Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 30.01.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number: 1-11-4281/16
Asja liik: Kriminaalasi
Menetlusliik: Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg: 30.01.2012
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1086

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

1-11-4281/4Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja01.04.2011 1-11-4281/26Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja19.09.2012

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Toimik nr 1-11-4281

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

30.jaanuaril 2012 Jõhvi kohtumajas

Kohtuasja number

1-11-4281

Kohtukoosseis

Kohtunik Inna Kirsipuu

Kohtuistungi sekretär, tõlk

Merike Erisalu juuresolekul, tõlk Inga Kaljus

Prokurör

Prokuröri abi Natalja Firsova

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid P.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega

Asja läbivaatamise kuupäev

30.01.2012 avalikul kohtuistungil

Süüdimõistetu

P.D , isikukood: xxx, kannab karistust xxx

RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta P.D talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 23.01.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava P.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. P.D on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 01.04.2011 kohtuotsusega KarS § 121, § 274 lg 1, § 275 järgi ning KarS § 64, § 65 lg 2 kohaldamisega mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 7 kuud 17 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 01.04.2011 ja lõpp 18.11.2012. P.D andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 167). Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 25.01.2012.

1(4)

Kinnipidamisasutusest P.D kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav omab 18 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vangistuse jooksul on kinnipeetav osalenud sõltuvusainete tarvitamise muutmist motiveerivas rehabilitatsiooni programmis, läbinud on sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ ja noortele mõeldud programmi EQUIP. Kinnipeetav on käinud psühholoogi nõustamisel. Vabanemisel asub elama isa juurde aadressile xxx, kus elas ka enne vangistust. Isik omab põhiharidust, kutset ei oma. Isiku tutvusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud. Isik on vabaduses proovinud narkootikume (amfetamiini). Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist tingimisi ennetähtaegselt, elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt on P.D vabanemisel kindel elukoht aadressil xxx. Tegemist on 3-toalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava isale. Käesoleval ajal elavad korteris kinnipeetava isa ja vanaema. Vabanemise korral garanteerib kinnipeetavale töökoha OÜ xxx. P.D käitumist vabaduses võivad mõjutada sõltuvusprobleemid- isikut on mitmel korral karistatud Alkoholiseaduse alusel, kuritegevus- kahel korral karistatud kriminaalkorras, on olnud kriminaalhooldusel-katseajal olid probleemid lisakohustuste ja registreerimiskohustuse täitmisega, karistus pöörati täitmisele. P.D taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Tal on vabaduses kindel elu- ja töökoht. Prokurör ei toeta P.D tingimisi ennetähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Isik on korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. Samuti viimane kuritegu on toime pandud vanglas ja seotud vägivalla kasutamisega vanglatöötaja suhtes. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et P.D tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kaks korda kriminaalkorras karistatud. Varasemalt on kinnipeetavat karistatud röövimise ja kehalise väärkohtlemise eest tingimusliku karistusega. Harju Maakohtu 26.02.2010 kohtumäärusest on näha, et P.D ei täitnud registreerimisnõuet ja kohtu poolt määratud lisakohustusi -mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume (4 korral rikkus alkoholi tarvitamise keeldu) ja osaleda sotsiaalabiprogrammis ega pöördunud võõrutusravile, karistus pöörati täitmisele. Viimase kuriteo pani P.D toime vanglas karistust kandes. Viru Maakohtu 01.04.2011 kohtuotsusega karistati teda kehalise väärkohtlemise ja võimuesindaja solvamise ja vägivalla toimepanemise eest. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik 5-7) on näha, et P.D on 7 korral väärteokorras karistatud, nendest 5 korral Alkoholiseaduse alusel ja 2 korral võimuesindaja seadusliku korralduse eiramise eest ja ühel korral avaliku korra rikkumise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus P.D puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. 2(4)

Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et P.D on 18 kehtivat distsiplinaarkaristust. Karistused on muuhulgas määratud vanglateenistuja solvamise, laimamise, ahistamise, ähvardamise eest, vanglaametniku korralduste eiramise eest, keelatud esemete omamise eest. Rikkumiste arv ja iseloom näitab, et vangistuse ajal ei ole P.D oma käitumist ega mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on läbinud rehabilitatsiooniprogrammi Eluviisitreening, sotsiaalprogrammi Viha juhtimine ja EQUIP (tunnistused isiklikus toimikus). Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument ID-kaart kehtivusega kuni 10.02.2015 ja Välismaalase pass kehtivusega kuni 04.05.2015. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimaliku vabanemist asub süüdimõistetu elama isa Vxxx Mxxx juurde aadressile xxx. Tegemist on 3-toalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava isale. Kriminaalhooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud kinnipeetava isa Valeri P.D on elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andis selle kohta oma allkirja (kohtu toimik lk 13). Antud korteris elab veel kinnipeetava vanaema, kes on andnud suulise nõusoleku. Vabanemise korral garanteerib Valeri P.D-le töökoha xxx laotöölisena (garantiikiri isiklikus toimikus). Arvestades P.D poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvaid karistusi (muuhulgas röövimine, korduvad vägivallateod) ja tema käitumist kriminaalhoolduse all olles (katseajal käitumiskontrollnõuete ja lisakohustuste rikkumine ja mittetäitmine) ja vangistuses viibides (korduvad distsiplinaarrikkumised), on kohus seisukohal, et P.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Süüdimõistetu on varem määratud kriminaalhooldusele, katseajal ei käinud registreerimisel, 4-l korral rikkus alkoholi tarvitamise keeldu, ei täitnud sotsiaalprogrammi nõuet ning ei pöördunud xxxHaiglasse võõrutusravile, karistus pöörati täitmisele. Seega kriminaalhooldus ei osuta P.D-le piisavalt mõju. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole veel võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Soovides elada seadusekuulekalt vabaduses, tuleb süüdimõistetul algul hakata käituma seadusekuulekalt vangla režiimi tingimustes. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel elukoha omamine ja tõenäoliselt ka töökoht ei kaalu üle tema varasemat käitumist ja kuritegude asjaolusid. Alkoholi tarvitamine omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Karistusaja lõpuni on veel üle 9 kuu, mis on piisavalt pikk aeg. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu P.D temale Viru Maakohtu 01.04.2011 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.