Kohtulahend

Kriminaalasi nr 1-12-647

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

23.jaanuaril 2012.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul prokurör Alar Häidbergn osavõtul arutades avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses kriminaalasja süüdistatav U.A, IK xxx, elukoht: XXXX, kriminaalkorras varem karistatud 7 korral, väärteokorras karistatud, tõkendit kohaldatud ei ole, süüdistuses KarS § 424 järgi. Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet, t u v a s t a s: Süüdistus U.A süüdistatakse selles, et tema juhtis 21.jaanuaril 2012.a. kella 17.50 paiku TartuRäpina mnt 1. km-l registrimärgita motorollerit, olles alkoholijoobes. Sellega pani U.A toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kantuks 3 päeva ja ärakandmisele kuuluvaks 5 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada seda karistust Tartu Maakohtu 28.oktoobri 2011.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 4 kuu võrra ja lugeda lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 9 kuud ja 27 päeva vangistust.

Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. U.A tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendid puuduvad. Menetluskuludena kuulub U.A-lt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et põhjendatud on kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja jätta osa menetluskulusid riigi kanda. U.A ei oma juba aastaid töökohta ja on ema ülalpidamisel. Aegajalt teeb juhutöid, kuid sellest saadav tulu on väga väike. Käesoleva kohtuotsuse järgi peab U.A asuma natuke lühemat kui aastast vangistust kandma, millise aja jooksul tal samuti ilmselt sissetulek puudub. Seega on ilmne, et täielik menetluskulude tasumine käiks talle üle jõu. Samuti on põhjendatud määrata väljamõistetavate menetluskulude tasumine osade kaupa. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada U.A KarS § 424 jär gi ja mõista karistuseks kuus (6) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kantud karistuse hulka U.A eelvangistuses viibitud aeg 21.-23.jaanuar 2012.a., s.o kolm (3) päeva ja karistuseks mõista 5 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada U.A-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 28.oktoobri 2011.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o neli (4) kuud vangistuse võrra ning mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks U.A-le üheksa (9) kuud kakskümmend seitse (27) päeva vangistust. U.A-le mõistetud karistuse kandmise aja algust lugeda tema kinnipidamiskohta saabumisest. KrMS § 180 alusel välja mõista U.A-lt menetluskuludena riigituludesse sundraha ükssada (100) eurot ja kaitsjatasu kolmkümmend (30) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda. Määrata, et U.A on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe (1) aasta jooksul.