Kohtulahend

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Kokkuleppe sisu K.T süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on toime pannud vargusi, mille eest teda on karistatud KarS § 218 lg 1 järgi, 22.10.2010 kella 09.30 paiku püüdis grupis koos isikuga, kellele ei ole käesolevas kriminaalasjas süüdistust esitatud (s.o R.K. ) ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta Tartus Rebase 10 asuvast Rimi Eesti Food AS-le kuuluvast kauplusest Hyper Rimi kahte 0,5 l pudelit viskit Jack Daniels Wiskey kogumaksumusega 40,26 eurot (630,00 krooni), kuid kuritegu jäi lõpule viimata kaupluse turvatöötaja sekkumise tõttu ning kaup tagastati kauplusele rikkumata kujul; 11.11.2011 kella 21.13 paiku püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta Tartus Kalda tee tn 32 asuvast Maxima Eesti OÜ-u kauplusest Maxima ühte 0,5 l pudelit viina maksumusega 5,70 eurot, kuid kuritegu jäi lõpule viimata kaupluse sisevalvetöötaja sekkumise tõttu ning kaup tagastati kauplusele rikkumata kujul. Seega pani K.T toime KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud grupi poolt ja süstemaatiliselt. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 7, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui K.T ei pane 18 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et K.T on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse K.T süüdi tunnistada KarS § 25 lg 2 -199 lg 2 p 7, 9 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole.

III Kohtu seisukoht menetluskulu osas Menetluskuludeks on riigi õigusabi kulud kohtumenetluses 19,20 eurot ja määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 76,71 eurot eurot, samuti süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 435 eurot (palga alammäär on alates 1. jaanuarist 2012.a 290 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. K.T oli kuni 31.12.2011. a trauma tõttu 100% töövõimetu. Käesoleval ajal ei ole töövõime kaotuse määr veel teada. Tal endal puudub igasugune sissetulek, on vanemate ülalpidamisel. Arvestades eeltoodut, käib kõigi menetluskulude hüvitamine K.T-le ilmselgelt üle jõu, mistõttu tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid vähendada, jättes kaitsjatasu riigi kanda. Sundraha summa tasumine ühe korraga käib K.T-le samuti üle jõu, mistõttu tuleb anda talle võimalus tasuda menetluskulusid ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Ingeri Tamm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.