1-10-6757/35 - Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium - lahend.ee

10.KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 1 alusel jätta menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Kaido Kooga poolt osutatud õigusabi eest 38.35 eurot, riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Viru Maakohtu 12.12.2011 määrusega jäeti A.K. vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. A.K. mõisteti Tartu Maakohtu 06.10.2010 otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p 8, 9, § 201 lg 2 p 1, § 209 lg 2 p 1, 3 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati eelvangistus 23.-25.02.2010, s.o 3 päeva, karistusaja hulka ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 1084 tundi, mis tuli ära teha 2 aasta jooksul. Üldkasulikku tööd A.K. sooritama ei hakanud, elukohas ei elanud ning kontrollnõudeid ei järginud. Tartu Maakohtu 28.02.2011 määrusega pöörati kandmata karistus täitmisele. Karistuse kandmise aja algus on 25.02.2011 ja lõpp 21.08.2012. Kinnipeetavat võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada alates 21.11.2011. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri, kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leidis, et A.K. ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Talle on kaks korda antud võimalus läbida kriminaalhooldus, kuid ta ei õigustanud kohtu usaldust ning sooritas katseajal uued kuriteod. Kui talle anti veel kord võimalus kanda karistust vabaduses üldkasuliku töö näol, ei asunud ta seda tegema. Eriala ja hariduse puudumise tõttu ei ole ta võimeline konkureerima tööjõuturul. A.K. il puudub garanteeritud töökoht ja seega säilib oht uute kuritegude toimepanemiseks. Seetõttu ei leidnud maakohus alust kinnipeetava sõnu õiguskuuleka käitumise kohta uskuda. Maakohus arvestas ka A.K. i elustiili enne vangistust – 30 korda väärteokorras karistatud, töökohta ei omanud, koolis ei käinud, tarbis alkoholi ja narkootikume. Samuti arvestas maakohus uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse suurt protsenti.

Määruskaebustes esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse A.K. , kes palub maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. A.K. märgib, et on teadvustanud endale elu väärtusi, mis haakuvad täielikult ühiskonnareeglitega ja seaduskuuleka eluviisiga. A.K. soovib pühendada end täielikult oma perele ning on seadnud eesmärgiks asuda ausalt elatist teenima. Vastasel juhul on tal suur võimalus sattuda tagasi vanglasse, mis tekitaks A.K. i perele suuri kannatusi. Lähedased on valmis A.K. i vabaduses igati toetama. Vabaduses on tal olemas kindel elukoht, mis sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. A.K. juhib tähelepanu, et tema käitumine vangistuses on olnud piisavalt hea, s.o puuduvad distsiplinaarkaristused, ning ta on jätkanud õpinguid 9. klassis. A.K. kinnitab, et on oma õppetunni kätte saanud ja mõistnud, millised tagajärjed kaasnevad kuriteo sooritamisega. A.K. leiab, et vabanemisel kriminaalhooldaja järelevalve alla on suurem tõenäosus, et ta suudab jätkata elu vabaduses õiguskuulekalt. Ka süüdimõistetu kaitsja ei olnud rahul maakohtu määrusega, esitades määruskaebuse ning taotledes määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega vabastataks A.K. vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. Kaitsja leiab, et maakohtu määrus on ühekülgne ja põhjendamatu. Maakohus on jätnud tähelepanuta A.K. i positiivselt iseloomustavad asjaolud ja muutused vangistuse kandmise ajal. A.K. pole vangistuses toime pannud distsiplinaarrikkumisi. Alates 12.07.2011 on ta üle viidud avavanglasse. Ta on asunud õppima ja soovib vabaduses jätkata õpinguid Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumis. Viru Vangla ja prokurör toetavad tema ennetähtaegset vabastamist. Kuigi A.K. il on võimalus vabaneda ilma elektroonilise valveta, esitas ta taotluse elektroonilise valvega vabanemiseks. Kõik need asjaolud kinnitavad kaitsja hinnangul A.K. i asumist paranemise teele. Vangistuses viibimine on avaldanud A.K. i ellusuhtumisele ja hoiakule positiivset mõju. Kaitsja leiab, et selle positiivsuse kinnistamiseks oleks põhjendatud tema tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine. Elektrooniline valve tagab küllaldase järelevalve A.K. i tegevuse üle ja minimaliseerib uute kuritegude toimepanemise riski. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et esitatud määruskaebused kuuluvad rahuldamisele. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole määruse tegemisel võtnud piisavalt arvesse süüdimõistetu isikut, tema käitumist karistuse kandmise ajal, elutingimusi ning võimalusi vabaduses. Selle asemel on maakohus liigselt keskendunud A.K. i varasemale elukäigule. Ringkonnakohus möönab, et viimase arvestamine on kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel vaieldamatult oluline, kuid see ei tohi võtta kinnipeetavalt võimalust oma õiguskuuleka käitumisega ning enesearendamisega näidata, et ta on vajalikud järeldused teinud ning kantud karistusaeg on oma eesmärgi täitnud. Ringkonnakohus vastupidiselt maakohtule leiab, et võttes arvesse A.K. i isikuomadusi, käitumist vangistuses ning võimalusi vabanemisel, kaaluvad need üle tema poolt toime pandud kuriteo asjaolud. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et A.K. on vangistuses käitunud seaduskuulekalt – isikul puuduvad distsiplinaarkaristused. Alates 25.08.2011 on A.K. paigutatud avavangla osakonda ning alates 12.09.2011 on ta jätkanud põhihariduse

omandamist Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasiumis. Kaitsja määruskaebusest nähtuvalt on A.K. kinnitanud soovi hariduse omandamist jätkata ka pärast vanglast vabanemist. Vabanemisel on tal olemas kindel elukoht ema ja kasuisa juures, kes on valmis teda nii moraalselt kui ka materiaalselt toetama. Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab ringkonnakohus, et A.K. il on olemas eeldused õiguskuulekaks eluks. Ringkonnakohtu arvamust kinnitab asjaolu, et ka vangla ja prokurör toetavad kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Ringkonnakohus möönab, et A.K. i puhul esineb jätkuvalt ka uue kuriteo toimepanemise riske (suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud, varasem alkoholi ja narkootikumide tarvitamine), kuid leiab, et isiku vabastamine elektroonilise valve alla ning täiendavate kontrollnõuete kehtestamine võimaldab neid vähendada. Kuigi A.K. on ka varem viibinud kriminaalhooldusel, mis ei möödunud edukalt, peab ringkonnakohus siinkohal vajalikuks arvesse võtta asjaolu, et reaalses vangistuses viibib A.K. esmakordselt. Oma käitumisega vangistuses on ta ringkonnakohtu hinnangul teeninud ära veel ühe võimaluse näidata, et ta on oma suhtumist kriminaalhooldusesse muutnud ning on suuteline kontrollnõudeid järgima. Neil asjaoludel leiab ringkonnakohus, et A.K. i puhul on vangistus kui karistus täitnud oma eesmärgi ning ta omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Kriminaalhooldusametniku ettepanekutest lähtudes leiab ringkonnakohus, et lisaks KarS § 75 lg-s 1 loetletud kontrollnõuetele tuleb § 75 lg 2 p 2, 4, 7, 9 alusel panna A.K. ile kohustused katseajal mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, otsida endale töökoht kahe nädala jooksul pärast vangistusest vabanemist või registreerida ennast töötuna tööturuametis, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ning alluda elektroonilisele valvele. Asja materjalide kohaselt on A.K. i karistusaja lõpp 21.08.2012. Seisuga 12.01.2012 on tal kandmata karistust 7 kuud ja 9 päeva. KarS § 76 lg 4 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui üks aasta. Ringkonnakohus määrab A.K. i katseaja kestvuseks kuni 12.01.2013, s.o üks aasta. Elektroonilist valvet kohaldada A.K. i suhtes KarS § 751 lg 3 alusel 6 kuu jooksul.