Kohtulahend

1-10-12134

Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele esitatakse kirjalikult otsuse teinud kohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kohtuotsusele edasi kaevata ei saa, kui kohtumenetluse pooled loobusid KrMS § 315 lg 6 kohaselt apellatsiooniõigusest pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamine: 10. jaanuar 2012 kell 16:20. Kohtuotsuse peale edasikaebamisel motiveeritud kohtuotsus kättesaadav: alates 23. jaanuar 2012.a kell 16:00 Pärnu Maakohtu Pärnu Kuninga tänava kohtumaja kantselei kaudu.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

I. F.M on antud kohtu alla alljärgmistes süüdistustes: 1) teda süüdistatakse selles, et tema 20.09.2008.a kella 03.00 ja 04.00 vahelisel ajal Pärnu linnas, xxx asuvas Kuursaalis omastas tema poolt leitud ja A P’le kuuluva mobiiltelefoni Nokia 8600 Luna, xxxxxxx väärtusega 10500 krooni ning andis selle kasutamiseks Nadežda Põslar’ile, tekitades kannatanule A.P varalise kahju 10500 krooni. Seega tema, valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramisega, pani toime KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2) samuti süüdistatakse teda selles, et tema 17.09.2006.a kella 03.00 paiku Pärnu linnas, Papiniidu 50 asuvas ööklubis Woodoo toimunud kinnise ürituse ajal isiklikul pinnal tekkinud tüli käigus lõi rusikaga ühe korra näo piirkonda A St. Löögi tagajärjel A S kukkus põrandale pikali ja jäi teadvusetult lamama. Löömisega tekitas F.M A Se füüsilist valu ja A.S sai eluohtliku tervisekahjustuse kooma näol, koos ajuvapustuse ja traumaatilise ämblikvõrkkelmealuse verevalumiga mõlemal otsmikusagaral ning põrutushaava ja nahaalused verevalumid näo piirkonnas. Löömise tagajärjel saadud peatraumajärgselt tekkis kannatanul anosmia ehk haistmisvõimetus, mis põhjustab püsivat, üldist töövõimekaotust kuni 10%. Seega tema, tervisekahjustuse tekitamisega, kui sellega oli põhjustatud oht elule, pani toime KarS § 118 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lk 3 / 28

1-10-12134

II. Uuritud tõendid

1-10-12134

- ekspert H K ütluste kohaselt kannatanule tekkinud vigastused on põhjustatud löögist näkku ja selle tagajärjel kuklapiirkonda kukkumisest. Kohus uuris ka kohtuistungil ka avaldatud A Se 15.12.2011.a ekspertiisiakti ja meditsiinilist dokumentatsiooni; - tunnistaja K K ütluste kohaselt A. St löödi, mille tagajärjel kaotas ta teadvuse. Mõni aeg hiljem nägi ta aga teda veel püsti. Avaldatud äratundmiseks esitamise protokoll ei sea tema ütlusi kahtluse alla, kuid tema ütlused seab kahtluse alla ekspertarvamus; - tunnistajad J L ja P N ei näinud pealt õigusrikkumise toimepanemist ega osanud anda ütlusi tõendamiseseme seisukohalt tähtsate asjaolude kohta, kuna sündmusest on palju aega möödas. Samuti ei anna kohtule juurde täiendavat teavet 17.09.2006 J. L ettekanne (tlk 71, 58); - tunnistaja N. H ütlusi kohus ei pea usaldusväärseks, sest need on kontekstist väljas ja eluliselt mitte usutavad; - tunnistaja Anu F.M andis ütlusi, et ta poe F.M läks Mai tänavale ühte baari tööle ja hommikul kui ta koju tuli, oli ta tugevasti peksa saanud. A. F.M iseloomustas oma poega positiivselt; - tunnistaja A L ütlusi ei pea kohus usaldusväärseks, sest need on vastuolus usaldusväärse tõendikogumiga; - süüdistatava F.M-i antud ütlused ja viimases sõnas lausutu. Kohus ei pea F.M-i ütlusi usaldusväärseks, kuna tema ütlustes on vastuolud ja need ei haaku usaldusväärse tõendikogumiga.

III. Kohtumenetlus poolte seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil eitas süüdsitatav talle inkrimineeritud kuritegusid. Mobiiltelefoni omastamise kohta ta väitis, et leidis selle ja unustas selle enda kätte. Süüdistust KarS § 118 lg 1 kohaselt eitas ta samuti täielikult. Süüdistatav ja kaitsja taotlesid õigeks mõistmist ja hagi rahuldamata jätmist. Prokurör nõudis süüdistatava süüditunnistamist esitatud süüdistustes ja karistamist KarS § 201 lg 1 alusel kahe kuulise vangistusega ning KarS § 118 p 1 alusel nelja aastase vangistusega. Liitkaristusena nõudis kokku KarS § 64 lg 1 alusel 4 aastat vangistust ja KarS § 73 lg 1, 3 alusel nelja aastase katseajaga. Prokurör toetas ka esitatud tsiviilhagi. Kannatanu esindaja ja kannatanu toetasid prokuröri seisukohti, taotledes hagi rahuldamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

I. F.M-i süüdistus KarS toimepanemises 20.09.2008.a

§ 201 lg 1 alusel mobiiltelefoni omastamise

Lk 5 / 28

1-10-12134

1-10-12134

Kohus on seisukohal, et F.M-i ütlusi ei saa pidada usaldusväärseteks, need on vastuolus tema enda kohtueelsel uurimisel antud ütlustega, eluliselt mitte usutavad ja samuti vastuolus N. V ütlustega. Nimelt, N. Videvik andis ütlusi, et telefoni võttis ta laua pealt ja F.M lubas seda tal kasutada. Samas F.M ei osanud seletada, kuidas telefon sai laua peale, kui ta pani riided kilekotti ja pesuruumi. Sealjuures pesuruumi kirjeldades ta lauda ei nimetanud. Samuti ei ole eluliselt usutav, et N. V kasutas antud telefoni F.M-i teadmata. Esiteks on see välistatud N. V ütlustega. Teiseseks, kui N. V ütluste kohaselt läksid nad F.M-iga lahku detsembris 2008.a ja vaidlus puudub selles, et kannatanul läks mobiiltelefon kaduma 20.09.2008.a, siis ei ole eluliselt usutav, et terve selle aja jooksul – isegi kui ta käis nädalavahetustel kodus - F.M ei näinud, et N. V kasutab teist telefoni või et see mingilgi määral vestlusteemaks ei olnud, kuna N. V oli ka oma telefon katki läinud. Nii N. V ütlused kui eluliselt usutavad asjaolud viitavad üksnes sellele, et F.M omastas antud mobiiltelefoni ja seda ta manifesteeriski sellega, et lubas seda kasutada oma elukaaslasel, kel telefon oli katki. Et tegemist võiks olla ka asjaolude õnnetu kokkusattumusega, on välistatud ka sellega, et F.M-i ütlused lahknevad kohtueelsel uurimisel antud ütlustega. Kohus avaldas prokuröri taotlused (tlk 109 pöördel) F.M-i kohtueelsel uurimisel antud ütlused: „ Telefon seisis minu laua peal kodus, kodus olles ma püüdsin telefoni sisse lülitada, aga aku oli tühi. Ma võtsin telefonil aku tagant ära ja seal sees oli SIM kaart , mille ma viskasin minema. Olles telefoni nädal aega enda käes hoidnud telefoni, pakkusin ma telefoni oma tüdruksõbrale N Pe kasutamiseks.“ Nimetatud ütlused on diametraalselt vastuolus F.M-i kohtuistungil antud ütlustega, kuna kohtuistungil andis ta ütlusi, et viimane kokkupuude antud telefoniga võis olla selle jätmine pesuruumi ja kinnitas, et telefoni ta tagant poolt avada ei püüdnud. F.M andis ütlusi, et ta püüdis selliste ütlustega kohtueelsel uurimisel säästa N. Ka teises kuriteoepisoodis andis F.M ütlusi, et ta püüdis kohtueelsel uurimisel säästa D. Bt, kes tegelikult F.M-i arvates on hoopis kurjategija. Kohus on aga seisukohal, et isik, kes valetab, kas valet öeldes või tõde ütlemata jättes õiguskaitseorganitele ükskõik kelle lähedase või väidetava kurjategija - säästmiseks, ei saagi olla usaldusväärne tõendi allikas. Tegemist on kõrvaldamatu vastuoluga, sest kohtul puudub vastuolude tõttu veendumus selles, keda seekord F.M istungil ütlusi andes päästa-säästa püüab või mitte. Seda usaldust nii oluliselt kõigutavat kahtlust ei saagi enam kõrvaldada, kui isikul on veendumused teatud juhtudel valetada. Lisaks kohtul puudub igasugune alus kahelda N. V ütluste usaldusväärsuses. Eeltoodud alusel on kohus seisukohal, et F.M on kohtuistungil andud just selliseid ütlusi, et pelgalt pääseda süüdimõistmisest ja tal ei ole õnnestunud kohut veenda, et Lk 7 / 28

1-10-12134

õiguskaitse organitele teatud juhtudel võibki valetada, säilitades sealjuures enda usaldusväärsuse jätkuvalt. Kohus on samas veendunud, arvestades muidu F.M-i positiivset iseloomustust, et F.M on siiski võimeline ennast ka parandama ja mõistma enda langetatud antud veendumuste ning otsustuste ekslikust.

1-10-12134

II. F.M-i süüdistus KarS § 118 p 1 järgi

1-10-12134

alusel, et pärast F.M-i lööki kannatanule näkku toimus löögi jõul kannatanu kukkumine ja pärast seda oli kannatanu teadvuseta. Kohus avaldas ka tunnistaja A. A väidetavate vastuolude tõttu usaldusväärsuse kontrolliks 28.05.2008.a äratundmiseks esitamise protokolli (tlk 23-24). Selle kohaselt A. A ütles, et fotol nr 3 (s.o F.M-i foto) on näo poolest väga sarnane selle isikuga, kes lõi tualettruumis A. S rusikaga näkku, mille tagajärjel kukkus A. S kohe maha ja jäi lamama. A. Aaspere kohtuistungil antud ütluste kohaselt nägi ta hästi, seda turvameest, kes lõi A. S ja ka teda ennast. Ta tundis ta ära ka politseis, kuid piltidelt tundmine on keerulisem kui reaalselt kohtus isikut nähes. A. A jäi kohtus kindaks, et A. S lööjaks oli süüdistatav F.M, kes oli kohtusaalis. Kohus leiab, et tunnistaja on loogiliselt ja usaldusväärselt seletanud, miks ta oli mingil määral kahtlev kohtueelsel uurimisel. Tunnistaja vastus on igati põhjendatav, et reaalset isikut nähes on ta kindlam kui fotolt teda nähes. Seetõttu ei ole tunnistaja ütlused vastuolus kohtueelsel uurimisel antuga ja tema kohtuistungil antud ütlusi tuleb pidada usaldusväärseteks. Tunnistaja A. Au korduvalt kinnitas, et A. S lööjaks oli süüdistatav F.M . Kohus on seisukohal, et tunnistaja ütluste usaldusväärsust ei kõiguta ka see, et ta oli tarvitanud sünnipäeval ka alkoholi, sest tema ütlused haakuvad ka teiste usaldusväärsete tõenditega piisavalt. Eeltoodu kinnitab seda, et joove ei mõjutanud tal tajumast ja meelde jätmast tõendamiseeseme seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Ta oli adekvaatne. Lisaks andis A. A ka ütlusi (tlk 69 pöördel) enne kohtus talle 28.05.2008.a äratundmiseks esitamise protokolli (tlk 23-24) avaldamist, et äratundmiseks esitamisel antud fotodel ei olnud teist turvameest, kes A. S ei löönud. Ka nimetad asjaolu vastab tõele, sest esitatud piltidelt puudus D. B. Ka see asjaolu kinnitab tunnistaja kohtuistungil antud ütluste usaldusväärsust, sest ta mäletab ja suudab eristada tähtsaid asjaolusid. Samuti tunnistaja ütluste kohaselt on arusaadav, et ruumides oli piisav valgustus nimetatud asjaolude tajumiseks. Järelikult A. A ütlused koos 15.12.2011 ekspertiisiaktiga kinnitavad otseselt KarS § 118 p 1 süüdistuse asjaoludes sisalduvate objektiivse koosseisu tunnuste olemasolu, nimelt A. Aaspere ütlused sisustavad ära KarS § 118 p 1 objektiivsest koosseisust tervisekahjustamise fakti, mis tuleneb F.M-i löögist kannatanule, mille tagajärjel toimus kukkumine ja kaotati seetõttu teadvus ning ekspertarvamuse ja eksperdi selgitavate ütluste kohaselt haakuvad need vigastused elule ohtlike vigastuste tekkimisega. Kogumis eeltooduga kinnitavad esitatud süüdistuse järgi KarS 118 p 1 objektiivse koosseisu tunnuseid ja seega ka A. A ütlusi tunnistaja E S ütlused (tlk 70-73). Nimelt ka E. S annab sisuliselt ütlusi, et tumeda peaga turvameestest olid ühe juuksed heledamad. Samuti ka tema ütluste järgi toimus WC eesruumis esmalt arutelu, milles osales kaks turvameest, K. K, A. Ae ja tema vend kannatanu A. S. Lisaks märgib E. S, et pingelise vestluse teemaks oli lõhutud tuhatoos ja ta sai aru, et tema venda A. S tahetakse turvameeste poolt välja visata. Nii Lk 10 / 28

1-10-12134

ülekuulamise alguses (tlk 70 pöördel) kui ka lõpus veelkord korrates (tlk 71 pöördel) ütles E. S, et ta nägi kuidas heledama peaga turvamees selles situatsioonis hakkas tema venda jõuliselt sikutama-tirima. E. S osundas kohtusaalis, et sikutajaks oli süüdistatav (tlk 72 pöördel). Tumedama peaga turvamees aga hakkas E. St väänama, viimane taganes naiste WC poole ja sai tumedama peaga turvamehelt löögi, kukkudes selili. Siinkohal ongi oluline see, leiab kohus, et kui teine turvamees tegeles E. S, siis E. S püsti tõustes, leidis maast teadvusetu venna A. S. Mis juhtus aga A. Sa annab ütlusi ju A. A, kes kirjeldab lööki ja kannatanu kukkumist selle tagajärjel. Eeltoodu alusel kohus tuvastab, et järelikult toimus löök A. Se sel ajal kui D. B kakles E. Sa. Kannatanu A. S ei saanud lüüa teine turvamees D. B, sest tema kakles E. Sa. Ja kui E. S püsti tõusis, oli ta vend juba teadvuseta. Tõendite kogum viitab seega, et F.M lõi kannatanut sel ajal kui D. B kakles kannatanu vennaga. Kohus ei leia, et E. S ütlused oleksid selles osas A. S ütlustega vastuolus, et A. S ütles, et nad viisid kannatanu E. S kraanikausi juurde ja üritasid talle vett näkku visata, millele vaatamata kannatanu teadvusele ei tulnud. E. S annab ütlusi küsimusele (tlk 72): „Kas te püüdsite ka oma venda tõsta?“, vastusena, et ta vend ei olnud teadvusel ja sellel ei olnud mõtet. Nimetatud vastus ei ole vastuolus A. A ütlustega, sest ka A. A ütluste kohaselt tuleb asuda seisukohale, et igasugune mõte puudus tema teadvusele kutsumiseks, sest ta ei tulnud teadvusele ka pärast veega turgutamist. Tegelikult samaselt ka A. A andis E. S ütlusi (tlk 72), et ka veega nad A. S turgutasid. Järelikult haakuvad E. S ütlused A. A omadega küllaldaselt. Järelikult kogumis A. A ja E. S ütlustega on tuvastav, et F.M lõi kannatanut, mille tagajärjel viimane kukkus ja kaotas teadvuse. Kaitsja esitas ka E. S küsimuse, et kas A. S olid riided seljas. Selle peale vastas E. S jaatavalt. Kohus leiab, et sellest küsimusest võib ka nii aru saada, et A. Sl ei olnud üldse riideid seljas või oli ta täiesti riides või sõltuvalt sellest kas tunnistaja pidas silmas peo algust või lõppu. Seejärel toimus usaldusväärsuse kontrolliks kohtueelsel uurimisel antud ütluste avaldamine, mille kohaselt oli E. S andnud ütlusi, et kui ta sinna (WC eesruumi) läks, oli ta vend palja ülakehaga. E. S seletas seda vastuolu sellega, et võimalik, et ka nii oli. Seega vastuolu puudub. Arvestades usaldusväärseid tõendeid kogumis leiab ka kohus, et kohtulikul uurimisel ei ole tuvastatud ühtegi konfliktsituatsiooni, mis oleks aset leidnud antud sünnipäevapoel piduliste vahel või mingitki motiivi konfliktiks. Ainuke konflikt, mis aset leidis toimus WC eesruumis turvameeste ja piduliste vahel. Kannatanu A. S oli ekspertarvamuse kohaselt sünnipäevapeol keskmises alkoholijoobes, samuti ilma särgita ja vaidlus käis lõhutud tuhatoosi ümber, mis ei õigusta turvatöötaja poolt konflikti lahendamist vägivallaga. Ka tunnistaja R T kinnitas kohtus (tlk 74-75), et peol oli kaks tumeda juukselist turvameest, kellest ühe juuksed olid heledamad. R. T andis ka ütlusi, et ta kannatanu löömist ise pealt ei näinud. Samas andis ta ütlusi, et A. S oli palja ülakehaga ja sisenedes ukse juures Lk 11 / 28

1-10-12134

olnud isikud ütlesid, et palja ülakehaga olla ei tohi. Samas ei saanud ta sellest nõudest aru ja seda ei selgitatud. R. T andis ka ütlusi, et palja ülakehaga olemine ei häirinud tegelikult kedagi. Samas R. T ütluste kohaselt toimus ka rüselus turvameeste ja peoliste vahel pärast kannatanu löömist välisukse juures ja ka tema kakles turvamehega. Eeltoodud usaldusväärse tõendikogumi järgi ja lisaks kinnitavad seda ka tunnistaja R. T ütlused, mille kohaselt kohus tuvastab, et pärast löögist tingitud kukkumist jäi kannatanu teadvusetuks. Järgnevalt kohus tuvastab, et seejärel toimus rüselus peoliste ja turvameeste vahel, kes seda alustas on võimatu öelda ja need asjaolud on ka esitatud süüdistuse seisukohalt ka kõrvalise tähtsusega, sest kannatanule oli juba vigastus tekitatud ja ta oli teadvuseta. Kohus leiab, et tunnistaja O. B (tlk 78-79) ütlused ei anna tõendamiseseme seisukohast olulist teavet juurde. O. B ütluste kohaselt oli ta tagaruumis, kui N. H teatas, et toimub kaklus. Asjaolu, et O. B nägi, et turvameestel on näod verised, sai uuritud tõendeid kogumis arvestades alles pärast kannatanu teadvusetuks jäämist, s.o pärast kaklusi. Tõendite kogum viitab sellele, et ilmselgelt toimus ka pärast kannatanu A. S löömist edasikandunud rüselus ja veri turvameeste näos võis olla nii nende endi kui ka kakluses osalenud poekülaliste oma. Kannatanu A S ütlused (tlk 67-68) tema suhtes toimunud rünnaku faktide kohta kohtule teavet asjaoludest ei anna, kuna ta ei mäleta sellest midagi. Nimetatud asjaolu on loogiliselt põhjendatud ka ekspertarvamuse järgi A. S vigastuste tõttu. Samas andis ta ütlusi, et oli sünnipäeva peol ja mäletas, et sisse tulles oli uksepeal administraator ja turvamees, kes on protsessis süüdistatavaks. Järgmisel päeval ärkas ta Pärnu haigla intensiivravi osakonnas ja tegi endast ka pildi. Kohus vaatles antud pilti ja samuti teisi pilte ning haiglas tehtud pilt saadeti ka eksperdile ekspertarvamuse koostamiseks. Tunnistaja O M (tlk 90-91) andis ütlusi, et üks turvameestest oli heledama peaga ja osundas süüdistatav F.M-ile . Seega O. M ütlused haakuvad eelnimetatud mitmete usaldusväärsete tõendiallikatega, mille alusel nii otseselt kui kaudselt on tuvastatav kannatanut löönud isik - süüdistatav. O. M andis ka ütlusi, et kuivõrd mõned elasid niivõrd bändi esinemisele kaasa, siis võtsid nad seljast särgi. Tegemist oli erapeoga. Siis tulid ka signaalid, et turvamehed ei lase inimestel pidutseda. O. M märkis, et turvameeste mõte oli eeskätt selles, et tema ja ta sõbra sünnipäeva peole ei tuleks uksest sisse võõrad, sest see oli privaatpidu. 2-3 paiku tuli tema juurde A. Se vend ja ütles, et WC eesruumis on sõnelus, sest midagi on ära lõhutud. O. Mläks antud ruumi ja turvamehed süüdistasid tuhatoosi lõhkumises A. S ja ta sai esmalt aru, et probleem lahenes, sest K. K lubas selle kompenseerida ja ta läks tagasi DJ pulti sest keerutas plaate. Järgmisena kui ta tagasi läks nägi ta, et A. S oli pikali maas ja ei olnud kontaktne ning tema kohal sõimas teda vene keeles F.M . Oluline on seegi, et O. M ütluste järgi siis käis WC tagaruumis veel madin ja seal oli kuulda sõimu nii eesti kui vene keeles. Paigutades nüüd O. M ütlused konteksti, siis nn WC tagaruumis toimuski sel ajal nn madin D. B ja E. S vahel. Järelikult kannatanu sai lüüa ja tema teadvuseta olukorra seeläbi põhjustada üksnes F.M . Seega ka O. M ütlused haakuvad täielikult eelnimetatud usaldusväärsete tõenditega kogumis. Lk 12 / 28

1-10-12134

Ekspert H. K andis kohtuistungil ütlusi, et kannatanul tekkinud vigastused on põhjustatud löögist näkku ja selle tagajärjel kuklapiirkonnale kukkumisest ehk kuklapiirkonnale toimunud löögist kukkumise tagajärjel. Ekspert leidis ka, et kuna näopiirkonnas paikneb nahk luudele väga lähedal, sest puudub paks nahaalune kude ja seetõttu tekitab tömbi esemega või nt rusika/küünarnukiga löök just selliseid vigastusi. Jalalöök oleks liiga tugev ja see viiks koljumurruni. Prillhematoom tekib kukkumisest kuklapiirkonnale või löögist kahe silma vahele. Ekspertarvamuses on leidnud ekspert, et A. S puhul võib see olla tekkinud kukkumisest – löögist kukla piirkonda. Nii ekspertarvamuses kui eksperdi ütluste järgi haakub kannatanu vigastuste tekkemehhanism kohtu poolt tuvastatud kuriteo asjaoludega. Kaitsja esitas kohtuvaidluses vastuväite – etteheite kohtule, et eksperdile ei saadetud kogu toimikut ekspertarvamuse kujundamiseks. Kohus peab sellist kaitsja väidet pahauskseks menetlusõiguse kasutamiseks. Kohus saatis ekspertiisi määruse - millest nähtuvad eksperdile saadetud dokumendid - välja koheselt ka kaitsjale, mingeid vastuväiteid selle kohta kohtuliku uurimise käigus ei esitatud. Ja kohus ei saatnud eksperdile mitte lihtsalt mingid 5 lehte kohtutoimikust, vaid kohtuistungil läbiviidud asitõendite (A. S poolt esitatud fotode) vaatlusprotokolli koos lisatud fotodega. Nagu nähtub ka ekspertiisimäärusest (tlk 132) ja eksperdi palvel saatis kohus eksperdile ka toimikust lehtedena kõik värvilised fotod nende vaatlusprotokolli juurde (tlk 138), mida ekspert ka ekspertiisiaktist lähtuvalt kohtule tagastas. Eksperti ei ole vaja suunata kohtutoimikus isikute antud ütluste pinnalt, sest see oleks ka eksitav, kuivõrd kohus ei pruugi neid isikuid pidada usaldusväärseteks kohtuotsuses. Ekspertarvamuse kujundamiseks käesoleval juhtumil piisab teadmisest, milline on isiku süüdistus ja sellest, et pooled saavad oma strateegiast lähtudes esitada kõikvõimalikke muid küsimusi nii toimiku pinnalt kui muu vajalikuks peetava pinnalt. Lisaks käesoleval juhul oli võimalik ka eksperti küsitleda kohtuistungil. Teiseks kohtueelsel uurimisel ei ole võimalik kaitsja poolel enamasti kaasa rääkida, milliseid küsimusi eksperdile esitatakse ja millised eeluurimise ütlused toimikust talle saadetakse. Siis käesoleval juhul kohus sai isegi parema kaitseõiguse ja ka objektiivsuse tagamiseks tagada, et eksperti ei suunata enam kuidagi toimikus sisalduvate isikute ütluste järgi ja sealjuures üksnes süüdistaja poole küsimuste järgi. Võistlevas menetluses saavad pooled omale paremad õigused tagada aga seeläbi, et saavad oma oskustest lähtuvalt esitada ära kõik küsimused eksperdile, mida nad peavad oma positsioonis vajalikuks. Seega kaitsja etteheide on kohatu. Kokkuvõttes, kohus tõendite kogumist kujunenud siseveendumuse kohaselt s.o ülalkäsitletud usaldusväärsete tunnistajate ja kannatanu ütlustega, kannatanu poolt esitatud piltide vaatlusprotokolliga, samuti ekspertarvamuse ja eksperdi ütlustega - on kohtulikul uurimisel tõendamist leidnud, et 17.09.2006 kella 03:00 paiku esitatud süüdistuse järgi lõi F.M A. Se rusikaga ühel korral paremale poole näkku, mille tagajärjel kukkus A. S põrandale pikali ja jäi teadvusetuks. Ekspertarvamuse kohaselt sai kukkumisest kuklasse A. S eluohtliku tervise kahjustuse kooma näol, koos ajuvapustuse ja traumaatilise Lk 13 / 28

1-10-12134

ämblikvõrkkelmealuse verevalumiga mõlemal otsmiku sagaral ning löögist näkku tekkis kannatanul põrutushaav. Samuti on kohtulikul uurimisel tuvastamist leidnud, et löömise tagajärjel saadud peatraumajärgselt tekkis kannatanul anosmia.

1-10-12134

asjaolusid. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et tunnistaja J. L ei tea anda tõendamiseseme seisukohast olulisi ütlusi ja see on ilmselt ka seetõttu põhjendatud arvestades usaldusväärseid tõendeid kogumis, et õigusrikkumine oli politsei kohalejõudmise ajaks juba lõppenud. Kohus tuvastab, et tunnistaja P N (tlk 89) antud ütluste kohaselt tuleb tõdeda, et tunnistaja, kes oli politseinikuna väljakutsutute hulgas antud ööklubisse, ei suuda oma ütlustega anda juurde tõendamiseseme asjaolude kohaselt olulist teavet. Ta saabus kohale pärast õigusrikkumise toimepanemist ja oma ütluste järgi ei mäletanud ta enam sellest midagi. Seega kohus leiabki, et antud tunnistajad J. L ja P. N või kes tahes politseinikud, kes tol hetkel olid välja kutsutud ei saagi teada tähtsaid asjaolusid tõendamiseseme seisukohalt, sest rünnak A. S vastu oli lõppenud ja viimane juba oli teadvuseta. Eelnimetatu on kohtuliku uurimise esemeks esitatud süüdistuse järgi. Kohus, arvestades tõendite kogumist kujunenud siseveendumust, ei pea usaldusväärseks N H (tlk 75-76) ütlusi. Kohus leiab, et need ütlused on kunstlikult kontekstist väljas ja eluliselt mitte usutavad. Nimetatud tunnistaja töötas samuti antud ööklubis. N. H annab ütlusi, et turvamehed kutsuti taha ruumi, sest peokülalised omavahel sõnelesid ja siis mindi turvameestele kallale ning WC ruumi minnes viis juba vererada sinna. Samuti sai tema jalaga kõhtu. Ei ole eluliselt usutav, et ka ettekandja oli WC eesruumis ja pidulisi ei teenindatud. Samuti ei haaku need ütlused F.M-i ütlustega, kes möönab, et A. Skäitumine põhjustas tüli, kuid tema ei ole kehavigastusi viimasele tekitanud, vaid seda tegi D. B. Arvestades ka E. Soosaare, O. M ja A. A ütlusi, on selge, et WC eesruumis ei toimunud mingit tüli peokülaliste vahel. Vaid probleem tekkis turvameestel seoses kannatanu käitumisega, viimast kinnitas isegi süüdistatav F.M. Ja hiljem läks suuremaks rüselemiseks, mis kandus ka WC eesruumist väljapoole. Samuti andis O. M ütlusi (tlk 91), et kui tema WC eesruumis käis seoses probleemiga turvameeste ja A. S vahel, olid baaridaamid edasi baariletis, tegeledes jookide väljavalamise ja kätteandmisega. Tunnistaja A M (tlk 111-112), kes on F.M-i ema, andis kohtuistungil ütlusi, et ta poeg 17.09.2009 kutsuti tööle Mai linnaossa ühte baari ja hommikul oli näha, et ta on tugevasti peksa saanud. Tunnistaja ütles, et ta poeg ütles, et tema ei löönud kannatanut, vaid seda tegi ta sõber D. B. Kohtu küsimusele, millal talle räägiti seda tema poja poolt, vastas A. F.M, et seda ütles ta oma emale nädal hiljem antud sündmusest. Kohus on seisukohal, et antud ütlus ei ole tõend KrMS § 66 lg 2-1 p 2 alusel kui kuulduste tunnistaja ütlus, kuna tunnistaja ütluse sisuks saab olla ka teiselt isikult kuuldu, kuid üksnes vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta ja juhul, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutab tõde. 17.09.2009 sündmusest oli juba nädal möödas ja F.M oli tunnistaja A. F.M-i ütluse järgi käinud ka vahepeal juba koolis ära. Järelikult selline A. Lk 15 / 28

1-10-12134

F.M-i ütlus ei ole kuulduna tõend ja ühtlasi oleks see ka vastuolus usaldusväärse tõendite kogumiga. Samuti andis A. F.M ütlusi, et hommikul koju tulles oli F.M peksa saanud. Arvestades uuritud tõendeid kogumis, sai see toimuda aga pärast seda, kui F.M oli löönud kannatanut nii, et viimane kukkumise tagajärjel teadvuse kaotas ning kannatanu ei ole F.M-i rünnanud. A. F.M andis ka ütlusi, et F.M on olnud töökas ja hea ning eeskujuliku käitumisega. Ehkki A. F.M ei ole tajunud ise vahetult ega kaudselt süüdistuse asjaolusid, siis üldiselt ei ole selles kohtuasjas vaidlust selles, et. F.M on töökas ja hea käitumisega väljapool esitatud süüdistuse asjaolusid. Muidugi välja arvatud ühes aspektis, sest puudub igasugune loogika hea käitumise väite ja väidetavalt sõbrast kurjategija – D. B isiku varjamises versus kannatanu üleelamiste vahel. Tunnistaja A L andis kohtuistungil ütlusi, et tuli selleks kohtusse, et kaitsta oma tädipoega. Kohus on ka seisukohal, et A. Laptevi ütlused on niivõrd ebaobjektiivselt-erapoolikult kreenis usaldusväärsest tõendi kogumist, et neid ei saa võtta õige ja õiglase kohtuotsuse aluseks. Nende ütluse näol kaitseeesmärki silmas pidades ongi tegemist pelgalt soovunelmaga saavutada F.M-i õigeksmõistmist ja see hoiak-F.M-i kaitse on juba liigtugevalt nendesse ütlustesse sissekodeeritud. Nimelt kriminaalasjas on ülekuulatud hulgaliselt isikuid, kes on viidanud, et F.M ja D. B on tumeda juukselised isikud, sealjuures F.M-i juuksetoon on heledam. Arvestades seda, et see fakt on tuvastamist leidnud nii paljude tõendiallikate järgi, puudub igasugune alus kahelda selle õigsuses. A. L väidab aga vastupidist ja tema ütlused ei ole usaldusväärsed. Samuti andis 04.11.2011 A. L ütlusi, mis keeles räägib F.M , kui ta ägestub, et ikka eesti keeles. Tunnistaja O. M andis 22.09.2011 kohtuistungil ütlusi, et kui ta WC eesruumi lebas maas kontaktivõimetu A. Soosaar, siis tema kohal sõimas teda vene keeles F.M. Arvestades eeltoodut ja kohtul tõendite kogumist kujunenud siseveendumust, et tunnistaja A. L ütlused on pelgalt otsitud ja F.M-i õigustavad, mistõttu neid ei saa võtta kohtuotsuse aluseks. Kohus ei pea usaldusväärseks ka süüdistatava F.M-i ütlusi. J. Maršuk andis ütlusi, et tegelikult lõi kannatanu rusikaga näkku hoopis teine turvamees D. B. Samuti märkis F.M , et kui kannatanu oli maas, siis D. B astus talle kaks korda kannaga näkku, otsa ette kujugi näo piirkonda, kustutades jalaga nagu koni näkku. F.M annab veel ütlusi, et ta võttis D. B sealt ära. Seega justkui kaitses kannatanu, kuid lõpuks tulid talle kõik külalised kallale ja lõpuks baaridaamid lohistasid tema ja D. B baari taha lattu varjule. Samuti kirjeldas F.M kuidas tema ja D. B vastu jätkusid rünnakud ka siis kui politsei tuli. F.M andis ka ütlusi, et ta ei rääkinud D. B peale, sest tal olid tingimisi peal ja lootis, et ta hiljem räägib ise õiguskaitse organitele ära.

Lk 16 / 28

1-10-12134

F.M-i ütlused lükkavad ümber mitmed tõendid. Nii ekspertarvamuse kui ka vaadeldud fotode (tlk 80-82) kohaselt on välistatud, et kannatanule astuti kannaga-kingakontsaga näkku, mingeid visuaalseid jälgi selle kohta fotodel näha ei ole. Ka ekspert H. K andis ütlusi, et jalg tavaliselt põhjustab suuremaid vigastusi. Samuti ekspertarvamuse ja avaldatud meditsiini dokumentide (tlk 37-51) kohaselt ei ole väliselt kannatanul tuvastatav üle kolme jõu mõjumispunkti peas. Näos on põrutushaav põsel ja verevalum silmadel on tekkinud kuklalöögist (peaajuvigastus). Kohus rõhutab, arvestades uuritud tõendeid kogumis ja sh ekspertarvamust, et verevalum silmade ümber on ekspertarvamuse järgi nahaalune ja jõu mõjumispunkt selle tekkeks ei tulene näost vaid kuklast. Järelikult ei haaku F.M-i ütlused ei usaldusväärsete tunnistajate ütlustega, kui ka ekspertarvamusega. Samuti fotode vaatlusprotokolliga. Puuduvad üle kolme jõu mõjumispunkti, et saaks kuidagigi järeldada, et kannatanule astuti D. B poolt kannatanule kannaga näkku (tlk 108 ja 108 pöördel all, 110 ja pöördel, 10.10.2011.a kohtuistungiprotokoll lk 3 ja lk 4 all, 7 ja 8) ja D. B tegi seda astumist F.M-i ütluste kohaselt veel isegi kahel korral ning sealjuures tegi lisaks D. B veel koni kustutamise liigutust jalaga ning lisaks eelnes veel D. B parema käe löök kannatanule näkku. Sellised süüdistatava ütlused ei ole eluliselt usutavad, sest see ei haaku kuidagi uuritud tõenditega ekspertarvamuse ja eksperdi ütlustega ning kannatanu pildi vaatlusprotokolliga. Järelikult on need ütlused antud üksnes selleks, et pääseda esitatud süüdistusest. Lisaks on veel F.M-i ütlused vastuolud ka selles, et ühelt poolt ta andis ütlusi detailselt, kuidas toimus D. B löök (tlk 108 , 10.10.2011.a kohtuistungiprotokoll lk 3 ja isegi selles, et D. B lõi kannatanu parema käega näkku ning teiselt on ta andud ka ütlusi, et ta ei näinud seda kuidas D. B kannatu lõi (tlk 110). Samas kaitsja oma kohtuvaidluse kõnes (kaitsekõne teesid lk 2) leiab, et ei ole võimalik, et paremakäeline sai kannatanule vigastusi tekitada. F.M märgib ka detailselt (tlk 108 ja 108 pöördel all), kuidas A. S püsti hakkas tõusma, täpsemalt A. S plahvatas püsti, sealjuures A. S uneles ja B lõi rusikaga kannatanule vastu nägu ning siis kukkuski kannatanu maha. Vastuolu jääb ka sellesse, et hiljem annab F.M ütlusi, et ta ei näinud, kuidas D. B kannatanut rusikaga näkku lõi. Ekspertarvamuse ja üle kuulatud tunnistajate ütluste põhjal tuleb tõdeda süüdistuse paikapidavust, et F.M lõi kannatanule rusikaga paremale põse piirkonda – põrutushaav põsel, mille tagajärjel kannatanu kukkus ja lõi kukla ära. Kaitsjakõnes väljatoodud väide, et parema käega ei saa lüüa kannatanu parema põse pihta ei ole eluliselt usutav, saab küll ja seda ükskõik kumma käega, sõltuvalt sellest kuhu sihtida või kuhu löök satub. Viimane on eluliselt üldteada asjaolu. Löögi tagajärjel tekkinud kukkumine põhjustas löögi kuklasse, mis viis traumaatilise ämblikuvõrkkelmealuse verevalumini kannatanu mõlemal otsmikusagaral, tekkisid põrutuskolded mõlema otsmikusagara alumisel pinnal, nahaalused verevalumid mõlema silma piirkonnas. Nimetatud vigastuste tõttu tekkis KarS § 118 p 1 järgi objektiivse koosseisu tunnusena eluohtlik seisund“, milleks on antud juhul kooma – seega raske tervise kahjustus ja antud peaaju vigastusele on iseloomulik ka anosmia teke, mille teke on samuti kannatanu ütluste ja ekspertarvamuse alusel tõendatud. Lk 17 / 28

1-10-12134

1-10-12134

igasugune vajadus kaitseõiguse seisukohast poolte arvamuse küsimiseks antud juhtumil kvalifikatsiooni kergemaks muutmisel. KarS § 121 näeb objektiivse koosseisu tunnustena ette teise inimese tervise kahjustamise löömise teel. Kohus on ülaltoodu alusel tuvastanud, et F.M lõi rusikaga kannatanu A. S paremale poole põsepiirkonda. Nimetatud löök ilmselgelt tekitas ka kannatanule valu - see järeldus tuleneb sellest, et kannatanu põsel on põrutushaav, mis on tuvastav nii ekspertarvamusele tuginedes kui ka foto vaatlusprotokolli järgi (tlk 77, 80). On üldteada, et sellise haav nahal põhjustab valu. Antud tegu on toime pandud otsese tahtlusega. F.M-i eesmärk oli tuhatoosi või tuhatooside lõhkumise tõttu kannatanu klubist lahkumisele sundimine ja ilmselgelt F.M kannatanuga tekkinud sõnavahetuse käigus teadis, et kannatanule näkku löömine sellise löögiga, et viimane kukub maha, teeb ka valu ja võib tekitada põrutushaava näole. Asjaolu, et kannatanu oli sünnipäevapoel keskmises alkoholijoobes ja toimus sõnavahetus seoses lõhutud tuhatoosiga, ei õigusta kuidagi turvatöötajat – süüdistatavat, tekitamaks kannatanule tervisekahjustusi. Olukorras, kus turvatöötaja on palgatud sünnipäeva peole ja tarvitatakse alkoholi, eeldab see ka turvatöötaja poolt tasakaalukust ja kannatlikkust, mis loomukult võib olla ka väga raske. Käesolevas asjas ei ole ka tuvastamist leidnud, et kannatanu A. S oleks F.M-i või kedagi teist füüsiliselt rünnanud. Puudub igasugune tuvastatav motiiv ka peokülaliste vahel tüli tekkeks. Olukorras, kus tegemist oli erapeoga ja turvameeste osavõtt oli vajalik eeskätt selleks, et võõrad üritusele uksest sisse ei pääseks, turvatöötajatele avaldati valmisolekut tuhatoosi hüvitamiseks ja vaatamata sellele sooviti sünnipäeva külaline peolt välja visata, on ka otsitud põhjuseks kannatanu ründeks tuhatoosi rikkumine ja asjaolu, et kannatanul ei olnud särki seljas või et ta oli alkoholijoobes ebameeldiva käitumisega turvatöötajate jaoks. Antud situatsiooni lahendamine eeldanuks turvatöötajast süüdistatavalt suuremat tasakaalukust. Ja kohus veelkord rõhutab, et käesolevas asjas on oluline, et kohtulikul uurimisel ei ole tuvastamist leidnud, et kannatanu oleks ise kedagi füüsiliselt rünnanud. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, seega kohus mõistab F.M süüdi KarS § 121 järgi kuriteo toimepanemises. KarS § 119 lg 1 kohaselt karistatakse raske tervisekahjustuse tekitamise eest ettevaatamatusest. Eeltoodu alusel on ekspertarvamuse järgi tuvastatav, et kannatanule tekitati raske tervise kahjustus – kooma. Selle teke on põhjuslikus seoses F.M-i tegevusega, kuna F.M-i rusikalöögi tõttu kannatanule näkku viimane kukkus ja lõi ära pea kuklapiirkonnas. Ekspertarvamuse kohaselt on tuvastatav, et kuklapiirkonnale kukkumisest tekkiski kannatanul eluohtlik seisund – kooma. Järelikult realiseeris F.M oma tegevuses uuritud tõendite järgi kõik KarS § 119 lg-s 1 sätestatud objektiivse koosseisu tunnused kergemeelsusega. Rusikalöögi sooritas F.M otsese tahtlusega, kuid lootes vältida seda, et tema kiire löögi tagajärjel kukkudes saab kannatanu eluohtliku seisundi – Lk 19 / 28

1-10-12134

kooma. Samas kannatanu kukkumine on igati kausaalseoses F.M-i rusika löögiga. Kohus tuvastab, et esitatud süüdistuse teksti järgi on ka kohtulikul uurimisel tuvastamist leidnud, et kukkumisest tekkinud peaaju vigastuste tõttu sai kannatanu ka anosmia. Ekspertarvamuse (23. punkti) kohaselt diagnoositi A. Soosaarel anosmia, kuna anamneesis on trauma ja peaaju kompuutertomograafilisel uuringul sedastatud mõlema otsmikusagara alumisel pinnal põrutuskolded, mille asukoht paikneb haistmisnärvide piirkonnas. Süüdistatav realiseeris antud koosseisu kergemeelsusest. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, seega F.M tuleb süüdi tunnistada KarS § 119 lg 1 järgi kuriteo toimepanemises.

III. Karistus KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. F.M-i ei ole varem väärteo - ega kriminaalkorras karistatud. Karistusregistri teatise kohaselt kehtivad karistused puuduvad (tlk 56-57). Ta õpib kõrgkoolis ja kaitsja poole poolt esile toodud teda iseloomustavad andmed on igati positiivsed, s.h iseloomustus Eesti Mereakadeemiast. F.M-i on iseloomustanud positiivselt ka tunnistajatest N. V ja A. F.M. Järelikult tema eripreventiivne prognoos on hea. Kuid siinjuures ei saa unustada, et õigusriigis on kuriteo eest karistus vältimatu. F.M-i käitumises puuduvad nii karistust kergendavad kui ka raskendavad asjaolud. Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (RKL nr 3-1-1-40-04, 3-1-1-99-06 p 15.1.).

1-10-12134

1-10-12134

seadusest tulenevalt katkematu menetluse reeglite tõttu on tingitud see, et erandita kohtuasjas jõutakse Eesti Vabariigis läbi käia kõik kohtuastmed ca kahe aasta jooksul. Eeltoodu alusel leiab ka kohus, et karistust tuleb vähendada oluliselt - see on poole võrra sellest, kui karistus oleks mõistetud igati mõistliku menetluseajaga kriminaalmenetluses (2 aastat vangistust). Seetõttu mõistab kohus F.M-ile karistuseks juhindudes KarS § 63 lgst 1 KarS § 121 järgi 1 (üks) aasta vangistust.

IV. Tsiviilhagi

1-10-12134

VÕS 128 lg 5 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Tsiviilasjades kohaldub mittevaralise kahju hüvitamise nõude lahendamisel VÕS § 130 lg 2, mis sätestab valuraha põhimõtte ja mille kohaselt isikule kehavigastuse või tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul tuleb kahjustatud isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitamisena mõistlik rahasumma. Mittevaralise kahju konkreetset suurust kannatanu tõendama ei pea. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi ning VÕS § 130 lg 2 kohaselt isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul tuleb kahjustatud isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. Mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Kehavigastuse või muu terviserikkega tekitatud kahju hüvitamise hagi läbivaatamise ees riigilõivu ei võeta. Eeltoodust tulenevalt taotleb A S F.M-ilt mittevaralise kahju väljamõistmist summas 12782.33 eurot.

1-10-12134

Kannatanu viidi teadvusetult haiglasse. Tal diagnoositi ajuvapustus ja traumaatiline ämlikvõrkkelme alune verevalum. Kannatanu ongi esitanud hagi tekkinud kehavigastusetervisekahjustamise tõttu saadud kannatuse hüvitamiseks. Kohus on eeltoodult jõudnud seisukohale, et kannatanu poolt saadud vigastused on põhjuslikus seoses F.M-i käitumisega – rusika löögiga näkku, mille tagajärjel toimus kukkumine. F.M-i tegevuses õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on tuvastanud, et kannatanu langes koomasse F.M-i tegevuse tõttu ja viidi seetõttu intensiivravisse. Kannatanu ütluste kohaselt vigastuste tõttu tekkinud vaevustest oli ta vahetult pärast sündmust sunnitud viibima töövõimetus lehel ca 7 kuud. See nähtub nii kannatanu ütlustest kui ka meditsiini dokumentidest tlk 37-51. Lähtudes ekspert H. K ütlustest, ei saa aga kohus asuda seisukohale, et kogu töölt viibitud aeg seoses haiguslehtedega oli F.M-i tegevusest sõltuv. Kohus ei tuvasta eksperdi ütlustest lähtuvalt, et kõik A. S esinevad kaebused olid tekkinud just F.M-i tegevuse tõttu. Seega on mõistetav ja tõendatav, et mõnda aega oli kannatanu töö tegemine häiritud, oli ta ju kooma tõttu paar päeva haiglas ja edasi olid tal peavalud, need ilmselt häirisid ka igapäeva – ja tööelu ning seeläbi üksnes selles osas on tõendatud, et kannatanul tekkis F.M-i tegevuse tõttu moraalne kahju, mis kuulub hüvitamisele. Kuivõrd puuduvad tõendid selle kohta, et just F.M-i tegevuse läbi tekitatud terviseseisund tingis ka töölt puudumise 7 kuu vältel, kuulub esitatud kahju nõue vähendamisele. Antud dokumentidest nähtuvalt nt arstitõend 15.05.2008 (tlk 38) ei kurtnud A. S enne 17.09.2006 peavalude üle. 15.07.2009 arstitõendi kohaselt (tlk 37) järgi on jälle märgitud, et kannatanu sai ajuvapustuse ja tema praegusteks kaebusteks on väsimus, peavalud, unetus ja lõhnataju kaotus. Ekspertarvamuse kohase käesoleval ajal ei saa seostada otseselt kannatanu peavalusid, pidevat väsimust ja unetust 17.09.2006 tekkinud tervise kahjustusega. Ekspert H. K andis kohtuistungil ütlusi, et unetuse ja depressiooniga pöördus kannatanu arsti poole alles 2007.aastal. Et ka seetõttu ei saa ekspert öelda, et need oleksid tekkinud just antud vigastusest. Järelikult ka kohus leiab, et need asjaolud hagis ei ole tõendamist leidnud ja seetõttu kuulub nõudesumma vähendamisele, kuivõrd nende tekke kausaalseos F.M-iga ei ole tõendamist leidnud. Ka kannatanu kohtuvaidluses märkis, et unetus on olnud talle käesoleval ajal suurimaks raskuseks ja ta tähtsustab seda oma nõudes enim. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et hageja nõue kuulub oluliselt vähendamisele, kuivõrd sellise kaebuse tekke kausaalsust F.M-iga ei ole tõendatud. Kuid samas siiski A. Soosaar käis erinevate arstide vastuvõttudel korduvalt 2006-2008 seoses 17.09.2006 saadud vigastuste tõttu. Kurdetud väsimus ja peavalu nähtub ka dokumentide järgi. Ka ekspert H. Kase andis ütlusi, et peavalu pärast sellist vigastust peab tekkima. Otseselt aga väsimuse teket ei saa seostada antud vigastusega. Seega leiab kohust, et tõendamist leidnud asjaolud, et kannatanul olid vaevused peavalude osas ja need on seostatud Lk 24 / 28

1-10-12134

F.M-i tegevusest tingitud kehavigastusega ja sellest tekkinud mõistliku suurusega moraalne kahju tuleb hüvitada. Samas on igati arusaadav ja tuleb lugeda tõendatuks, et F.M-i tegevuse tõttu tekkinud vigastused, mille tõttu ka kannatanu koomasse langes, paar päeva haiglas oli, põhjustasid füüsilist valu, ebamugavust ja kannatusi, mille hüvitamine kannatanule on põhjendatud, kuulub samuti moraalse kahjuna hüvitamisele. Hageja nõue põhineb lisaks ka lõhna taju jääval kaotusel F.M-i tegevuse tõttu. Kannatanu on leidnud, et see tema tööd finantsistina ei sega ja tema nõue ei põhine peamiselt sellel tekkinud tervise puudusel. Ekspert peab A. S esinevat anosmiat püsivaks. Tal on ka maitsmismeele häired. Kohus on seisukohal, et selles osas on samuti nõue tõendatud. Ekspertarvamuse kohaselt kukkumisest tekkinud peaaju vigastuste tõttu sai kannatanu ka anosmia. Ekspertarvamuse (23. punkti) kohaselt diagnoositi A. Soosaarel anosmia, kuna anamneesis on trauma ja peaaju kompuutertomograafilisel uuringul sedastatud mõlema otsmikusagara alumisel pinnal põrutuskolded, mille asukoht paikneb haistmisnärvide piirkonnas. Ekspertarvamuse kohaselt (25. punkt) on kannatanul esinev anosmia püsiv, sest tal esineb vastava peaaju piirkonna kahjustus. Ekspertarvamuse kohaselt ei nähtu esitatud meditsiinidokumentatsioonist, et kannatanul oleks varem diagnoositud anosmiat. Ekspert leiab, et see on seotud tekitatud antud tervisekahjustamisega ja seda kinnitab ka peaaju kompuutertomograafi uuringu tulemused, et põrutuskolded on mõlema otsmikusagara alumisel pinnal haistmisnärvide piirkonnas. Ekspertarvamuse kohaselt lõhnatunde täielik kaotus koos haistmismeele häiretega annab püsiva töövõime kaotuse 10%. Kohus võtab kannatanu nõude hindamisel arvesse ka seda, et kannatanu kohtuvaidluses leidis, et anosmia ei ole tema suurimaks probleemiks, vaid on unetus, viimase seost aga kohus F.M-i tegevusega ei tuvastanud. Kohus võtab kahjunõude määratlemisel arvesse ka seda, et kannatanu leidis, et tema elukutset - töötamist finantsistina ei häiri anosmia. Kohus on seisukohal, et kannatanu ei põhjustanud oma tegevusega enesele ise kahju. Kohus arvestab kahjuhüvitise määramisel, et ehkki F.M poolt otsese tahtlusega kannatanu näkkulöömisega tekitati kannatanu näkku põrutushaav, mis on paranenud, siis kannatanu määravad kannatused on siiski põhjustatud löögi tagajärjel kukkumisest, mis oli süüdistatava poolt toime pandud ettevaatamatust käitumisest. F.M ei ole avaldanud kahetsust toime pandud teo ja selle tagajärgede pärast. Kuid kohus arvestab mittevaralise kahju suuruse kindlaks määramisel ka F.M-i majanduslikku olukorda. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus süüdistataval kindel sissetulek puudub ja ta õpib kõrgkoolis, kuulub oluliselt antud kannatanu nõue vähendamisele mõistlikult ja tasakaalustatult. Nimelt, kaitsja pool on iseloomustanud F.M-i tööka ja Lk 25 / 28

1-10-12134

tubli inimesena. Selle kohta andis ütlusi ka F.M-i ema AM ning tal on positiivne iseloomustus Eesti Mereakadeemiast. Selles osas vastupidist ei ole ka väidetud kohtumenetluse poolte poolt ega vastupidist tõendatud. Kohus nõustub sellise kaitsja poole väitega pea täielikult, s.t v.a mõistab hukka käeolevaga tema poolt tuvastatud kuriteod. Kannatanu sai nii F.M-i tegevuse tõttu nii vigastusi, millest on paranenud, kuid mille all siiski väga kannatas – oli ka koomas ja paar päeva haiglas. Kannatas ka peavalude all enda sõnutsi poolteist kuud, mistõttu oli ka tema igapäeva elu häiritud. Kannatanu sai ka püsiva tervise kahjustusena anosmia. Kannatanu on kannatanud anosmia all seoses käesolevas asjas F.M-i käe läbi kuriteoohvriks langemise tõttu alates 17.09.2006.a. Kannatanul esinev anosmia on püsiv. Kohus eeltoodu alusel leiab, et kannatanust hageja nõue on osaliselt põhjendatud ja kuulub 1/3 ulatuses rahuldamisele. Väljapool esitatud süüdistusi on süüdimõistetu muidu töökas ja tubli inimene ning seetõttu on õiglane, et ta peab olema võimeline ajapikku kohtu poolt määratud kahjusumma kannatanule hüvitama. See on igati õiglane hüvitis, sest süüdimõistetu F.M kaotas turvamehena enda üle kontrolli seoses tuhatoosi lõhkumisega ja sellega, et alkoholijoobes sünnipäevalisest kannatanul ei olnud särki seljas ning turvamehest süüdimõistetu enesevalitsuse kaotamise tõttu langes vägivalla tagajärjel A. Soosaar koomasse, kannatas kehavigastuste all ja käesoleva ajani anosmia all, mis on pöördumatu, s.t kogu eluks. Juhindudes eeltoodust, tuleb välja mõista VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 2 alusel moraalne (mittevaraline kahju) 4260.78 eurot F.M-ilt kannatanu A S kasuks. V. Menetluskulud Kriminaalasjas on menetluskuludeks kaitsjale tehtud toimiku koopiate kulu 135 krooni ehk 8.63 eurot (tlk 5) ja 15.12.2011 isiku ekspertiisiakti nr 54 koostamise kulud 84 eurot ning sundraha II astme kuritegude toimepanemise eest summas 435 eurot. Kohus ei arva kohtukulude hulka ka 15.10.2009 isiku ekspertiisiakti kulu, sest kohus pidas seda tõendid kõlbmatuks. Samuti esitas kaitsja taotluse kaitsjakulude hüvitamiseks summas 3240 eurot ja kannatanu esindaja kannatanule õigusabi kulude hüvitamiseks summas 1951.06 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid määratledes arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulu hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus leiab, et F.M-i puhul tuleb vähendada menetluskulusid, kuna F.M on püsiva sissetulekuta noor õppiv inimene, käesolevas asjas on temalt väljamõistetud ka Lk 26 / 28

1-10-12134

tsiviilhagi ja ka sedagi, et kohus kvalifitseeris esimese astme kuriteo järgi esitatud süüdistuse kergemaks teise astme kuriteoks. Eeltoodud alustel ja muuhulgas juhindudes ka KrMS § 180 lg 1, 3, § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 kohus mõistab F.M-ilt välja vähendatult üksnes sundraha summas 200 eurot; koopiakulu ja ekspertiisikulu jätab riigi kanda ning F.M-i kaitsjakulud tema enda kanda. Kannatanu esindaja poolt esitatud õigusabi kulud on reaalsed ja põhjendatud. KrMS § 173, § 175 lg 1 p 1, § 180 lg 1 alusel ja TsMS § 163 lg 1 alusel tuleb välja mõista süüdimõistetult kannatanu kasuks viimase kantud menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatuses, s.o 1/3 ulatuses ehk summas 650.35 eurot. Ülejäänud osas jäävad kannatanu menetluskulud tema enda kanda.

VI. Asitõendid Asitõendeid ei ole.

VII. Tõkend Tõkend elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel. VIII. Kohtuotsus tuleb saata pärast jõustumist Eesti Haigekassale, kuivõrd kannatanu viidi koomaseisundis haiglasse.

Kohtunik Indrek Nummert

Rahvakohtunik Eha Kask

Lk 27 / 28

1-10-12134

Rahvakohtunik Marve Turbel Tallinna Ringkonnakohtu 27.aprill 2012.a otsuse resolutsioon: Pärnu Maakohtu otsus 10.veebruarist 2012.a. F.M-i suhtes tühistada osaliselt ja nimelt, kannatanu Andri Soosaare õigusabi kulude hüvitamisele kuuluva summa osas. Teha selles osas uus o t s u s, millega 1) Välja mõista süüdistatavalt F.M-ilt kannatanu A Se õigusabi kulud summas 1026,76 eurot. 2) Hüvitada kannatanu A Se esindajale makstud tasust 804,30 eurot riigieelarvest. 3) Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. 4) Kannatanu esindaja adv. Andres Simsoni määruskaebus rahuldada. 5) Süüdistatava kaitsja adv. Alla Raudsepa apellatsioon jätta rahuldamata. 6) Hüvitada kannatanu A S esindajale seoses apellatsioonimenetlusega makstud tasust 60 eurot riigieelarvest. 7) Välja mõista süüdistatavalt F.M-ilt kannatanu A S apellatsioonimenetlusega seotud õigusabi kulud summas 120 eurot. Kohtuotsus jõustus 01.08.2012.a Riigikohtu määrusega.

Lk 28 / 28

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.