Kohtulahend

Asjaolud ja menetluse käik. Tartu Vangla on 17.11.2011.a esitanud Tartu Maakohtule T.P kohta koostatud materjalid tema vangistusest vabastamiseks tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega. Tartu Maakohtu 09.04.2009.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-09-5039 tunnistati Marek Lomp süüdi KarS § 200 lg 2 p 4 järgi ning karistuseks mõisteti 3 (kolm) aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Tartu Maakohtu 04.09.2007.a. otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 3 (kolm) aastat 1 (üks) kuu vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 6 (kuus) aastat 1 (üks) kuu vangistust. Karistuse kandmise aja algust hakati arvestama alates tema kinnipidamisest s.o 05. novembrist 2008.a. Karistusaja algus 05.11.2008.a. Karistusaja lõpp 04.12.2014.a. Tartu Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud neljal korral, kannab esimest vanglakaristust. Vangistuse jooksul on süüdimõistetu täitnud individuaalse täitmiskava vastavalt vangla võimalustele ja isiklikule motivatsioonile. T.P on osalenud tööhõives, läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening, Viha juhtimine ja Agressiivsuse asendamise treening. Omab ühte lõppenud distsiplinaarkaristust. Suhted päritoluperekonnaga on head, vanemad toetavad materiaalselt ja töötab vangistuses ka ise. Kuriteod on toime pandud alkoholijoobes, grupiviisiliselt ning kasutades füüsilist jõudu. Vangistuse jooksul on oma väärtushinnanguid muutnud, soovib vabaneda alkoholisõltuvusest, on läbinud Eluviisitreeningu. Suhted vanglaametnike ja kaaskinnipeetavatega on korras, probleeme esinenud ei ole. Emotsionaalselt on stabiilne, isiku käitumine vangistuses ei viita agressiivsusele või kehvale enesevalitsusele. Vangistuse ajaks on seatud positiivsed eesmärgid ja ka vabanemiseks seatud eesmärgid on realistlikud. Esineb raskusi oma osa määratlemisega probleemide tekkimisel, kaldub süüdistama keskkondlikke tegureid. Kuritegude toimepanemise põhjusena näeb oma varasemat elustiili, millesse ei kuulunud töö ja normaalsed tegevused. Tartu Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset tingimisi vabastamist käitumiskontrollile allutamisega. Kriminaalhooldaja oma arvamuses on leidnud, et uue kuriteo sooritamise välised riskifaktorid on vaid formaalne sotsiaalne võrgustik (vanaema), alkoholi tarvitamine, majanduslik toimetulek ja kuritegelikud sõbrad. Kinnipeetava sisemine riskifaktor on motivatsiooni nõrkus ja ebapüsivus õiguskuuleka elu eesmärkide seadmisel. Varasemalt ei ole kriminaalhooldus end õigustanud. Rahalisi nõudeid on 3277,02 euro ulatuses. Juhul, kui kohus otsustab kinnipeetava ennetähtaegselt vabastada, peaks kriminaalhooldusametniku arvamuse kohaselt kohaldama elektroonilist valvet üheks aastaks. Lisaks määrata T.P-le kohustused: hoiduma alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest, mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega ilma ametniku eelneva loata. Kriminaalhooldaja peab otstarbekaks pöörduda hiljemalt ühe kuu jooksul psühholoogi või psühhiaatri poole sõltuvusprobleemidest vabanemiseks, pöörduma töötukassasse kahe nädala jooksul alates vabanemisest. Kohtuistungil 09.01.2011.a süüdimõistetu avaldas, et ta tahab muuta oma keskkonda ja sellepärast elama asuda Tartusse, senisest elukohast xxxxxxxxxxeemale. Kuriteo põhjusena näebki, et „Adaveres iga nurga taga joodi“. Ta on varem ka ametlikult töötanud, kuid on töölt vabastatud, kuna joomise tõttu ei läinud tööle. Leiab, et kasu on olnud sotsiaalprogrammidest vanglas. Vabanemisel soovib kohe tööle asuda, tööandjalt on garantiikiri. Prokurör kirjalikus seisukohas T.P ennetähtaegset vabastamist ei toeta. M.Lopm on viis korda kriminaalkorras karistatud, varasem katseaeg negatiivse tulemusega- nii kriminaalhoolduse nõuete rikkumine kui ka uued kuriteod. Prokuröri hinnangul ei sobi T.P kriminaalhooldusele, kuna uute ja erineva kvalifikatsiooniga kuritegude toimepanemine katseajal näitavad T.P suhtumist õiguskorda. Prokuröri arvates on

2 (4)

T.P vabastamine 2 aastat 11 kuud enne karistusaja lõppu põhjendamatu ja vastuolus karistuspoliitiliste eesmärkidega. Kaitsja toetab T.P ennetähtaegset vabastamist. Elektroonilise järelevalve võimalused on elukohas olemas, ema, vanaema ja tädi on teda seni vangistuse ajal toetanud ja valmis tegema seda ka edaspidi. T.P mõtlemises on toimunud muutused, ta saab kriminaalhooldusnõuete täitmisega hakkama. Kaitsja esitab tööandja garantiikirja T.P töölevõtmiseks tähtajatult ehitustööliseks. Kohtu seisukohad T.P on süüdi tunnistatud ja karistatud esimese astme kuriteo sooritamise eest: KarS § 76 lg 2 kohaselt võib esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud (p 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või (p 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Tartu Maakohtu 09.04.2009.a otsusega mõisteti T.P-le liitkaristus, millest KarS § 76 lg 2 p 1 tähtaeg (pool mõistetud karistusest) sai täis 19.11.2011.a. Seega on käesolevaks ajaks T.P-le saabunud KarS § 76 lg 2 p 1 sätestatud tähtaeg (19.11.2011.a), see tähendab, et elektroonilise järelevalve alla ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused on täidetud. Kohus on seisukohal, et T.P ennetähtaegne vabastamine praegu ei ole põhjendatud. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. T.P on temale karistuseks mõistetud 6 aastat 1 kuu vangistusest ära kandnud 3 aastat ja peaaegu 2 kuud. Kohus peab sellist ärakantud karistusaega mittevastavaks toimepandud kuritegude hulgaga ja raskusastmega (kahe kohtuotsuse alusel, mille hulgas kaks röövimist, s.o. esimese astme kuritegu). S.t., et KarS § 76 lg.3 loetelu esimene asjaolukuriteo toimepanemise asjaolud- ei võimalda praegust ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja ettekanne ja vangla iseloomustus kogumis võimaldavad järeldada, et praegune vangistus on T.P esimene periood elus, mil ta on saavutanud positiivse elukorralduse. Teda on suunatud (pro: sunnitud) töötama, oma käitumist analüüsima, spetsialistide abi kasutades oma vigu nägema, alkoholist loobuma ja sellisel sunnil on olnud esmased positiivsed tagajärjed. Need väljenduvad T.P arusaamises, mis olid tema kuritegude põhjused – otsustused alkoholi tarvitamise kasuks, tööle minemisest loobumise kasuks, alkoholilembeste sõprade kampades viibimise kasuks jne. T.P tunnistab neid vigu ja ta on kavandanud tee, kuidas sellistest vigadest üle saada. Kohus tunnustab selliseid muutusi. Samas on kohus kindlal veendumusel, et praegu, mil esimesed positiivsed tulemused on endast märku andnud, on ennatlik süüdimõistetu saatmine vabadusse ajal, mil positiivsed muutused ei ole kinnistunud. T.P on juba vähemalt 2005.aastast peale (s.t. 18.eluaastast) olnud kuritegude sooritaja, alkoholitarvitaja 17.eluaastast. Tema enda sõnul ongi see olnud tema eluviis. Sellisest eluviisist loobumiseks on vaja pikemaaegset perioodi rangelt kontrollitud ja distsiplineeritud keskkonnas. Praegu on see võimalus tagatud kinnipidamiskohas ja kohus peab põhjendatuks sellise range kontrolli ja järelevalve all

3 (4)

jätkamist. On vajalik, et T.P on kavandanud elukoha muutmist ja ka edaspidi vabanemisel on võimalik tema suhtes rakendada elektroonilist järelevalvet. T.P vabastamine ennetähtaegselt praegu esimese võimaluse saabumisel ei ole kooskõlas ei tema poolt toimepandud kuritegude asjaoludega ja tema varasema elukäiguga ja võib kaasa tuua tagasilöögi tema muutumise positiivsetes tulemustes. T.P ennetähtaegset vabastamist on võimalik kaaluda ka edaspidi. Kaitsja on taotlenud tasu määramist summas 76.80 eurot. Tasu tuleb määrata ja välja mõista KrMS § 180 lg.1 alusel.

Kohtunik Ülle Raag

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.