1-09-17106/35 - Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium - lahend.ee

Asjaolud Tartu Maakohtu 20.12.2011 määrusega jäeti B.B talle Harju Maakohtu 21.01.2010 otsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. B.B on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 21.01.2010 otsusega KarS § 320 lg 1, § 266 lg 1, § 280 lg 1, § 344 lg 1, § 121, § 209 lg 2 p 1, § 349 ja § 345 lg 1 järgi ning karistuseks on KarS § 63 lg 2 alusel mõistetud 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 5 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 3 aastat 11 kuud 25 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 09.10.2009 ja lõpeb 04.10.2013. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 15.10.2011. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus leidis, et B.B tuleb jätta käesoleval ajal tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohus nõustus prokuröri ja kaitsjaga selles, et B.B on teinud märkimisväärseid pingutusi enda käitumise parandamiseks. Ta on XXXX ja seeläbi omandanud õiguse elada enda perekonnaga ühiselt sotsiaalpinnal. Seega on tal vabanedes olemas kindel elukoht. Samuti on ta otsinud võimaluse vabanemise järel tööle asuda, mis on samuti oluline eeldus vabanemiseks. Ka on positiivne, et isik soovib jätkata õpinguid ja on vabanemisel valmis tegelema edasi enda alkoholiprobleemiga. Samas ei saanud maakohus jätta tähelepanuta, et B.B on kriminaalkorras karistatud kuuel korral. Ta on korduvalt viibinud vangistuses, kuid vaatamata sellele on peetud võimalikuks teda tingimuslikult karistusest vabastada. Ta ei ole kasutanud antud võimalust ja on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Eelnev seab maakohtu arvates kahtluse alla, kas kriminaalhooldus on piisav, mõjutamaks B.B hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Vanemate ja naise toetus ning ka lapsed olid olemas ka ajal, kui B.B viimased kuriteod toime pani. Ka oma käitumisega vangistuse ajal ei ole B.B suutnud tõestada, et tema tahe muutusteks ei ole pelgalt paljasõnaline. Kinnipeetava isiklikust toimikust nähtub, et B.B on vangistuse ajal korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. Viimase aasta jooksul on teda karistatud distsiplinaarkorras 5-l korral, lisaks on ühel korral piirdutud vestlusega. Neist kolm karistust on määratud pärast seda, kui kohus oli jätnud B.B enne tähtaega vabastamata, tuues üheks oluliseks asjaoluks just tema käitumise vangistuse ajal. Viimane distsiplinaarkaristus on määratud vaid paar nädalat tagasi, kui toimus juba käesolev menetlus. Maakohus ei saanud nõustuda prokuröri arvamusega, et B.B rikkumised ei ole eriti tõsised. Määratud karistustest nähtub, et kahel korral viiest on peetud vajalikuks karistada teda kartseriga ja valdav osa viimastest rikkumistest on olnud seotud just allumatusega. Selline käitumine seab maakohtu hinnangul kahtluse alla isiku valmiduse koostööks ametnikega, mis on oluline ennetähtaegse vabastamisega kaasneva käitumiskontrolli teostamiseks. Maakohus leidis, et taotlemaks ennetähtaegset vabastamist, peaks süüdimõistetu käitumine vangistuses olema laitmatu, et saaks asuda seisukohale, et ta on karistusest vastavad järeldused teinud ning suudab ka vabaduses järgida katseajaga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. B.B on määruse tegemise aja seisuga kandmata karistust veel 1 aasta 9 kuud 14 päeva, mis on piisavalt pikk aeg selleks, et isikul oleks võimalus enda käitumisega vanglas tõestada, et tema tahe muutusteks ei ole vaid paljasõnaline ning kohus saaks asuda seisukohale, et ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Määruskaebustes esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes palub maakohtu määruse tühistada ning vabastada B.B karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

Kaitsja leiab, et maakohus on jätnud tähelepanuta, et B.B on vanglas osalenud sotsiaalprogrammis XXXX. Samuti on temaga läbi viidud vestlused alkoholi tarvitamisest tingitud riskikäitumise mõistmiseks ning sotsiaalprogrammi XXXX läbimiseks. Kaitsja rõhutab, et prokurör toetab kinnipeetava vabastamist ega pea B.B distsiplinaarkaristusi eriti tõsisteks. B.B on olemas kindel elu- ja töökoht. Tema suhted vanemate ja abikaasaga on head ja toetavad, tal on kolm alaealist last. B.B abikaasa K.H. ja vanemad loodavad ning ootavad tema tingimisi ennetähtaegset vabanemist. K.H. on invaliid töövõimekaotusega XX% ja lapsed on väikesed. Sellises olukorras on tal ilma mehe abita väga raske toime tulla. Vabaduses viibides saaks B.B asuda tööle ning toetada oma perekonda, seda enam, et ta on omandanud mitmeid erialasid. B.B on avaldanud soovi jätkata elu vabaduses seaduskuulekalt, hakata tööle ning elada koos oma perega. B.B esitas ka ise määruskaebuse, milles taotleb samuti maakohtu määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega. B.B märgib, et tal on vabaduses olemas kõik eeldused seaduskuulekaks eluks. Eelkõige peab ta selle all silmas töökoha olemasolu. B.B märgib, et töökoha leidmine on praegusel ajal väga keeruline. Eriti veel sellise töökoha, mille kõrvalt saaks ka haridust omandada. Tööleasumine võimaldaks B.B hakata tasuma oma võlgu. Samuti saaks ta vabaduses olla toeks oma perekonnale – nii materiaalselt kui ka moraalselt. Seoses distsiplinaarrikkumistega selgitab B.B, et kolm rikkumist, mis leidsid aset pärast tema tingimisi ennetähtaegselt vabastamata jätmist 15.04.2011, olid tingitud sellest, et kohtu selline otsus mõjus B.B lähedastele ja seeläbi ka B.B-le väga emotsionaalselt. Tegemist oli järjekordse ebameeldiva tagasilöögiga B.B perekonnale. Rikkumiste teiseks põhjuseks oli ametnike omavaheline mittemõistmine, mille eest karistati B.B. Pärast rikkumiste toimepanemist on B.B korduvalt vestelnud kontaktisikuga riski maandamise teemal ning oskab nüüd oma emotsioone paremini talitseda. Ta on maha jätnud ka suitsetamise, mis välistab võimaluse saada karistatud seoses tubakatoodete kambrisse toomise või muu taolisega. B.B lisab, et ka prokuröri arvates ei olnud tegemist ohtlike rikkumistega ning prokurör toetab tema vabastamist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole B.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid korrata, mistõttu käsitleb järgnevalt vaid määruskaebustes esitatud väiteid. Ringkonnakohus möönab, et B.B käitumises on vangistuse jooksul aset leidnud mitmed positiivsed muutused ning kinnipeetava käitumine vangistuses on KarS § 76 lg 3 kohaselt asjaoluks, mida kohtul tuleb isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kindlasti arvestada. Seega on vaieldamatult oluline arvesse võtta määruskaebustes märgitud asjaolusid – B.B on XXXX, ta omab kindlat elu- ning väidetavalt ka töökohta, soovib jätkata õpinguid ning loobuda alkoholi tarvitamisest, vanglas on ta läbinud sotsiaalprogrammi XXXX ning osalenud vestlustes kontaktisikuga. Samas tuleb KarS § 76 lg-s 3 toodud asjaolusid