Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
7.veebruar 2012 Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-11-4511
Kohtukoosseis
Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Mati Kartau
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 19.jaanuari 2012 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu Veljo Ahase kaitsja vandeadvokaat Niina Agarjova määruskaebus
Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: Jätta Tartu Maakohtu 19. jaanuari 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Veljo Ahase kaitsja vandeadvokaat Niina Agarjova määruskaebus rahuldamata.
Maksta välja Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Niina Agarjova kaudu 64 eurot advokaat Niina Agarjova poolt Veljo Ahasele apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Veljo Ahaselt menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Niina Agarjova poolt osutatud õigusabi eest 64 eurot riigituludesse. Veljo Ahasel tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Veljo Ahas 1-114511 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest.
Asjaolud Rapla Maakohtu 20.01.2004 otsusega, mida muudeti Tallinna Ringkonnakohtu 23.03.2004 otsusega, mõisteti V. Ahas süüdi KarS § 121 ja § 141 lg 2 p 3 järgi ning karistati KarS § 64 lg 1 kohaldamisega vangistusega 10 aastat 6 kuud. Karistuse kandmise aja algus 22.02.2003 ja lõpp 21.08.2013. Tartu Maakohtu 19.01.2012 määrusega jäeti Veljo Ahas Rapla Maakohtu 20.01.2004 otsusega mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus leidis, et süüdimõistetu tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus tuvastas, et kuigi V. Ahas on osalenud erinevates sotsiaalprogrammides, osalenud majandustöödel ja omandanud keskhariduse, on tal käesoleval ajal 24 kehtivat distsiplinaarkaristust. 17.11.2011 karistati V. Ahast taas distsiplinaarkorras ja karistuseks määrati 30 päeva kartserit. Maakohus asus seisukohale, et sellise intensiivsusega rikkumiste jätkamine vangistuses seab kahtluse alla isiku valmiduse koostööks ametnikega, mis on kriminaalhoolduse toimimise eelduseks. Taotlemaks ennetähtaegset vabastamist, peaks süüdimõistetu käitumine vangistuses olema laitmatu. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu V. Ahase kaitsja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ning tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Määruskaebuse põhjenduste järgi on V. Ahase distsiplinaarkaristused enamasti seotud suitsetamisega (2011.a 9 distsiplinaarkaristust, millest 6 seoses suitsetamisega). V. Ahasel on vabanemisel võimalik elama asuda möbleeritud eluruumi Haapsalu Tööotsijate Ühingu elamus. Selle kohta on olemas garantiikiri ning V. Ahasele garanteeritakse ka sotsiaalne ja psühholoogiline nõustamine ning abi töökoha otsimisel. Seega on V. Ahasel kindel elukoht ja võimalus leida endale töökoht. Lisaks on V. Ahasele kindlustatud sissetulek invaliidsuspensioni näol. Kaitsja leiab, et V. Ahas on suhtumise ümberhinnanud, ta töötab vanglas abitöölisena, on omandanud keskhariduse (12 klassi); osalenud mitmetes sotsiaalprogrammides. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel ei ole alust. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Tulenevalt KarS § 76 lg-st 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. KarS § 76 lg 2 p-st 2 tuleneb kohtule küll seaduslik alus vabastada isik tingimisi ennetähtaegselt vangistusest, kui ta on ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusest, kuid tegemist on formaalse eeldusega. Kohus võib siiski keelduda kinnipeetava tingimisi ennetähtaegsest vabastamisest, kui isik ei vasta KarS § 76 lg-st 3 tulenevatele materiaalsetele eeldustele. Nimetatud lõikest tuleneb muuhulgas, et kohus võtab arvesse -2-
süüdimõistetu varasemat elukäiku, mis hõlmab endas kinnipeetava varasemat karistatust ja üldist suhtumist õiguskorda. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna V. Ahas on oma käitumise ja suhtumisega näidanud, et tema suhtes rakendatud karistused ei ole täitnud eesmärki - hoiduda edaspidi süütegude toimepanemisest, ei ole võimalik teda ennetähtaegselt vabastada. Ringkonnakohus tuvastas, et V. Ahast on korduvalt karistatud seksuaalse enesemääramise vastaste süütegude eest. Tartu Vangla iseloomustuse järgi on V. Ahase poolt uue seksuaalkuriteo toimepanemise tõenäosus 41% - 62%. Seetõttu ei toeta V. Ahase ennetähtaegselt vabastamist ka Tartu vangla. V. Ahase suhtumist õiguskorda iseloomustab ka asjaolu, et ta on 2011. a toime pannud 9 distsiplinaarrikkumist. Suutmatus jälgida vangla sisekorraeeskirju muudab ringkonnakohtu jaoks väheveenvaks väite, et kinnipeetav on võimeline täitma katseaja kontrollnõudeid ja kohustusi. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et V. Ahasel puudub eriala ning arvestades tema haridustaset ning asjaolu, et vabanemisel tal töökoht puudub, on tema võimalused käesolevas majandusolukorras tööjõuturul konkureerimiseks väga väikesed. Kokkuvõtlikult märgib ringkonnakohus, et kuna V. Ahast on korduvalt varem karistatud, siis on tal olnud mitmeid võimalusi enda vigadest õppimiseks, et mitte enam kuritegelikule teele sattuda. Siiski ei ole V. Ahas oma käitumise ja suhtumisega näidanud, et tema suhtes rakendatud karistused on oma eesmärki - edaspidi hoiduda süütegude toimepanemisest täitnud. Käesoleval ajal kannab ta karistust muuhulgas seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo eest. V. Ahas on jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist ka vangistuses ning vangistuses toimepandud õigusrikkumiste iseloom viitab soovimatusele järgida kehtestatud käitumisreegleid. Selleks, et süüdimõistetut vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, peab kohtul tekkima veendumus, et tema suhtes on võimalik teostada tõhusat kriminaalhooldust. Maakohtul sellist veendumust ei tekkinud ja seda ei ole ka ringkonnakohtul. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes KrMS §-st 390 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja esitatud määruskaebuse rahuldamata.
Tiit Lõhmus
Maarika Kuusk
-3-
Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.