olukorrale ja reageerinud täitemenetluse seadustikust tulenevalt. Eelkõige tuleb täitemenetluses ammendada võimalused rahalise karistuse tasumiseks võlgniku vara arvel ning seejärel viimase abinõuna on kohaldatav rahalise karistuse asendamine, s o vabaduse võtmine. Täiendav on asjaolu, et kohtule ei ole teada võlgniku asukoht ning asenduskaristuse kohaldamine otsustatakse üksnes süüdimõistetu osavõtul, ei ole reaalselt võimalik sissenõudja taotlust kohtus menetleda ja taotlus asenduskaristuse kohaldamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki §-des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 ja § 387 kohaselt võib määruskaebus esitada vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule kümne päeva jooksul selle teadasaamisest.

Kalev Kuningas Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.