Kriminaalasi nr 1-10-15154
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
17 jaanuar 2012 a Jõgeva kohtumaja (istung toimus 11 jaanuaril 2012 a Tartu kohtumajas)
Kriminaalasja number
1-10-15154
Täitmiskohtunik
Liivi Loide
Kohtuistungi sekretär
Viivi Kalme
Taotlus
V.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks
Süüdimõistetu
V.U Asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond; isikukood xxx
Jätta V.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
V.U on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 08.02.2011.a otsusega kriminaalasjas nr 111-1766 KarS § 329 ja § 424 järgi ning karistuseks on mõistetud 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 17.11.2010.a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-15154 mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 7 kuud 14 päeva vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 7 kuud 14 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 08.02.2011.a ja lõpeb 22.09.2012.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 30.11.2011.a. Tartu Vangla edastas 23.11.2011.a Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema
1 (3)
2 (3)
V.U ise selgitas istungil, et ta soovib vabaneda. Ta on vangistuse ajal järele mõelnud ja soovib jätkata õiguskuulekalt. Vangistuse ajal on ta käitunud korralikult ja käib väljaspool vanglat tööl. Tööandja on lubanud kindlustada teda tööga ka peale vabanemist. Vabanedes on ta valmis võtma lisakohustusi, mille kohta kriminaalhooldaja on ettepaneku teinud. Samuti on ta valmis alluma alkoholismivastasele ravile. Vangistuses on tal mure enda turvalisuse pärast, millest on teadlik ka vangla administratsioon. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. V.U on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus nõustub prokuröri poolt väljatooduga ja leiab samuti, et V.U ennetähtaegseks vabastamiseks alust ei ole. V.U on kriminaalkorras karistatud 18-l korral. Viimasel viiel korral on tulnud karistus liita KarS § 65 lg 2 alusel, kuna uued kuriteod on toime pandud varasema otsusega määratud katseajal. Tema suhtes on aastate jooksul kohaldatud kõiki karistusliike ja ka karistusest vabastamise või karistuse asendamise võimalusi. V.U ei ole sellest järeldusi teinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Viimased rikkumised on muuhulgas olnud täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud lisakaristuse täitmisest kõrvalehoidumise eest. Kohus leiab, et V.U poolt jonnakalt mittelõpetav õigusvastane käitumine, vaatamata talle korduvalt antud võimalustest kanda karistust vabaduses, näitab, et tema mõjutamiseks ilma vangistuseta võimalused on küsitavad. Lisaks nähtub karistatuse õiendist, et viimase vangistuse kandmiselt V.U vabastati enne tähtaega, kuid katseaega ta ei läbinud, vaid pani toime uued kuriteod. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.