Kohtulahend

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

24. jaanuar 2012, Tartu

Kriminaalasja number

1-09-780

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 13. jaanuari 2012 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

P.Z määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: jätta Tartu Maakohtu 13. jaanuari 2012 määrus muutmata ja süüdimõistetu P.Z määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud Tartu Maakohtu 27.10.2009 otsusega mõisteti P.Z süüdi KarS § 201 lg 2 p 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 74 alusel määrati, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui P.Z ei pane 18 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. KarS § 75 lg 2 p 1 järgi määrati P.Z-ile käitumiskontrolli ajaks kohustuseks heastada kuriteoga tekitatud kahju 7900 krooni igakuuliste maksetena vähemalt summas 600 krooni 13-l kuul järjest ja 14-l kuul summas 100 krooni alates kohtuotsuse jõustumisele järgnenud kuust kannatanule Ober-Hausi Kinnisvara AS (tl 43–44). Nimetatud kohtuotsus jõustus 04.11.2009. 12.04.2010 esitas kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande P.Z kohta põhjusel, et hooldusalune ei ole asunud täitma kohtu poolt määratud kohustust heastada kuriteoga tekitatud kahju (tl 50–51).

Tartu Maakohtu 06.05.2010 määrusega peatati P.Z-ile Tartu Maakohtu 27.10.2009 otsusega määratud kohustus heastada kannatanule Ober-Hausi Kinnisvara AS kuriteoga tekitatud kahju 7900 krooni kuni töökoha leidmiseni, kuid mitte kauemaks kui 3 kuuks, so kuni 05.08.2010. Samuti määrati talle kohustus läbida sotsiaalprogramm „XXXX“ (tl 53). 30.05.2011 esitas kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande pöörata P.Z-ile mõistetud tingimuslik vangistus täitmisele põhjusel, et P.Z ei täida kohtuotsusega määratud kohustust heastada kuriteoga tekitatud kahju. Peale Tartu Maakohtu 06.05.2010 määruse jõustumist on P.Z tasunud (kuigi hilinemisega) kuriteoga tekitatud kahju kokku 3000 krooni ning on esitanud veel ühe maksekviitungi 1200 krooni tasumise kohta 21.10.2010, kuid see on tasutud rahandusministeeriumi, mitte kannatanu arvele. Käesoleval aastal ei ole P.Z maksekviitungeid kahjude hüvitamise kohta esitanud (tl 55). Tartu Maakohtu 29.07.2011 määrusega rahuldati kriminaalhooldusosakonna taotlus ning tühistati P.Z suhtes vangistuse tingimuslik mittekohaldamine ning saadeti Tartu Maakohtu 27.10.2009 otsuse järgi kandmata karistuse 3 kuud vangistust ärakandmisele (tl 63–64). Nimetatud määrus jõustus 09.08.2011. 21.09.2011 esitas P.Z Tartu Maakohtule taotluse vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks 2 kuuks, kuna tal on väike laps ning 2 kuu jooksul saaks ta tasutud võlajäägi 97,16 eurot (tl 70). Tartu Maakohtu 20.10.2011 määrusega rahuldati P.Z taotlus ja lükati vangistuse täitmisele pööramine edasi kuni 21.12.2011 (tl 72). 08.12.2011 esitas P.Z uue avalduse vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks, kuna P.Z on tasunud kogu raha, tal on väike laps ja lapse isa viibib töö iseloomu tõttu lähetustel ning perekonnas on rasked majanduslikud tingimused (tl 74). Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus jättis P.Z taotluse rahuldamata. Kohus viitas KrMS § 415 lg-le 3 ning märkis, et kohus on pikendanud vangistuse täitmisele pööramist ja andnud P.Z-ile võimaluse valmistada ette vangistuse täitmisega kaasnevate probleemide ületamine perekonnas. Ühtlasi ei ole ilmnenud uusi asjaolusid, mis põhjendaksid vangistuse täitmise veelkordset edasilükkamist. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu P.Z taotleb maakohtu määruse tühistamist ning uue lahendi tegemist, millega lükata talle mõistetud karistuse täitmisele pööramine edasi 2 kuu võrra. P.Z leiab, et kohus pidanuks arvestama asjaolu, et tal on väike laps ja lapse isa viibib töö iseloomu tõttu lähetustes ja on kodust palju eemal. Seetõttu on lapse hooldamine, kasvatamine ja järelevalve põhiliselt tema ülesandeks. Praegu üürib nende perekond 2-toalist korterit. Juhul, kui lapse isa jääb lapse tõttu töölt ära, kaotab nende perekond elamispinna. Seega leiab P.Z, et vangistuse viivitamatu alustamisega võivad kaasneda rasked tagajärjed nii talle kui pereliikmetele. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused