Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-10-12499
Kohtunik
Peet Teidearu
Kohtuistungi sekretär
Kristi Suvi
Kriminaalasi
Süüdimõistetu Raivo Reimundi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamine
Süüdimõistetu
Raivo Reimund (IK: 36304215712; viibimiskoht: Tartu Vangla)
Juhidudes KrMS § 426, § 432 lg 3, kohus
määras : Jätta vabastamata süüdimõistetu Raivo Reimund temale Valga Maakohtu 30. jaanuari 2001. a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Määrata, et Tartu Vangla on kohustatud esitama materjalid Raivo Reimundi tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest vabastamise arutamiseks kohtule uuesti kuue (6) kuu möödumisel alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Valga Maakohtu 30. jaanuari 2001. a otsusega tunnistati Raivo Reimund süüdi KrK § 101 p 4, 7, § 139 lg 2 p 1, 2 ja § 1952 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 14 aastat vabadusekaotust, mille algust arvata alates 02. maist 2000. a. Kohtuotsus jõustus Tartu Ringkonnakohtu otsusega 19. aprillil 2001. a.
Harju Maakohtu 07. detsembri 2007. a, Tartu Maakohtu 22. septembri 2009. a ja Tartu Maakohtu 09. novembri 2010. a määrustega jäeti Raivo Reimund Valga Maakohtu 30. jaanuari 2001. a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Raivo Reimundi karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 01. mail 2014. a. Raivo Reimundit on varem kriminaalkorras karistatud:
Raivo Reimundi puhul on positiivne vabaduses kindla elukoha ja lähedaste toetuse olemasolu ning asjaolu, et talle on vabanemisel garanteeritud töökoht. Samuti on positiivne, et ta on vangistuses läbinud sotsiaalabiprogramme ja tööalase nõustamise, osalenud vangla tööhõives ja kutseõppes ning tal puuduvad tasumata rahalised kohustused. Ka tema suhtumine vanglaametnikesse ja võimalikku kriminaalhooldusesse on materjalidest nähtuvalt olnud üldjuhul positiivne. Samas aga tuleb kohtul arvestada, et Raivo Reimundit on kriminaalkorras karistatud kokku neljal korral, sealhulgas kolmel korral on karistuseks mõistetud reaalne vangistus. Käesolevalt kannab ta karistust muuhulgas piinaval ja julmal viisil vägivallaga toime pandud tahtliku tapmise eest, samas kui teda on ka varsemalt karistatud teisele isikule üliraskete kehavigastuste tekitamise eest ning vägivallaga toimepandud kuritegude eest. Kohus leiab, et sellise isiku ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tuleb eriti põhjalikult kaaluda, kas vabastamine on põhjendatud, uue kuriteo riskitegurid piisavalt maandatud ning kas isiku vabastamise puhul ei saaks liigselt riivatud ühiskonna õiglustunne. Kuigi kohtule esitatud materjalide ja kohtuistungil avaldatu põhjal võib järeldada, et süüdimõistetu käitumises on toimunud teatud positiivsed muutused ning tal on olemas motivatsioon edaspidiselt seadusekuulekalt elada, siis leiab kohtunik, et tema ennetähtaegne vabastamine oleks käesoleval ajal siiski liigselt ennatlik. Kuna materjalidest nähtub, et süüdimõistetul on vangistuses esinenud probleeme vangla sisekorrale allumisele ning tal on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust, siis puudub kohtul piisav veendumus, et süüdimõistetu mõistab täielikult tema suhtes kehtestatud reeglite ja nõuete järgimise vajalikkust, mis on aga isiku ennetähtaegse vabastamise puhul esmatähtsaks. Kuigi sõnades väljendab süüdimõistetu arusaama oma senise käitumisviisi muutmise vajadusest ning on vangistuses selle nimel ka reaalselt tegutsenud, siis tuleb vangladistsipliini rikkumiste põhjal siiski järeldada, et vastav motivatsioon muutumiseks ja enesekontrollioskus on veel mõneti puudulik, mis omakorda seab kahtluse alla süüdimõistetu toimetulekuvõimalused vabaduses. Materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetul peamiseks kuriteoriskiks olnud alkoholi tarvitamine ja teiste isikute poolne mõjutatavus, millele viitavad ka tema poolt toime pandud kuritegude asjaolud. Kuigi käesolevaks ajaks on süüdimõistetu oma alkoholi tarvitamise harjumused üle vaadanud ja nendega tegelenud ning samuti ei soovi enda sõnul enam suhelda kriminaalse taustaga tuttavatega, siis on kohtul alust kahelda, kas süüdimõistetu ka tegelikult ennast piisavalt kontrollida suudab ega lase kõrvalistel isikutel enesele negatiivset mõju avaldada. Kohus leiab, et süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist ei toeta täielikult ka tema vabastamise järgsed elutingimused. Vabastamisel asuks ta elama oma ema juurde XXXXtöökoht on talle garanteeritud XXXX Seega on kohtul alust kahelda, kas süüdimõistetu suudaks sellise elukorralduse juures täita nõuetekohaselt ennetähtaegse vabastamise kaasneva kriminaalhoolduse tingimusi, sealhulgas käia kriminaalhooldaja juures ennast vajalikul määral registreerimas. Kas tööandja leiab Raivo Reimundile ka elamispinna töökoha lähedale, ei ole selge. Samuti ei ole praegu andmeid kas Raivo Reimondil on võimalik tööle asuda tema poolt nimetatud töödele XXXX Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et Raivo Reimundi katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud, kuna oleks liigselt ennatlik. Samas aga on kohus seisukohal, et arvestades isiku suhtes juba praeguseks toimunud positiivseid muutusi, tuleb talle anda uus võimalus ennetähtaegse vabastamise arutamiseks tavapärase aasta möödumise asemel juba poole aasta pärast alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Nimetatud aja jooksul oleks süüdimõistetul võimalik näidata, et ta on igakülgselt motiveeritud oma käitumist muutma ning suudab alluda ka tema suhtes kehtestatud reeglitele. Samuti tuleks tal läbi mõelda ja võimalusel korraldada oma vabanemisjärgseid elutingimusi selliselt, et tagatud oleks nii tema majanduslik- kui ka elukorralduslik stabiilsus. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.