Kriminaalasi nr . 1 – 11-4148
Kohus
Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Kohtuistungisekretär
Margit Veike
Otsuse tegemise aeg ja koht 11. jaanuar 2012. a Jõgeva Kriminaalasja number
1-11-4148
Kriminaalasi
G.J vastu esitatud süüdistus KarS § 213 lg.1 järgi
Menetlusosalised ja nende esindajad
süüdistatav: G.J (isikukood XXX , elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); emakeel-eesti keel, põhiharidus, töökoht või õppeasutus- , kriminaalkorras karistatud viiel korral: 1) 13.05.1997 Lääne Maakohtu poolt kriminaalasjas nr 97710027 KrK §139 lg 2 p3 alusel arestiga 50 p; 2) 02.10.2007 Lääne Maakohtu poolt kriminaalasjas nr 97710110 KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 alusel rahatrahviga 560 EEK (35,79eurot); 3)25.10.1999 Lääne Maakohtu poolt kriminaalasjas nr 98710152 KrK§ 139 lg 2 p2,3; §197 lg 1 alusel ja §140 lg 2 p2,3,4 alusel vabadusekaotusega 2a6k , 4) 13.02.2002 Lääne Maakohtu poolt kohtuasjas nr 1-14/02 KrK§140 lg 2 p2,3 alusel rahatrahviga 40 päevamäära 2000 EEK (127,82 eurot); 5)22.01.2004 Tartu Maakohtu poolt kohtuasjas nr 1-558/03 KarS§113 alusel mõistetud vangistusega 8a, vabanes 10.07.2007.a. enne tähtaega katseaeg kuni 30.11.2010.a.; väärteokorras karistamata. k d l kvahistatud h l hk31.12.2011; k ld d d vahistamisega; Prokurör : Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anneli Hinto; Kaitsja : vandeadvokaat Arri Tooming. Advokaadibüroo Arri Tooming OÜ, Tallinna t. 21 Rakvere, e-post: [email protected]
Kohtuistungi toimumise aeg
20.detsember 2011.a. ja 11.jaanuar 2012.a.
Juhindudes KrMS § 239 lg.3, § 240, § 246, § 245, § 250, § 248 lg.1 p.5, § 249, §311, § 313 lg.1, maakohus o t s u s t a s:
Süüdi tunnistada G.J KarS § 213 lg.1 järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 65 lg2 alusel suurendada G .J-ile 22.01.2004 Tartu Maakohtu poolt kohtuasjas nr 1-558/03 mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 aastat 4 kuud 7 päeva vangistust võrra, mõistes G .J-ile lõplikuks karistuseks kahe kohtuotsuse järgi 3 aastat 10 kuud ja 7 päeva vangistust, mille kandmise aja algust arvestada alates 31.12.2011.a.. xxxxxxxxxxxxxxxxxxx tsiviilhagi 639. 10 euro saamiseks rahuldada. Mõista välja G.J-ilt xxxxxxxxxxxxxxxxxx kasuks 639.10 (kuussada kolmkümmend üheksa eurot 10 eurosenti) eurot kannatanu omandi rikkumisega tekitatud kahju heastamiseks. Maksed kahju heastamiseks teha xxxxxxxxxxxxxxxxxxx arvele nr . 10010048481014 SEB Pangas
Kriminaalmenetluse kulud: Mõista välja G.J-ilt menetluskuluna sundraha 435 eurot , 2.73 eurot paljunduskulude katteks, 1,68 eurot kutsete saatmise kulu katteks riigi tuludesse. Määrata vandeadvokaat Arri Tooming (Advokaadibüroo Arri Tooming OÜ Tallinna t. 21 Rakvere) tasu õigusabi eest kohtumenetluses summas 313.06 eurot. Mõista välja G.J-ilt tasu 405.79 (nelisada viis eurot 79 eurosenti) eurot kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses osutatud õigusabi eest. Tasu väljamaksmise õigusabi osutanud Advokatuur.
advokaadile korraldab kohtuotsuse alusel Eesti
Õigusabi tasu ja muu menetluskulu tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas või arvele nr . 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber 2800049874. Selgituseks märkida: Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsus nr . 1-11-4148 “menetluskulu”. Menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on üks kuu alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui menetluskulud ei ole täielikult tasutud vabatahtliku tasumise tähtaja jooksul, saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile sundtäitmiseks täitemenetluses sätestatud korras.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise peale või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu või see on KarS-i järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui on mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe, Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav 11.jaanuaril 2012.a.
Kriminaalasi on saabunud kohtusse lahendamiseks üldmenetluses. G.J *i selles, et tema 01.11.2010 kell 21:46 kuni 21:48 vahelisel ajal Jõgeva linnas Kesk 3a/4 asuva Selveri juures, varalise kasu saamiseks, sisestas Swedbank AS sularahaautomaadis nr ATM00392 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxe väljastatud SEB Pank AS arvelduskontoga nr 10010048481014 seotud deebetkaardi ja PIN-koodi ning võttis arvelduskontolt jätkuva kuriteona neljal korral välja kokku 5000 krooni (319,55 EUR), saades panga andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumisega varalist kasu ning tekitades kuriteoga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxe varalist kahju arvelduskontolt väljavõetud rahasumma ulatuses; -peale selle tema 02.11.2010 kell 02:28 kuni 20:29 vahelisel ajal Jõgeva linnas Kesk 3a/4 asuva Selveri juures, varalise kasu saamiseks, sisestas Swedbank AS sularahaautomaadis nr ATM00392 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx väljastatud SEB Pank AS arvelduskontoga nr 10010048481014 seotud deebetkaardi ja PIN-koodi ning võttis arvelduskontolt jätkuva kuriteona kahel korral välja kokku 5000 krooni (319,55 EUR), saades panga andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumisega varalist kasu ning tekitades kuriteoga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx varalist kahju arvelduskontolt väljavõetud rahasumma ulatuses; Seega G.J, saades panga andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumisega varalist kasu, pani toime KarS § 213 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. G.J-i suhtes on kohtueelses menetluses kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. Kohus pidas kohtuistungi 20.12.2011, süüdistatav G.J kohtuistungile ei ilmunud. Kohus rakendas sundtoomist tema elukohast xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kus G.J-i ei olnud. Kohus kuulutas G.J-i tagaotsitavaks, muutis tõkendi, kohaldades tõkendina vahistamist. G.J tabati 31.12.2011.a. Kohtuistungil 11.01.2012.a. taotles kaitsja KrMS § 239 lg.3 alusel võimalust kokkuleppeläbirääkimiste pidamiseks. Prokurör toetas taotlust ja selgitas, mis on selles osas toimunud varem.
Peeti kokkuleppeläbirääkimisi. Selle järel taotlesid kaitsja ja prokurör kokkuleppemenetluse kohaldamist. Kohtule esitati KrMS § 250 lg.-s 1 nõutu. Kohus määras: jätkata süüdistuse arutamist kokkuleppemenetluses, selgitas süüdistatavale õigused kokkuleppemenetluses. Prokurör selgitab peetud läbirääkimiste kulgu ja palub kokkuleppe alusel teha otsuse. Prokurör selgitab kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ja arvesse võetut: süüdistatav ei ole kahju heastamiseks makseid teinud, ehkki on seda varasemalt lubanud. Kannatanule mõista välja hüvitis kahju heastamiseks ja riigile menetluskulud. G.J kinnitab, et ta on süüdistusest aru saanud, tunnistab oma süüd selles teos ja palub kohtulahendi teha kokkuleppe alusel. Oma elukohaks palub G.J märkida oma sissekirjutusjärgse elukoha xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kus varem ta elas koos emaga. Tallinnas oli üürikorter. Süüdistatava G.J-i kaitsja vandeadvokaat Arri Tooming kinnitab, et kokkulepe on sõlmitud vabatahtlikult, see on läbi arutatud ja väljendab süüdistatava tahet. Õiguslikku põhjust kokkuleppest loobumiseks ei ole. G.J oli tõeline soov ja tahe hüvitada kogu kahju, kahju suuruse osas on kokkulepe olemas. Süüdistatav on oma suuliselt väljendatud nõustumist kokkuleppega kinnitanud allkirjaga. Kaitsja palub kokkuleppe võtta aluseks kohtuotsusele.
Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on veendumusel, et G.J tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses, s.t. KarS § 213 lg.1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ja mõista karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kokkuleppekohaseks karistuseks on (arvestades prokuröri poolt kohtuistungil tehtud parandust) 3 aastat 10 kuud 7 päeva vangistust, mille kandmise aeg alates G.J-i kinnipidamisest 31.12.2011. Kohtu hinnangul kokku lepitud karistus – 6 kuud vangistust- vastab teole ja isiku süüle. G.J on uue kuriteo panud toime eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse katseajal. Seetõttu obligatoorsena ja KarS § 65 lg.2 alusel kuulub liitmisele eelmise kohtuotsusega mõistetud, kuid ärakandmata vangistus 3 aastat 4 kuud 7 päeva. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx on G.J-i poolt kuriteoga tekitatud kahju ja kannatanu on esitanud tsiviilhagi kahju heastamiseks (tl.5) summas 639.10 eurot. Kahju on süüdistatava poolt tekitatud õigusvastaselt kannatanu omandi rikkumisega – temale kuuluva nõudeõiguse rikkumisega (kannatanu nõudeõigus panga vastu raha saamiseks 639.10 euro ulatuses) ja kahju tekitaja G.J peab kahju hüvitama VÕS § 1043, § 1045 lg.1 p.5 alusel.
Menetluskuluks on sundraha 435 eurot, mis tuleb süüdimõistetult KrMS § 179 alusel välja mõista. Menetluskuluks on veel õigusabi tasu ja kulud kaitsja osalemise (KrMS § 175 lg.1 p.4) eest kohtumenetluses kokku summas 313,06 eurot ja kohtueelses menetluses 92.73 eurot (tl.38-40), paljunduskulu (KrMS § 175 lg.1 p.5) 2.73 eurot (tl.37), kutsete saatmise kulud kohtumenetluses 1.68 eurot (KrMS § 175 lg.1 p.10).
Kaitsja on esitanud taotluse, tuginedes Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.2009 otsusega kinnitatud “Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabiga kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord” temale kaitsetasu määramise kohta kohtumenetluses: On teostatud määratud kaitse kriminaalmenetluses, mille eest taotletud tasu 11 pooltunni eest, lisandub tasu riigi õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest 45.56 eurot, kokku tasu koos käibemaksuga 265,64 eurot (tasu 221,34 eurot ja käibemaks 44,27 eurot). Sõidukulu 39,52 eurot, käibemaks 7.90 eurot, kokku sõidukulu 47,42 eurot. Kokku tasu ja kulud 313,06 eurot. Kohus leiab, et kohtumenetluses tehtu eest taotletud tasu on vastavuses selles asjas tehtava töö mahu ja vajadusega. Tasu õigusabi eest kohtumenetluses taotletud ulatuses tuleb määrata. Menetluskulud kuuluvad süüdimõistetult väljamõistmisele KrMS § 180 lg.1 alusel.
Kohtunik Ülle Raag
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.